Bakalaureuse õpe

Elu ja õppimine ülikoolis eeldab oluliselt rohkem ise otsustamist ja vastutamist kui gümnaasiumis. Eriti alguses tundub elu nagu lill — käid lonengust loengusse ja midagi eriti nagu ei juhtu. Siis aga hakkavad eksamid ja arvestused — kui need satuvad lähestikku, on tore kui suudad hingamise säilitada. Mitte et see oleks keeruline või rakse, vaid see on harjumatu ja uus. Varasem oskus ja kogemus pingutada tuleb väga kasuks. See on koht kus varasemad priimused, kes on elust läbi tulnud kui sulavõist, ega tea mis on veri küünte all pingutamine, võivad hätta jääda. Loomulikult on neid kes lähevad ülikoolist läbi kui sulavõist. Neid on lihtsalt vähem. On rida karisid, mida tuleb vältida — näiteks plagiaat. Plagiaadi kontroll on muutunud nõiajahiks — kui teist kunagi saab minister, siis võite kindel olla et teie lõputöö võetake pulk-pulgalt lahti. Plagiaadi vältimine ei ole palju muud kui oskus tsiteerida. Ei ole kaasa sündinud oskus, kui lihtsalt õpitav. Lisaks on ülikoolis vaja oskusi, kuidas end kavalalt suurest hulgast informatsioonist ja kirjanduses läbi närida. Seda kõike õpib siin — Akadeemiline edukus ja õpioskused (2 EAP).

Teaduslik mõtteviis ei tule emapiimaga kaasas. Võrdle: kui meil tekib mingi "hiilgav idee", siis tavaliselt me hakkame selle tugevaid külgi esile tooma, seda õigustama, kui ei usuta, siis valjuhäälselt. Teadusliku lähenemise korral, vastupidi, me hakkame otsima idee nõrku külgi, korraldama eksperimente idee ümberlükkamiseks. Kui ei õnnestu, saab idee suurema kaalu. Seda ja muud õpite aines - Teadustöö metodoloogia (3 EAP).

Üldiselt ülikool ei ole enam koht, kus võõrkeeli lisaks õppida. Meeldib või mitte aga täna on inglise keel teaduse lingua franca ja erialakeele omandamist toetakse igal viisil.

Keskkonnakaitse ja -korraldus (4 EAP). Ökoloogia ja keskkonnakaitse on Maaülikooli läbivad kaubamärgid kõigil eiraladel. Ökoloogiline jalajälg, säästev ressursikasutus, keskkonnaprobleemide analüüs, keskkonnakorraldus, keskkonnaõigus ja institutsioonid.

Biomajanduse alused (4 EAP). See on ettevõtlus ja rohemajanduslikud tehnoloogiad, mille keskmeks on jäätmevaba ringmajandus, bioressursside säästev kasutamine ja arendamine.

Ülikooli lõpetamisel on võimalus hakata töövõtjaks, aga miks mitte hoopis tööandjaks? Mõlemad on vajalikud. Siin õpid kuidas majandus toimib, analüüsite ettevõtluse protsesse ja ettevõtluskeskkonda. Kas oskaksid analüüside ennast kui ettevõtjat? Kuidas arendada äriideed ja hinnata ärimudelit, koostada äriplaani. Õppeained: Ideest äriplaanini (4 EAP) ja Maaettevõtluse alused (4 EAP).

Põhiline ökoloogiale ja looduskaitsebioloogiale suunatud alammoodul. Algab biosüstemaatikaga — kuidas ja mis alustel me organisme tänapäeval klassfitseerime. See on lähedalt seotud fülogeneesi ja evolutsiooniga. Kaasaegne biosüstemaatika on oma olemuselt ja printsiipidelt uskmatult loogiline ja intuitiivne. Tõsi, arvutuslikult paljunõudev, aga selleks arvutid ongi. See annab hea raamistiku edasise õppimiseks. Näiteks mis on ja mis ei ole tunnus, kas ja kuidas tunnuseid kaaluda. Samuti aitab mõista liikide ja inimese olemust — miks me oleme selliseks kujunenud läbi evolutsiooni ja et omadustel mis meile täna ehk ei meeldi, kadedus, viha, võivad olla sügavad evolutsioonilised juured mis kunagi olid eluliselt vajalikud. Evolutsiooni tundmine aitab mõista ja vähem hukka mõista tänapäeva kontekstis.

Järgneb eri elustikurühmade ökoloogia ja ökofüsioloogia tundmaõppimine, sealhulgas globaalsete muutuste mõju ökosüsteemidele. Tunne oma piire! Me (loomad, liigid üldiselt) oleme küll kohanemisvõimelised ja kohandame ka keskkonda. Kuid kõigel on piirid.

Eraldi käsitletakse produktsiooniökoloogiat kui taastuvate bioressursside moodustumise lähtekohta. Oluline on mõista mis seavad produktsioonile piirid ja kuidas need piirid võivad kliimamuutuse tuules nihkuda. Kohanemine globaalsete muutustega on oluline ellujäämise strateegia. Suur rõhk on looduskaitsebioloogial ja elustiku kaitsel ning lõpuks ökoloogilisel taastamisel. Mitmed traditsioonilised elukeskkonnad ja maastikutüübid on kadumas (puisniidud, loopelased). Kas ja kuivõrd on neid võimalik taastada?

Siin on põhirõhk elustiku ja selle liikide tundmaõppimisel — oskus, mis kipub tänapäeval kaduma. Õpitakse nii maismaa kui veekogude taimestikku, imetajaid, kalu, kahepaikseid ja roomajaid. Alammoodul annab üldise ülevaate, eeldamata tudengi spetsiifilsemat huvi või teadmist eri elukeskkondade või rühmade osas. Vastavalt silmaringi laienemisele on valikainete moodulist võimalik oma tekkinud huvide kohaselt fokusseeritud valikuid teha.

Kalandus on maailmas endiselt tohutu tööstusharu, kuid on oma lae saavutanud. Edasine kasv tuleb peamiselt vesiviljeluse kiiresti arenevast sektorist. See siin on vee-keskne alammoodul, kust saab põhjalikud teadmised kalade biolooogiast, ökoloogiast nii looduslike elukeskkondade kui kalakasvatuse, aretuse ja biotehnoloogia kontekstis. Lisaks kalandus kui majandusharu, regulatsioon, poliitika ja seadusandlus. Kui majandusharu haakub moodul hästi üldmooduli ettevõtluse ainetega.

Kalandus on viimaseid inimkonna suuremaid toimetusi küttide-korilaste aegadest. Ajad on muutumas ja inimkond siirdub kiirenevalt metsiku kala püüdmiselt selle kasvatamisele ja aretamisele. Vesiviljelus ei tähenda ainult luukalade kasvatamist farmides, vaid ka teisi veeorganisme — molluskeid, koorikloomi, vetikaid. Kõigil neil on oma keskkonnamõju, mis võib olla nii reostav ju keskkonda puhastav. Lisaks veeorganismide kasvatamisele on oluline töötlemisprotsess, toiduohutus, turundus ja reklaam.

Hüdrobioloogia on suur teadusharu, samas ka kogu see taustsüsteem milles kalandus, vesiviljelus ja kogu sinimajandus toimib. Toiduahelad ja aineringed loovad aluse kalandusele ja vesiviljelusele. Rakendushüdrobioloogia keskendub veekogude seisundi hindamisel ja parandamisele, mille üheks tulemuseks on ka kalastiku struktuuri ja saagikuse paranemine. Veekogude kaitse ja liigirikkuse säilitamine/taastamine, veekogude jätkusuutlik majandamine ja bioressursside haldamine on õppekava kontekstis kesksel kohal. Arvesse läheb enam kui otsene majanduskasu — samavõrra olulised on veekogude esteetilise ja ökoloogilise väärtuse hoidmine.

Geoinformaatika, GIS ja ruumiandmete analüüs on tänapäeval üldlevinud, -vajalik ja nõutud oskus enamikel erialadel ja töökohtades. Geoloogia alused on oluline osa üldisest erialasest maailmapildist.

Hüdro- ja keskkonnakeemia on olulised veekogude bioloogiliste protsesside mõistmiseks ja prognoosimiseks. Veekogude eutrofeerumine ning selle tagajärjed nagu hpoksia ja anoksia on üks peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme. Saad teada millised toitained on vees, mis on tüüpilised kontsentratsioonid ja kuidas neid mõõta. Aluselisus ja vee puhverdusvõime. Mis on pehemeveeline ja kalgiveeline, tumeda ja heledaveeline. Hüdrokeemia on teadus iseeneses, kuid lisaks on vajalik teiste veekogude ökoloogiat käsitlevate kursuste mõistmiseks.

Andmekaeve ja andmeanalüüs on tänapäeval kirjaoskus. R on täna anmdeanalüüsi lingua franca. Siin õpid statistika meetodeid, andmebaase, kust erialast teavet kaevata, aga ka kitsamalt erialaseid metoodikaid, terminoloogiat. Lisaks uurimistöö planeeriminst ja hüpoteeside püstitamist.

See on koht kus tuleb akadeemilisest elevandiluutornist välja karmi pärismaailma kogemust omandama minna. Praktika toimub mõnes erialaga seotud ettevõttes või firmas. See ei ole nii, et niidad kusagil suvi läbi muru. Eesmärk on ettevõtte toimimist tundma õppida, aru saada mida tööandja ootab uuelt töötajalt, aga miks mitte ka mõelda, kuidas ettevõtte tööd tõhustada. Kasumit suurendada. Kõrvalseisja puhtalt lehelt tulnud ideed võivad väga värskendavad olla.

Kalanduse ja vesiviljeluse huvilistele, aga ka asjaarmastajatele suunatud suutäis.

Käsitleb nii kutselise kui harrastuskalapüügi võtteid, vahendeid, seadusandlust. Eraldi on teadus- ja eripüügi vahendid ja regulatsioonid. Püüniste selektiivus, õige käsitlemine ja kaaspüügi vähendamine.

Kalade esmakäitlemine ja turustamine. See on vajalik nii kalanduse kui vesiviljeluse sektoreis. Toodangu kvaliteedikontroll, tootearendus, kalatoodete väliskabandus. Samuti kalatootmise ja töötlemise ettevõtte tegevusloa taotlemine ja ettevõtte juhtimine. See on seotud üldmooduli biomajanduse ja ettevõtluse ainetega.

Vähikide bioloogia, haigused, kaitse, keskkonnanõudlused, nõuded vee kvaliteedi osas. Siin on seos hüdrokeemia õppeainega. Vähkide paljundamine, kasvatamine, söötmine. Vähikasvatuse tasuvus ja olukord Eestis. Aga ka loodusliku vähivaru majandamine, vähipüügi korraldus Eestis.

Bio- ja sinimajanduse tuumik õppeained. Ülevaade vesiviljeluse tehnoloogiatest Eestis ja maailmas. Õpitakse peamisi tööoperatsioone — paljundamine, söötmine, sorteerimine, transport. Kalade kunstlik paljundamine ja haudemajas tehtavad tööd. Kalakarja kvaliteedi hindamine. Vesiviljeluse peamised rajatisi ja seadmeid; projekteerijad ja ehitajad. Tutvutakse erinevate vesiviljelusrajatistega Eestis.

Vetikata töönduslik kasvatamine Eestis on veel lapsekingades, kuid maailmas kiiresti arenev. Vetikaid ei pea 'söötma', seega ei põhjusta nad keskkonnareostust ja eutrofeerumist viisil nagu kalade ja koorikloomade kasvatamine seda teeb. Toiduahela madalamate lülide viljelus on ökoloogiliselt väga mõistlik. Vetikakasvatamine toetab nii toidu- kui erinevate tööstuslike lähteainete ja bioaktiivsete ainete tootmist.

Spetsiifiline süvendatud alammoodul kalanduse ja vesiviljeluse huvilistele. Siin saab põhjaliku ülevaate nii looduslike kui kasvatatavate kalade parasiitidest ja haigustest, kuidas diagnoosida, vältida ja ravide. Kalade immunoloogia, vaktsineerimine, bioturvalisus.

Kui ise ei viitsi kalu kasvatada, siis kalasöötade järgi nõudlus aina kasvab — globaalne põhjatu turg.Kalade söötmis- ja toitumisbioloogia. Eesti tähtsamad söödafirmad, toodangu sortiment ja koostis. Kalade heaolu- ja tervishoiualane seadusandlus. Kalanduse ja kalakasvatuse eetilised aspektid.

Ideaalne hüdrobioloogia süvendatud huvilistele. Veekogude kaks põhilist distsipliini magedaveelistest ja merelistest keskkondadest. Tugineb ökoloogia ja hüdrokeemia loengutes õpitule. Annab põhiteadmised, mis tulevad kasuks paljudes teistes ainetes, kus käsitletakse seiret, modelleerimist, reostust ja selle vältimist. Tutvustatakse Eesti järvede tüüpe ja toimimist, elustiku eripära ja katset. Veekogude produktsioon ja seda piiravad tegurid nii järvedes kui meredes.

Hüdrobioloogia tuumik alammoodul. Põhiaine on hüdrobioloogia (5 EAP) kogu oma nüansirohkuses. Järgneb hüdrobioloogia välipraktikum (vaata pilte!). Teoreetiline osa tutuvustab vett kui elukeskkonda, valgus- ja soojusreziimi, organismirühmade toitumist, foto- ja heterotroofiat, ainevahetust, produktsiooni (seos produktsioonibioloogia kursusega), liikumist ja käitumist. Samuti kooslusi, populatsione, eluvorme. Eraldi käsitletakse mageveekogude kaitset, kasutamist ja jätkusuutlikku majandamist. Olulisemad funktsionaalsed rühmad (plankton, bentos, alad) saavad erikäsitluse oma ala ekspertide vahendusel.

Praktilises osas on põhirõhk elustiku ja liikide tundmine nende looduslikus elupaigas.

Veekogude elustik on holistiline ülevaade kõigest kes vees elavad, bakteritest, protistidest, veeseentest kuni loomade ja taimedeni. Palju tarkust korraga, aga üliõpilast toetavalt leiavad enamik elustikurühmi eri kontekstides käsitlust ka teistel kursustel. Kursuse suurem ülesehitus on süstemaatiline, siis fülogeneesi ja evolutsioonimehhanismide tundmine üldmoodulist on siin kasulik.

Veekogude eutrofeerumine on väga interdistsiplinaarne teema, kus ühte protsessi — veekogude toitainetega rikastumiset ja sellest tulenevat produktsiooni tõusu (eutrofeerumist) käsitletakse komplekselt. Toitainetereostuse teke, punkt- ja hajureosutse allikad, transport, mõju veekeskkonnas, tagajärjed. Siin on kasuks nii hüdrokeemia tundmine, aga oma osa on ka atmosfäärifüüsikal, geoloogial, põhjaveel, põllumajandusel ja vesiviljelusel. Eutrofeerumine on ilmselt kõige vanem keskkonnaprobleem üdlse, mis täna on muutunud saasteainete atmosfäärse transpordi tõttu globaalseks. Uuri näidiseks kursuse on-line materjalid SIIT ja SIIT 

Masismaa ökosüsteemide alammoodul. Siit saab metsaökloogia, kaitse aga ka majandamise peamised teadmised. Alatest puude ja põõsaste tundmisest kuni metsa takseerimise, korraldamise ja uuendamiseni. Metsa kõrvalkasutus, säästlik ja looduslähedane majandamine.

Pärand- ehk pool-looduslikud kooslused on väga hinnatud ja liigirikkad kooslused, mille tekkimine on otseselt seotud pikaajalise maheda inimesepoolse majandamisega. Siia kuuluvad puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannakarjamaad. Inimese vahelesegamise lõppemine viib nende alade võsastumiseni, mis ei ole enam tore kellegi meelest.

Botaanika- ja taimehuviliste maiuspala. Praktiline Eesti taimestiku tundmaõppimine välipraktikumis. Lisaks taimeökoloogia ja ökofüsioloogia. Taime ja keskkonna vahelised suhted. Taimede mitmekesisus, makroökoloogia, interaktsioonid, konkurents, mutualist, võrgustikud, metapopulatsioonid ja muud liigirikkuse säilimise teooriad ja mehhanismid.

Maismaa ökoloogia huvilisele süvendatud valik elustiku praktiliseks tundmaõppimiseks. Käsitluse all on linnustik, putukad ja seened. Palju on praktilist.