Projekti kood:  9312137800019

Projekti elluviimise aeg: 18.07.2013-31.12.2014

EKF toetussumma: 62000€

Projekti alguses tegime peenesilmalise veonoodaga katsepüüke Võrtsjärvel. Noodaparvel tuli asendada mitmeid sõlmi ja detaile: vintsi rullikud ja kiilrihmad, parvereelingud, parveosasid kooshoidvad klambrid. Esimeste katsepüükide käigus täiendasime ja seadistasime ka peenesilmalist noota. Tööde planeerimist lihtsustas mujal maailmas teiste samalaadsete tööde ülevaadetega tutvumine. Katsepüükideks väikejärvedel ehitati noodaparve kui suuremõõtmelise veose transpordiks ARKi nõuetele vastav treiler. Katsepüükideks valitud väikejärvede loodismiskaardid leidsime arhiivist. Katsepüügid nooda, mõrra ja võrkudega viisime läbi kolmel perioodil – kevadel, suvel ja sügisel. Noodaparve veoks järvekaldale sõlmisime kokkulepped järveäärsete maade omanikega (mõned neist sügisel enam ei kehtinud). Vastavasisuliste teadustöödega tutvumiseks ja ülevaate saamiseks kasutasime andmebaase. Välitööde käigus püüdsime kalu paralleelselt erinevate püünistega, peenesilmalise veonoodaga püütud kalad määrasime liigini, loendasime, kaalusime saagi ja kogusime luustruktuurid laboris vanuse määramiseks. Katsepüükide käigus selgus, et mõned varem väljavalitud püügikohad tuli asendada uutega, sest järvepõhja katsid noota lõhkuvad suured kivid ja/või vette langenud puutüved. Katsepüükidega leidsime mõnede kalaliikide varem teadmata elupaigad – nii püüdsime kevadel Saadjärve Luigelahe piirkonnast noori siigu. Kogutud andmed sisestasime ja koostasime ülevaate, mida esitlesime rahvusvahelisel konverentsil Böömi Ülikoolis (Tšehhi Vabariik). Pärast andmete statistilist töötlemist ja ülevaate koostamist jõudsime järeldustele, et kõik kasutatud püügivahendid olid püügiomadustelt selektiivsed, seejuured ülehindas peenesilmaline veonoot särje ja latika, samas aga alahindas nuru osakaalu järves. Peenesilmalise veonooda saagi liigiline koosseis vastas kõige enam Nordic-tüüpi seirevõrkudega püütule. Ilmnes, et püügivahendite üleminekukoefitsiendid olid sesoonse iseloomuga. Kalaliikide jaotusest ülevaate saamiseks järve erinevates elupaikades koostati bakalaureuse töö, samas kui peenesilmalise veonooda saakide alusel hinnati kalakooslusi magistritöös. Lõpetuseks nendime, et madala veetaseme korral võib juhtuda, et veonoodaga ei ole võimalik püüda järvedel, milliste kallastel puudub slipikoht. 

Projekti aruanne (4.5 mb)