Nootade kasutamise võimalused kevadisel särjepüügil Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis
- Juhtimine
- Aianduse õppetool
- Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
- Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
- Õpe
- Teadustöö
- Aruanded
- Institutsionaalsed uurimistoetused
- Publikatsioonid
- Riiklikud seired
- Projektid
- Rännete mõju kohavarudele Võrtsjärve - Emajõe - Peipsi süsteemis
- TREICLAKE
- Hüdrobioloogilised kogud
- LakeAdmin
- Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine. 2012-2015
- Interkalibreerimine
- BONUS+
- WISER
- Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
- VeeOBS
- Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine
- Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel
- Angerja keemiline märgistamine
- Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku baasi, töövahendite kaasajastamine ja varude hindamise metoodika täiustamine Eesti Maaülikoolis
- Meriforelli, jõesilmu ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimuste parandamine Loode-Eesti jõgedes, I etapp
- Ülemiste järve angerjate märgistamine ja ümberasustamine merre
- Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu
- Peipsi järve fosfori sisekoormuse uuringud
- Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
- Nootade kasutamise võimalused kevadisel särjepüügil Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis
- Väheväärtusliku peenkala väärindamine
- Mõrrapüügi selektiivsuse ja kulutõhususe tõstmine
- Kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks
- Harrastuspüügi tulemuslikkus Eesti väikejärvedel kalanduslike andmekogude alusel
- BioFloat
- Grantid
- Rakendusuuringud
- Töötajad
- Ajalugu
- Võrtsjärve Õppekeskuse järvemuuseum
- Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
- Maamajanduse ökonoomika õppetool
- Maastikuarhitektuuri õppetool
- Mullateaduse õppetool
- Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
- Taimetervise õppetool
- Polli aiandusuuringute keskus
- Rõhu Katsejaam
- Võrtsjärve Õppekeskuse Järvemuuseum
EMKF meetme „Kalapüügi innovatsioonitoetus“ Säästlike ja keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamine kalapüügiks Projekti 811017780004
Tegevuste aruande periood 15.12.2017- 30.10.2019
Peipsi järve kalasaakide analüüs näitab, et aasta-aastalt ei suudeta püüda Eesti ja Venemaa vahelise kalanduskokkuleppega soovitatud püügimahte särje osas. Sanas nõudlus, eelkõige kevadisel ajal, nimetatud kalale on olemas. Vastuolu põhjuseks on eelkõige püügiaeg, ebasobivad ilmastikutingimused ja püügi suur töömahukus (ca 60% kevadisest särjesaagist püütakse spetsiaalsete, peenesilmaliste nakkevõrkudega). Noodapüük võiks olla efektiivne ja keskkonnasõbralik särjepüügiviis, sest püütakse kevadisi kudekoondisi ning püügi eripära tõttu on ebasoovitav ja keelatud saak lihtsalt ning kadudeta vabastatav. (Katsepüügid nn. särjevõrkudega näitavad kohati väga suurt teiste kalaliikide (alamõõdulised kalad, kevadise püügikeelu all olevad kalaliigid) kaaspüüki, kusjuures nende tagasiheitmine pole võimalik). Seni on Eesti poolelt nootade kasutamist järve kaldavööndis takistanud kas täiesti põhjendamatud piirangud nootade veoköite pikkuse osas (kaldanootade puhul) või nende kasutamise võimaldamine (pöörinootade puhul) ainult sügisesel kalapüügil, põhjanootadega lubatud püügiajal. Viimasel juhul aga püügihuvi särje vastu puudub. Projektis selgitatakse välja selgitada nootade kasutamise võimalused kevadisel särjepüügil ja antakse soovitusi nootade konstruktsiooni osas.
Lae alla projekti aruanne:
http://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/LIMKESKUS/Teadustoo/Särjenooda projekti lõpparuanne.pdf (1.3 mb)