Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja töötada eDNA põhine metoodika oluliste töönduskalade varude hindamiseks Eestis. Selleks hinnati eDNA metoodika sobivust Võrtsjärve kalaliikide tuvastamiseks ja suhtelise arvukuse hindamiseks võrreldes praegu kasutatavate traditsiooniliste uuringumeetoditega (traal- ja mõrrapüük). Saadud tulemused näitasid, et eDNA metoodika suudab edukalt Võrtsjärve kalaliikide suhtelist arvukust hinnata. Samuti on eDNA metoodika sobilik kalakoosluste analüüsimiseks. Statistiliselt olulised ja tugevad korrelatsioonid eDNA kontsentratsioonide ja kalade arvukuse vahel ilmnesid võrdluses nii mõrra- kui traalpüügiga. Kalaliikide tuvastamissageduselt olid mõlema meetodi puhul 100% esindatud latikas ja koha, muude kalaliikide puhul osutus eDNA metoodika üldjuhul tundlikumaks, s.t. esinevaid kalaliike tuvastati rohkem, kui traditsiooniliste meetoditega. Ka näitasid tulemused kalaliikide ühtlast esinemist Võrtsjärves. eDNA metoodika ei suutnud tuvastada vaid neid kalaliike, mida mõrrapüügil saadi üksikud isendid (luts, säinas, turb). Sellest tulenevalt leiti, et vähearvukate liikide puhul saaks tuvastamiseks rakendada veelgi tundlikumat liigispetsiifilist kvantitatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) metoodikat, mis sobib just vähearvukate ja haruldaste liikide arvukuse uurimiseks.
Kokkuvõttes on eDNA metoodika võimas tööriist kalade seireks, mis võimaldab teadlastel ja keskkonnaspetsialistidel saada põhjalikku ja kiiret ülevaadet kalade populatsioonidest ja nende keskkonna seisundist. Soovitame seda meetodit edasi arendadada ja kalibreerida ning hakata kasutama koos teiste traditsiooniliste seiremeetoditega, et saavutada usaldusväärsemaid tulemusi kalade seirel.
Projekti maksumus: 46726.90 €
Toetuse summa: 37203.50 €
Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti aruanne allalaetav siit (1.0 mb, pdf)