Kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks

Efektiivne kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks, mida on võimalik kasutada nii kanga kui haavakatete valmistamiseks

Kala- ja koorikloomajäägid sisaldavad väärtuslikke biopolümeere, millest käesolevas projektis
käsitletakse kollageeni ja kitiini. Projekti eesmärgiks oli välja selgitada, kas on võimalik kala- ja
koorikloomajääkidest saada kvaliteetset toorainet, mida on võimalik kasutada haavakatete ja
nahalaadse tekstiili tootmiseks. Kalajääkidest eraldasime želatiini (kollageenne biopolümeer), mille
omadusi hinnati haavakattematerjali ning nahalaadse tekstiili valmistamise seisukohast. Samuti
andsime hinnangu vähijääkidest eraldatud kitiini ja sellest toodetud kitosaani kvaliteedile.
Projektis osalesid juhtorganisatsioonina Eesti Maaülikool ning partneritena Tartu Ülikool ning Gelatex
Technologies OÜ; samuti tegime koostööd Eesti kalatöötlemisettevõtetega projektiks vajalike
kalajääkide kogumiseks. Eesti Maaülikooli töörühm (projekti vastutav täitja Anu Kisand; Kairi Käiro,
Maidu Silm, Rihard Reissaar; nõustajana prof. Rajeev Bhat) viis läbi kalajääkidest toormaterjalide
eraldamine, Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi teadurid ja üliõpilased Karin Kogermanni juhtimisel
viisid läbi saadud toormaterjalide karakteriseerimise ning neist toormaterjalidest
haavakattematerjalide valmistamisega seotud uuringud, Gelatex Technologies OÜ meeskond Märt-
Erik Martensi juhtimisel viis läbi želatiinist nahalaadse tekstiilmaterjali valmistamisega seotud
uuringud. Toormaterjalipartiide valmistamine Eesti Maaülikoolis toimus tihedas koostöös
projektipartneritega: tuginedes partnerite tagasisidele varasemate partiide karakteriseerimis- ja
töötlemistulemuste kohta optimeeriti järgnevate partiide valmistamise meetodeid.
Käesolevas projekti lõpparuandes käsitleme nii kala- ja koorikloomajääkidest toormaterjalide
valmistamise etappe kui ka saadud materjalide omadusi ning kasutatavust haavakatete ja nahalaadse
kanga tootmisel.
Loodame, et käesoleva projekti tulemused julgustavad bio- ning ringmajandusest huvitatud osapooli
kaasa mõtlema kalajäätmete väärindamise edendamise suunas.
Projekti läbiviimiseks vajaliku toetuse eraldas Maaeluministeerium Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 meetme 1.1 „Kalapüügi innovatsioonitoetus” vahenditest
rakendusüksuse PRIA kaudu. Projekt kestis 29.10.2019-15.02.2022.

Projekti tulemusena selgitasime välja, et on võimalik toota Eesti kalatööstuse jääkidest
toormaterjali, mille kvaliteet võimaldab valmistada nanokiulist materjali haavakatete ning
nahalaadse kanga tootmiseks.
Projekti käigus valmistati kollageeni ja kitiini sisaldavast algmaterjalist (kalajäägid, vähikestad)
kalaželatiini ning vähikitiini ja vähikitosaani. Viidi läbi saadud toormaterjalide karakteriseerimine.
Optimeeriti želatiini valmistamistingimusi, et saada nanofiibriliste materjalide tootmiseks sobiva
kvaliteediga želatiini. Teostati uuringud väljatöötatud kalaželatiini rakendatavuse kohta
nanokiuliste materjalide valmistamiseks ning nende materjalide omaduste ning kasutusvõimaluste
kohta haavakatete ning nahalaadse kanga tootmiseks.
Projekti käigus Eesti kalatööstuse jääkidest toodetud želatiin on peaaegu värvusetu, lahustumisel
annab selge lahuse, puudub ebameeldiv lõhn. Kalaželatiin on hea säilivusega, kui seda hoitakse
kontrollitud tingimustel, eelkõige madala niiskusesisalduse juures.
Želatiini valmistamise parameetreid varieerides on võimalik toota erinevate omadustega želatiine
(varieeritav viskoossus, Bloomi tugevus, pH, läbipaistvus, värvus, lahustuvus jm); seetõttu võib
kalatööstuse jääkide väärindamine osutuda perspektiivseks ka alternatiivsete želatiinil põhinevate
rakenduste jaoks.

Projekti aruanne (5.8 mb) on võimalik allalaadida järgmiselt lingilt:

https://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/LIMKESKUS/Lopparuanne_taiendatud_EMKF_811019790012.pdf