Harrastuspüügi tulemuslikkus Eesti väikejärvedel kalanduslike andmekogude alusel

Meie siseveekogudel, sealhulgas väikejärvedel püüab enam kui 80 000 harrastuskalapüüdjat. Neist enamus püüab õngpüünistega, väiksem osa lunastab tasulise kalastuskaardi, mille alusel saab piiratud hulgal veekogudel kasutada nakkevõrke, püüda põhjaõngejadadega või kadiskatega. Lõuna-Eestis kasutatakse kalastamiseks ajaloolisi püügivahendeid kuuritsat ja liivi.
Kalastuskaartidega püüdjad esitavad oma püügi tulemused ja nii moodustub harrastuskalapüügi andmebaas, mis pole küll täiuslik, sest siit puuduvad õngpüünistega püütud kalakogused, kuid on senini parim ja ainus sedalaadi andmete kogum. Selline uurimus, kus koos vaadeldakse väikejärvedel aastate jooksul katsepüükidel saadud andmeid koos harrastuspüügi tulemustega, oli juba pikalt kavandatud väikejärvede kalauurijate mõtetes leiab nüüd käesoleva tööna lõpuks lahenduse.
Viimaste püügiaastate tulemusel selgub, et olulisem püügiviis on nakkevõrkudega kalapüük, mis toimub 33 väikejärvel ja annab aastas vähemalt 10 tonni suuruse kogusaagi. Kui teaduspüügid kinnitavad, et väikejärvedes on enamlevinud kalaliikideks särg, ahven ja haug, siis harrastuspüügil püütakse nakkevõrkudega koguseliselt rohkem eelkõige latikat ja linaskit, alles siis järgnevad röövkalad: ahven, haug ja koha. Kalasaak nakkevõrgu 7päevase loa kohta on 2020. ja 2021.a. kohta 4,2-4,6 kg. Liikidest on parima saagiga linask, keda linaskijärvedest püüdes saab üle kilogrammi võrgu kohta.
Nakkevõrguga on harrastajatel võimalik põhilisi kalaliike püüda vähemalt 20 järvest. Sellisteks kaladeks on ahven, linask, koger, haug ja särg. Koha saab seevastu püüda vaid 8 järvest, peipsi siiga vaid Saadjärvest. Parimate püügijärvede hulka kuuluvad Maardu, Saadjärv, Aheru , Tamula, Suurlaht, Vagula ja Õisu, kus aastane nakkevõrkudega püütud saak kaalub üle 500 kg.
Pühjaõngejadadega püütakse meie vetes eelkõige angerjat. Ligikaudu tonni suurusest õngejadade aastasest kogusaagist annab angerjas peaaegu poole. Seda kala püütakse meil 16 järvest. Lisaks järvedele, kuhu angerjat asustatakse (Kaiavere, Kuremaa, Saadjärv ja Vagula), näitavad püügitulemused, et teda on hästi püütud veel Hino, Pullijärvest ja Kariste järvest. Angerja kõrval püüavad põhjaõnged hästi ka latikat ja linaskit, Võru ümbruse järvedest saab edukalt seda püügiviisi kasutades püüda ka koha.

Kadiskapüük on meie riigis võrdlemisi uus püügiviis. Püük on lubatud alates suve teisest poolest kuni novembri lõpuni. See püügiviis omab praegu suurt potentsiaali, kui kadiska püügiks lubatud 51 väikejärvest taotletakse luba vaid tosinale. Aastased saagid jäävad mõnekümne kilogrammi piiridesse ja peamine saakkala on linask, teistest liikidest võib märkida haugi, ahvenat, kokre ja roosärge.
Kuurits on kurnpüünis, mis koosneb kahehõlmalisest võrguga kaetud liigendatud ühendatud puuraamist, mida veetakse madalamaveelistes järve kaldapiirkondades ja seejuures on püüdjad ise vees. Kuuritsaga püütakse eelkõige latikat, särge, haugi ja linaskit ja püüdes saab alamõõdulised kalad vabastada. Hetkel on saagist olulisem selle püünise kasutamise oskuste edasikandmine vanematelt noorematele püüdjatele ja ajaloolise pärandi säilitamine.

Projekti rahastas Keskonnainvesteeringute Keskus

Lae alla projekti aruanne (1.34 mb)