Magistritööde teemad
- Õppeinfo kontaktid
- Sisseastumisinfo
- Õppekavad
- Aiandus
- Kalandus ja rakendusökoloogia
- Kalandus ja vesiviljelus
- Keskkonnakaitse
- Keskkonnajuhtimine kliima- muutuse tingimustes (ENG)
- Keskkonnakorraldus ja -poliitika
- Loodusturism
- Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine
- Maastikuarhitektuur (BSc: Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus)
- Maastikukaitse ja -hooldus
- Majandusarvestus ja finantsjuhtimine
- Põllumajanduse ja toiduainete tootmise ärijuhtimine (ENG)
- Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
- Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia
- Ökonoomika ja ettevõtlus
- Olulised kuupäevad
- Sessioonõppe graafik
- Lõputöö koostamine
- Ettevõtte- ja erialapraktika
- Infomaterjalid
- Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine
- PKI uued tudengid 2022
- Lõpuaktus 2022
- Teadlikkuse suurendamine koolides
- OWL konverentsikaamera
Lõputööde teemad PS magistriõppe tudengitele
(nendele, kes kaitsevad 2024 kevadel)
Allolevast nimekirjast tuleks tudengil valida endale meelepärane teema (millel ei ole veel juures "TEEMA VÕETUD" märget) ja võtta ühendust teema juhendajaga. Pärast teema läbiarutamist tudengiga teavitab juhendaja õppekorralduse spetsialisti, kes lisab siia nimekirja teema juurde "TEEMA VÕETUD" märke. Enamus teemadest on mõeldud ühele tudengile, aga on ka neid, mida saab valida mitu tudengit.
Lõputöö valimise tähtaeg on 20.01.2023
Tuhamägedesse ladestatud põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva magneesiumirikka materjali kui perspektiivse lubiväetise uurimine
Juhendaja: Teadur Tõnu Tõnutare, tonu.tonutare@emu.ee
Põlevkivist elektritootmise jääkproduktina on aastakümnete jooksul ladestatud põlevkivituhka tuhamägedesse. Tuhamägedesse ladestunud materjal on ringmajanduse raames leidmas kasutamist kaltsiumi allikana erinevate tööstusharude jaoks. Selle protsessi käigus järelejääv magneesiumirikas karbonaatne materjal on omaduste poolest perspektiivne lubiväetis happeliste põllumuldade lupjamiseks. Kuna tegemist on seni kasutamata materjaliga, siis tema käitumine mullas tuleb enne kasutuselevõttu välja selgitada. Antud töö eesmärgiks on uurida selle materjali mõju mulla pH-le ja teiste toitelementide sisaldusele. Katsed teostatkse nõukatsena mullateaduse õppetoolis. Töö käigus tuleb teha laboratoorseid töid ja analüüsida saadud tulemusi.
Beetaglükaani sisaldus talinisu terades sõltuvalt lämmastiku normist, ilmastikust ning sordist
Juhendajad: Teadur Mailiis Korge; dotsent Evelin Loit TEEMA VÕETUD (Max Kurg)
Magistritöö eesmärk on uurida talinisu ja suviodra seemnete β-glükaani sisaldust sõltuvalt kasutatud lämmastiku normist, aasta ilmastikust ja kasvatatava nisu sordist ning analüüsida seoseid β-glükaani, tuhande tera massi ja saagikuse vahel. Töös analüüsitakse talinisu ja suviodra terasid, mis on koristatud aastatel 2020 - 2023 seitsme väetusvariandiga (lämmastiku norm 0–150 kg ha-1 ) põldkatselt Tartus ning nelja talinisu sordiga (Fredis, Skagen, Toras, Creator) tootmispõllult.
Räni ja reavahe mõju rapsi saagikusele ja kvaliteedile
Juhendajad: Nooremteadur Kristjan Tiideberg; dotsent Evelin Loit
Magistriltöö eesmärk on uurida, kuidas mõjutab reavahede laiuse muutmine suvirapsi seemnesaagikust ning -kvaliteeti ning millist mõju omab räni suvirapsi seemnesaagikusele ja -kvaliteedile. Uurimustöö põhineb põldkatsel, mille andmed tulevad aastatest 2021 - 2023. Suvirapsi külvatakse kolme erineva reavahega (12,5; 25; 37,5 cm) kolmes korduses ning lisaks kontrollile töödeldakse lehekaudse ränipreparaadiga. Räniga töötlemiseks kasutati lehepreparaati Optysil. Saagist mõõdetakse erinevad kvaliteedi parameetrid (õli, proteiin, klorofüll jne).
Viljelusviisi mõju nisu geenide ekspressioonile
Juhendaja: Dotsent Evelin Loit
Töös kogutakse nisu biomassi proovid pikaajaliselt viljelusviiside võrdluskatselt (2022 ja 2023 suvel) ja analüüsitakse nisu transkriptoomi. Selleks eraldatakse RNA, sekveneeritakse ning analüüsitakse saadud järjestusi jätkusuutliku taimekasvatuse kontekstis.
Erinevate nanaokandjatega dsRNA lagunemine putuka seedekulglas
Juhendajad: Nooremteadur Triin Kallavus, teadur Jonathan Willow; prof. Eve Veromann
Töös uuritakse dsRNA lagunemist putukate (Brassicogethes aeneus, Ceutorhynchus obstrictus) seedekulglas vastavalt sellele, millise nanaokandjaga on dsRNA seotud. Kas ja kui palju nanoosakesed kaitsevad ja stabiliseerivad dsRNA putukate seedetraktis
Röövtoiduliste putukate arvukus ja mitmekesisus hüljatud ja majandatavatel põldudel
Juhendajad: Nooremteadur Silva Sulg, Teadur Riina Kaasik, prof. Eve Veromann
Antud töö eesmärgiks on teada saada, kas majandatava põllu kõrval asuv mahajäetud põllumaa suurendab röövtoiduliste putukate arvukust põllul ning kas sellel on mõju ka bioloogilisele tõrjele mudelorganismi näitel. Andmete kogumiseks osaleb tudeng välitööde ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning laboris kogutud materjali sorteerimises.
Kalajäätmetega väetamise mõju sibula saagile ja keemilisele koostisele
Juhendajad: Kaasprofessor Liina Talgre, vanemteadur Liina Edesi, nooremteadur Birgit Koll
Töö eesmärgiks on uurida kalajäätmetest toodetud orgaanilise väetise mõju söögisibula saagile ja koostisele. Katse viiakse läbi ETKI katsepõllul Jõgeval. Tudeng osaleb katse läbiviimisel ja andmete kogumisel.
Muutused põllumajandusmaa kasutuses Eesti eri piirkondades ajahemikus 2000-2020
Juhendajad: Nooremteadur Silva Sulg, Teadur Riina Kaasik, prof. Eve Veromann
Töö käigus hinnatakse põllumajandusmaa kasutusest välja jäänud ja kasutusse tulnud alade osakaalu, jaotumust ja põhjusi. Töö hõlmab GIS andmebaasidega töötamist.
Mikroplasti ja pestitsiidi koosmõju kimalaste ainevahetuse tasemele ja suremusele
Juhendajad: Nooremteadur Margret Jürison margret.jyrison@emu.ee, kaasprofessor Reet Karise
Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on välja selgitada mikroplasti ja pestitsiidi koosmõju kimalaste ainevahetuse tasemele ja suremusele. Töö käigus söödetakse kommertstarudest pärit kimalastele suhkrusiirupit, millesse on segatud mikroplasti ja pestitsiidi segu. Laboratoorsed tööd on planeeritud 2023 veebruar- aprill, andmeanalüüs ja lõputöö kirjutamine 2023 mai - 2024 apr. Tudengilt eeldame valmidust olla laboratoorsete katsete ajal kohapeal ja tegelema katsega mitmel järjestikusel päeval. Töö käigus õpib magistrant teaduskirjandust kasutama, andmeanalüüsi ja katseprotokollide järgimist.
Vetikatööstuse kõrvalsaaduse mõju mulla orgaanilise aine koostisele
Juhendajad: vanemteadur Karin Kauer, professor Alar AstoverTöö eesmärgiks on uurida vetikatööstuse kõrvalsaaduse mõju mulla orgaanilise aine koostisele ja süsiniku sidumisvõimele. Eesmärgi täitmiseks rajatakse kontrollitud tingimustes nõukatse, kus vetikatööstuse kõrvalsaaduste mõju uuritakse erinevates Euroopa muldades.
Kartulimardika toitumisaktiivsuse sõltuvus kartulitaime füsioloogilisest vanusest
Juhendajad: teadur Angela Ploomi, teadur Eha Kruus teema võetud Olesja Pavlenko
Töö eesmärk on valikkatse teel selgitada välja taimekahjuri toitumiseelistused. Uus teadmine on vajalik kartuli peleta-meelita tõrjesüsteemi väljatöötamiseks. Praktiline katsetöö toimub Eerika katsepõllul ja taimetervise entomoloogia laboris maist juulini 2023.
Fungitsiidide pikaajaline mõju röövtoidulistele jooksiklastele
Juhendajad: teadur Anne Must, teadur Karin Nurme, vanemteadur Enno Merivee
Töö eesmärk on selgitada põllul kasutatavate fungitsiidide pikaajalist mõju röövtoiduliste jooksiklaste suremusele ja liikumisaktiivsusele. Töö on katsepõhine ja toimub laboris.
Katseaeg sügis 2022.
Lõimise määramine laserdifraktsioon meetodil
Juhendaja: Teadur Tõnu Tõnutare, tonu.tonutare@emu.ee
Töö eesmärgiks on uurida laserdifraktsioonilise meetodi kasutusvõimalust mulla lõimise määramiseks. Tegemist on laboratoorse tööga, mille käigus tuleb analüüsida muldade lõimist laserdifraktsioon spektromeetriga ning võrrelda saadud tulemusi klassikalise lõimise analüüsi meetodil saadutega. Töö käigus tuleb tutvuda erialase teaduskirjandusega, osaleda analüüside teostamisel ning analüüsida saadud tulemusi.
Eesti muldade K hoiuvõime määramine.
Juhendaja: Teadur Tõnu Tõnutare, tonu.tonutare@emu.ee
Magistritöö eesmärgiks on uurida mulla K hoiuvõimet ning selle seost agrokeemiliste analüüsimeetoditega (M3, AL) määratava mulla liikuva K sisalduse vahel. Töö teostatakse Mullateaduse õppetooli laboris. Töö käigus tuleb tutvuda erialase teaduskirjandusega, osaleda analüüside teostamisel ning analüüsida saadud tulemusi.
Tehniliste võimaluste arendamine karjääripuistangute ökosüsteemide taasloomiseks
Juhendajad: Annely Kuu; Merrit Shanskiy; annely.kuu@emu.ee
Magistritöö eesmärgiks on selgitada välja ja katsetada erinevate materjalidega niiskust ja toitaineid hoidva pinnakatte koorikmaterjali moodustamiseks. Materjaliga viiakse läbi katsed, et selgitada välja puittaimede efektiivsema juurdumine, mis omakorda tagab kiirema ökosüsteemi taastumisvõime ja rikutud võimaliku ala kasutamise hilisemaks põllukultuuride kasvatamiseks.Tööd teostatakse Mullateaduse õppetooli laborites ja kasvuruumis, plaanis on laboratoorsed pilootkatsed, mis toetavad välikatseid. Soovi korral võib tööd jagada kahele tudengile.
Greenhouse gas emissions from arable soils and mitigation strategies
Juhendaja: Jordi Escuer Gatius, jordi.escuer@emu.ee
Study of greenhouse gas emissions (CO2, CH4 and N2O) from arable soils under different treatments, and comparison of mitigation strategies (biochar, nitrification inhibitors, etc.). Measurements will take place in controlled conditions in Metsamaja, but the possibility of field experiment/study can be also discussed. Typical experiment involves weekly measurements during 1-2 months. Different experiments can be carried out if more than one student is interested. Master thesis should be written in English. Defense can be in English or Estonian.
Modelling of greenhouse gas emissions under different scenariosModelling of greenhouse gas emissions under different possible future climate scenarios for Estonia.
Juhendaja: Jordi Escuer Gatius, jordi.escuer@emu.ee
Different studies can be carried out if more than one student is interested. Knowledge of data processing with Python or R is required. Master thesis should be written in English. Defense can be in English or Estonian.