Koolituse esimeses osas tutvustas Muhu kohaliku taluarhitektuuri renoveerimisega tegelev ajaloohuviline Rein Saksakulm, millele pöörata tähelepanu keldri   konstruktsiooni juures ning millised ettevalmistustööd on vajalikud, et kelder ka edaspidi vett peaks ning katus mulla raskuse all sisse ei variseks.  Koolituse teises osas tutvustas Tõnis Soopere ettevõttest Kukehari OÜ (www.taimematid.ee) ettekasvatatud kukeharja ja niidumatte, mille abil on kiiresti ja lihtsalt võimalik keldrile taimekatus rajada. Seejärel tutvustas Mart Meriste, milliseid taimeliike on edukalt võimalik keldrikatusele külvata. Ettevõttel Nordic botanical on välja töötatud kolm niiduliikide segu, mis keldrikatusele sobivad- näiteks haljaskatuse niidulillesegu (https://nordicbotanical.ee/product-category/lilleniidu-seemnesegud/)

Koolituse teises osas paigaldasime katusele taimematte.

       

Koolituse viis läbi  projekti partneri MTÜ Elurikas Eesti. Koolituse

esimeses osas tutvustas Dr Villu Soon Tartu Ülikoolist putukahotelli rajamise teooriat. Õppisime, et kõige huvitavama hotelli saab mesilastele, kuna seal saab mesilaste tegevust edukalt jälgida. Saime teada, et mesilased eelistavad pesitsuspaigana õõnsaid ühest otsast suletud kohti nagu näiteks pilliroog, vaarika varred aga ka puit mille sisse on puuritud augud või ka kärgtellised, mille üks ots on suletud.

Koolituse teises osas rajasime putukahotelli, mille raamiks kasutasime euroaluseid ning täitsime vahed erinevate materjalidega.

Putukahotelli rajasime eelmise koolituse käigus rajatud lilleniidu keskele, nii et jääme siis lisaks õitele ootama ka rohkelt mesilasi.

 

 

 

 

 

 

 

 

Hotelli ehitus

Korruste sisustamine

Materjali vedu

Rookahlude sidumine

 

Valmis saigi

 

Koolituse viis läbi  projekti partneri MTÜ Elurikas Eesti esindaja Mart Meriste.  Koolituse

esimeses osas tutvustas Mart lillmuruga seotud mõistetes valitsevat segadust ning õppisime, et

muru ei olegi päris täpne nimetus vaid pigem peaks kasutama mõistet lilleniit.

 

Tutvusime erinevate seemnete kogumise võimalustega:

1. seemneid saab ise koguda liikide kaupa käsitsi
2. seemneid saab koguda heina kujul
3. seemneid saab koguda selleks

mõeldud spetsiaalse koguriga

Foto 1: Koolitaja Mart Meriste räägib lelleniidu rajamise teooriast.

Tutvusime erinevate metoodikatega, kuidas ettevalmistada lillemuru rajamiseks sobivat ala- selleks tuleb kas kamar koorida vähemalt 5 cm ulatuses või siis katta kile või muu läbipaistmatu materjaliga. Seemneid on parim aeg külvata sügisel.

 

 

Foto 2: külvamiseks varutud erinevate niidutaimede seemned

Foto 3: kokku kallatud erinevad niiduliikide seemned.

 

 

 

Peale teoreetilist osa   tegime lilleniidu rajamise läbi ka praktikas. Segasime erinevad külvamiseks kasutatavad seemned omavahel kokku.

Väikese osas seemneid jätsime ka eraldi külvamiseks, et tekitada liikidest laike.

Muhus, Nõmmkülas oli külvamiseks eelnevalt ettevalmistatud kooritud plats.

Selleks et seemnete külvamist ühtlustada- jaotasime nööride abil platsi 12. võrdseks osaks. Seejärel kobestasime mulda rehadega.

 

 

Fotod 4 ja 5: koolitusel osalejad seemneid külvamas ja mulda kobestamas.

 

 

Külvatavad seemned jaotasime  samuti 12 võrdseks osaks ja külvasime igale nööridega jaotatud osale seemned.  Seejärel külvasime need seemned, millest soovisime suuremaid laike tekitada.

Laikude jaoks jätsime näiteks hariliku ussikeele ja punase pusurohu.

Peale külvamist rullisime külvatava ala üle mururulliga, et seemned maa sisse vajutada. Seda saab teha ka õrnalt rehaga, kuid tuleb jälgida, et seemned ei läheks sügavale mulla sisse, kuna siis nad ei idane. Sügisel külvates ei ole täiendav ala kastmine vajalik.

Foto 6: ca 600 ruutmeetrisele alale külvatud niiduliikide nimekiri ja seemnete kogus grammides. 

 

Foto 7: peale seemnete külvamist tuleb külvatav ala üle rullida mururulliga.