- Juhtimine
- Aianduse õppetool
- Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
- Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
- Õpe
- Teadustöö
- Aruanded
- Institutsionaalsed uurimistoetused
- Publikatsioonid
- Riiklikud seired
- Projektid
- Rännete mõju kohavarudele Võrtsjärve - Emajõe - Peipsi süsteemis
- TREICLAKE
- Hüdrobioloogilised kogud
- LakeAdmin
- Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine. 2012-2015
- Interkalibreerimine
- BONUS+
- WISER
- Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
- VeeOBS
- Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine
- Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel
- Angerja keemiline märgistamine
- Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku baasi, töövahendite kaasajastamine ja varude hindamise metoodika täiustamine Eesti Maaülikoolis
- Meriforelli, jõesilmu ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimuste parandamine Loode-Eesti jõgedes, I etapp
- Ülemiste järve angerjate märgistamine ja ümberasustamine merre
- Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu
- Peipsi järve fosfori sisekoormuse uuringud
- Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
- Nootade kasutamise võimalused kevadisel särjepüügil Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis
- Väheväärtusliku peenkala väärindamine
- Mõrrapüügi selektiivsuse ja kulutõhususe tõstmine
- Kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks
- Harrastuspüügi tulemuslikkus Eesti väikejärvedel kalanduslike andmekogude alusel
- BioFloat
- Grantid
- Rakendusuuringud
- Töötajad
- Ajalugu
- Võrtsjärve Õppekeskuse järvemuuseum
- Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
- Maamajanduse ökonoomika õppetool
- Maastikuarhitektuuri õppetool
- Mullateaduse õppetool
- Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
- Taimetervise õppetool
- Polli aiandusuuringute keskus
- Rõhu Katsejaam
- Võrtsjärve Õppekeskuse Järvemuuseum
Projekti kood: 931214780023
Projekti elluviimise aeg: 01.03.2014-30.06.2015
EKF toetussumma: 71079,53€
Kalade märgistamisest tagasisaadav informatsioon on üks põhiline meetod kalavarude teaduspõhiseks haldamiseks. Keemiliselt e. massmärgistades saab märgistada suurt hulka kalu korraga ja mis kõige tähtsam – kala kasv pole sellest kuidagi pärsitud ning see ei mõjuta kala söödavust. Rakendati projekt, mille eesmärk oli märgistada kõik 2014 asustatavad ettekasvatatud isendid ning 2015 aasta asustatavad klaasangerjad.
Aastal 2014 märgistati kokku 45 kilo Vooremaa järvede klaasangerjaid punase fluorestsents ainega Alizariin Red S. Märgis ladestus 94 %’il kaladest otoliidile edukalt.
Kokku asustati aastal 2014 pisut alla 200 000 ettekasvatatud isendi, kes kõik said otoliidile vastava märgise. Kõik ettekasvatatud angerjad vannitati strontsiumkloriidi lahuses. Strontsium oli selge piigina ladestunud 100% analüüsitud 30’el kalal. Saadjärve, Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järve isendid märgistati lisaks strontsium märgisele veel Alizariiniga, mille edukus oli 75%.
Aastal 2015 kasutati märgistamiseks uudsemat rikastatud stabiilse isotoobiga märgistamist. Kõik 562,4 kg klaasangerjat läbisid kolme päevase märgistamise perioodi kuid täiendavad analüüsid on vajalikud usaldusväärsete andmete saamiseks.