Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia

Eesti Maaülikooli ametlikud infolehed: 

  • Kalanduse ja rakendusökoloogia bakalaureuseõpe (päevaõpe, vastuvõtt alates 2020/2021 õppeaastast)
  • Kalanduse ja vesiviljeluse bakalaureuseõpe (päevaõpe, alates 2020 õppekavale vastuvõttu ei toimu)
  • Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia bakalaureuseõpe  (päevaõpe, alates 2020 õppekavale vastuvõttu ei toimu)
  • Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia magistriõpe (päevaõpe, alates 2019 õppekavale vastuvõttu ei toimu)
  • Kalanduse ja rakendusökoloogia magistriõpe (sessioonõpe, vastuvõtt alates 2019/2020 õppeaastast)

 

seoses vajadusega muuta bakalaureuseastme õppekavad laiapõhjalisemaks ühendati see õppekava 2020. aastal õppekavaga „Kalandus ja vesiviljelus“ ning uue õppekava nimeks sai „Kalandus ja rakendusökoloogia“

 

Rakendusbioloogia on bioloogia haru, millel akadeemilisest suunast enam tähelepanu praktilisel küljel.

Tähtsaks tegevusalaks on nii maismaa kui ka vee ökosüsteemide majandamine ja tervendamine, looduse seisundi jälgimine ja loodusmajanduse korraldamine laiemas mõttes. Selline rakenduslik suund peab toetuma fundamentaalsele alusele. Seepärast pole võõrad ka alusteaduslikud uuringud, eriti ökosüsteemide funktsioneerimise põhjus-tagajärg seoste selgitamine.
Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia erialal õpetatakse nii teadlasi kui ka spetsialiste-praktikuid. Parimad tingimused praktilise hüdrobioloogia õppimiseks on limnoloogiakeskuses, Eesti sisevete uurimise keskuses, mis asub otse Võrtsjärve kaldal. Maismaa ökosüsteemide õpe omakorda kasutab välibaase mere kaldal Virtsu lähedal Puhtus ja Peipsi lähedal Järvseljal. Praktikat on palju, tutvutakse kogu Eesti loodusega. 
Üliõpilased osalevad koos teadlastest ja kraadiõppuritest juhendajatega välitöödel, analüüside tegemisel, teaduslike katsete läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel. Tudengid teevad tutvust paljude uurimisvaldkondadega: ülevaateuurimustega taimedest ja -loomadest, globaalsete muutustega looduses, produktsiooniökoloogiaga, ökoloogilise taastamisega, Peipsi, Võrtsjärve, väikejärvede ja vooluvete ökoloogiaga, looduskaitsega, toksikoloogiaga, looduskaitse alade ja veekogude majandamise, kalandusega jne.

Mida õpivad tudengid?
• võõrkeeli, suhtlemispsühholoogiat, filosoofiat;
• keskkonnapoliitikat ja –korraldust, keskkonnakaitset;
• majandusteaduse aluseid ja õigusõpetust;
• taime- ja loomaliike,  nende ökoloogiat;
• mereteadust, hüdroloogiat;
• keskkonnafüüsikat ja –keemiat, toksikoloogiat;
• Eesti taimestikku ja loomastikku ning nende ökoloogiat;
• andmete statistilist analüüsi;
• maismaa ja vee ökosüsteemide uurimise meetodeid;
• ökosüsteemide tervendamist

Lõpetajad leiavad tööd:
• looduskasutuse vmt kallakuga teadus-, õppe- ja arendusasutustes;
• keskkonna- ja veekaitsega seotud asutustes, näiteks Keskkonnaametis ja regioonides, Keskkonnaministeeriumis;
• loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonides ja firmades;
• üldhariduskoolides loodusainete õpetajana (ühe aasta jooksul tuleb pedagoogikat juurde õppida);
• kalakasvatustes.