Lõputööde teemad PS bakalaureuseõppe tudengitele
 

Bakalaureusetöö teemad põllumajanduse tootmise ja turustamise eriala üliõpilastele, kes kaitsevad 2025.a. juunis. 
Allolevast nimekirjast tuleks tudengil valida endale meelepärane teema (millel ei ole veel juures "Teema võetud" märget) ja võtta ühendust teema juhendajaga. Pärast teema läbiarutamist tudengiga teavitab juhendaja õppekorralduse spetsialisti, kes lisab teema juurde "Teema võetud" märke. Enamus teemadest on mõeldud ühele tudengile, aga on ka neid, mida saab valida mitu tudengit.
Lõputöö valimise tähtaeg on 05. aprill 2024.


Teema: Suvised vahekultuurid ja nende kasvatustehnoloogiad
Juhendajad: kaasprofessor Liina Talgre ja teadur Merili Toom; Teema võetud (Marko Kannimäe)
Vahekultuuride katsed viiakse läbi Sadala agros 2024 suvel. Tudengil on vajalik osaleda katsel biomasside kogumise ja analüüsimise ajal (juulis) 


Teema: Õietolmu ja nektari tootlikkus erinevatel taimeliikidel, metoodikate võrdlus 
Juhendaja: kaasprofessor Reet Karise
Selleks, et hinnata pestitsiididest tulenevat tegelikku ohtu tolmeldajatele, on oluline teada, missugusi pestitsiide ja missugustes kogustes esineb looduslike taimede nektaris. Katsed viiakse läbi põldudega piirnevatel rohumaadel 2024. aasta suvel juunis, juulis ja augustis. Valitakse kolm taimeliiki, mille õitest kogutakse erinevate metoodikate abil õietolmu ja nektarit. Välitöödel osalemine on eelduseks andmekogu koostamisel.        


Teema: Kimalastarudest õietolmu kogumise metoodikate tulemuslikkuse võrdlus
Juhendaja: kaasprofessor Reet Karise
Kimalased koguvad õietolmu laialdastelt aladelt ning paljudelt taimeliikidelt. Seetõttu saab kimalastelt kogutud õietolmu kasutada erinevate küsimuste lahendamiseks ökoloogilises uurmistöös. Kimalaspesad paigutatakse loodusesse ning kolmel perioodil suve jooksul kogutakse pesadesse toodavat õietolmu kas korjelt pessa naasvatelt kimalastelt käsitsi või automaatsete koguritega. vajalik on osaleda välitöödel ning andmete analüüsimisel. Töid teostatakse juunis, juulis ja augustis.


Teema: Tehniliste võimaluste arendamine karjääripuistangute ökosüsteemide taasloomiseks
Juhendajad: Annely Kuu, Merrit Shanskiy
Ökosüsteemi taastamine on tänapäeval väga oluline teema. Looduslikult arenevad karjääripuistangutel taimkate ja muld aeglaselt ja siiani on kasutusel olnud karjääride rekultiveerimine, mis tähendabki hävinud taimekatte ja mullaviljakuse taastamist aladel, kus looduskeskkonda on hävitatud maavarade karjääriviisilise kaevandamise käigus. Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse, kuidas erinevad potensiaalselt niiskust ja toitaineid hoidva pinnakatte koorikmaterjali tehnoloogiad aitavad karjäärides taasmetsastada.


Teema: Õlikanepi agrotehnoloogiate mõju saagikusele ja haiguskindlusele
Juhendajad: dotsent Eve Runno-Paurson (eve.runno-paurson@emu.ee), nooremteadur Peeter Lääniste (peeter.laaniste@emu.ee)
Põldkatses uuritakse õlikanepi erinevate kasvatustehnoloogiate väljatöötamist, saagikust ja kahjustajate mõju. Katse asub Eerikal. Üliõpilane osaleb katse rajamisel, kasvuaegsetel vaatlustel juulis ja augusti. Vihuproovide kogumine ja analüüs.


Teema: Mulla taimetoitainete sisalduste muutused uute väetusainete kasutamisel
Juhendaja: Tõnu Tõnutare (tonu.tonutare@emu.ee)
Töö eesmärgiks on uurida uute perspektiivsete väetisainete kasutamist. Põhifookus on taime toiteelementide sisalduse muutustel mullas. Katsed teostatakse laboratoorse nõukatsena. Tudeng osaleb katse läbiviimisel ja analüüside teostamisel perioodil sügis-talv-kevad. 


Teema: Viljelusviisi mõju rüpsi saagile ja kvaliteedile
Juhendaja: Kristjan Tiideberg (kristjan.tiideberg@emu.ee)
Töö eesmärk on mõõta ja analüüsida erinevate väetusnormide ja vormide mõju rüpsi saagi ja kvaliteedi näitajatele. Tudeng osaleb katsematerjali kogumisel ning laborianalüüsides, mis toimuvad taimekasvatuse laboris.


Teema: Antagonistlike seente katsetamine kartuli kuivlaiksuse tekitaja tõrjes
Juhendajad: nooremteadur Marian Põldmets, lektor Kaire Loit 
Töö eesmärgiks on katsetada erinevate Trichoderma seente tüvede võimet pärssida kuivlaiksuse tekitaja Alternaria solani arengut erinevate temperatuuritöötluste juures.                   


Teema: Vaarika varrehaiguste esinemine Eestis
Juhendajad: lektor Kaire Loit, nooremteadur Marian Põldmets
Eesmärk tuvastada kultuuri- ja DNA-põhiste meetoditega Eestis esinevad vaarikahaigusi. Materjali kogumine suvi 2024.  


Teema: Biosöe normi mõjust teraviljasaagile, mulla agrokeemilistele omadustele ja lämmastiku leostumisele
Juhendaja: vanemteadur Henn Raave (henn.raave@emu.ee, 5117461)
Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja optimaalne biosöe norm. Tudeng osaleb kevadel lüsimeetritele teravilja külvamisel ja sügisel saagi koristamisel  ja määramisel ning   vähemalt ühel veeproovide võtul lüsimeetritest.


Teema: Vahekultuuride mõju mulla süsinikuvarule
Juhendaja: vanemteadur Karin Kauer (karin.kauer@emu.ee)
Vahekultuuride kasvatamine külvikorras põhikultuuride vahel on viimasel ajal saanud palju tähelepanu ja nende positiivne mõju mulla üldisele kvaliteedile (tervisele) on üldiselt teada. Kuid mõju mulla süsinikuvarule võib olla mitmesuunaline, lisaks võib mõju ulatus varieeruda suurtes piirides. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on uurida vahekultuuride mõju mulla süsinikuvarule ja selgitada välja, millistest faktoritest see sõltub. Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal, kus analüüsitakse erinevate uuringute tulemusi, mis on suunatud vahekultuuride mõju uurimisele mulla süsinikuvarule.  


Teema: Harimisviiside mõju mulla süsinikuvarule
Juhendaja: vanemteadur Karin Kauer (karin.kauer@emu.ee)
Harimisintensiivsuse vähendamine on saanud oluliseks meetodiks mulla süsinikuvaru säilitamisel või suurendamisel. Siiski tuleb arvestada, et kuigi süsinikuvaru võib suureneda mullaprofiili pindmistes kihtides, võib see olla erinev huumushorisondi lõikes. Seega on oluline uurida minimeeritud harimise mõju süsinikuvarule, võrreldes tavapärase kündmisega. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida minimeeritud harimise mõju mulla süsinikuvarule ning võrrelda seda tavapärase kündmisega. Peamised uurimisküsimused: Milline on minimeeritud harimise mõju mulla süsinikuvarule võrreldes tavapärase kündmisega? Kuidas erineb süsinikuvaru jaotumine mullaprofiili erinevates kihtides minimeeritud harimise ja tavapärase kündmise korral? Millised tegurid mõjutavad minimeeritud harimise ja tavapärase kündmise erinevat mõju mulla süsinikuvarule? Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal.    


Teema: Kasvuhoonegaaside emissioon põllumajandus muldadest ja nende vähendamise strateegiad
Juhendajad: Jordi Escuer Gatius (jordi.escuer@emu.ee), Merrit Shanskiy  teema võetud ( Joonas Murnek, Karl Josep Nukk )
Töö eesmärk on selgitada põllumuldadelt kasvuhoonegaaside heitkoguste (CO2, CH4 ja N2O) emissioone erinevate töötluste (sh. harimisviiside) rakendamisel. Lisaks selgitatakse välja leevendusstrateegiate (nagu biosüsi,  nitrifikatsiooni inhibiitorid jne) mõju kasvuhoonegaaiside erialdumisele. Mõõtmised toimuvad, kas  kontrollitud tingimustes Metsamajas, või välitööde käigus. Tüüpilise eksperimendi raames tehakse nädalasi mõõtmisi 1-2 kuu jooksul. Teema on avatud kahele üliõpilasele, kui on huvi.         
*töö võib koostada eesti keeles, tööd teostatakse, kas nõukatsena, mis on jätkukatse 2022. a tehtud mõõtmistele/töödele või välitingimustes Eerika katsepõllul (projekti AGROSUS) osana.


Teema: Taimedele omastatava P sisalduse määramine mullast Mehlich3 meetodil
Juhendaja: Tõnu Tõnutare (tonu.tonutare@emu.ee)
Taimedele omastatava P sisaldust mullas määratakse Eestis Mehlich3 meetodil. Teatud muldade puhul näivad tulemused ülehindavat taimedele omastatava P fraktsiooni suurust. Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutavad mulla omadused Mehlich3 meetodil saadud P sisalduse tulemusi. Töö raames tuleb sügis-talvisel perioodil osaleda analüüside teostamisel Mullateaduse õppetooli laboris.    


Teema: Taimetoiteelementide bilanss viljelusvõistluse põldudel 
Juhendaja: prof. Alar Astover (alar.astover@emu.ee)
Töö koostatakse viljelusvõistluse põldude andmestiku alusel eesmärgiga anlüüsida taimetoiteelementide (N, P, K) tasakaalu, väetamise efektiivsust, saagikuse ja saagi kvaliteedi seoseid.        


Teema: Abiootiliste stressifaktorite mõju lenduvühendite emissioonile ja fotosünteesile erinevates põllukultuurides
Juhendaja: teadur Kaia Kask (kaia.kask@emu.ee)
Kliimamuutused ohustavad põllumajandust ja seeläbi ka põllumajandustaimede saagikust. On küll erinevaid viise, kuidas taime kasvukeskkonnas toetada, kuid töö eesmärk on analüüsida, milline on taime enda kaitsekilp läbi lenduvühendite ja fotosünteesi reguleerimise.  Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal, mis on suures osas inglise keelne. 1 üliõpilane


Teema: ​Sadestatud kaltiumkarbonaadi tootmisel tekkivate kõrvaltoodete kasutamise võimalused põllumajanduses loodussõbralike mullaparendajate ja väetistena
Juhendaja: Tõnu Tõnutare (tonu.tonutare@emu.ee)
Ragn-Sells AS on asunud aastate jooksul tuhamägedesse kogunenud materjalist tootma kõrgekvaliteedilist kaltsiumkarbonaati. Kasutatava tehnoloogilise tootmisprotsessi käigus tekib kõrvaltooteid, mis sisaldavad erinevaid taimetoiteelemente. Töö eesmärgiks on uurida tekkivate kõrvalproduktide kasutusvõimalust mulla omaduste parendamiseks ja toitainete sisalduse suurendamiseks.       


Teema: Kartuli-kuivlaiksuse liigiline koosseis ja arengudünaamika erinevatel kartulisortidel
Juhendajad: prof. Mati Koppel (mati.koppel@emu.ee), spetsialist Britt Puidet (britt.buidet@emu.ee)
Viimastel aastatel on suurenenud suurenenud  kartuli nakatumine kuivlaiksusesse. Töö eesmärgiks on hinnata taimehaiguse dünaamikat erinevatel sortidel METKi Jõgeva põldkatses ning selgitada välja haigustekitajate liigiline koosseis laborikatsetes.  Üliõpilane osaleb põldkatse hindamisel ning haigustekitajate kultiveerimisel ja määramisel laboris.    


Teema: Trichoderma efektiivsus teraviljade juurehaiguste tõrjel 
Juhendaja: prof. Mati Koppel (mati.koppel@emu.ee)
Töö eesmärgiks on hinnata Trichoderma seenel baseeruva taimekaitsevahendi efektiivsust tervaviljade juuremädanike tõrjel. Töö teostatakse laboratoorse nõukatsena. Üliõpilane osaleb katse rajamisel, hindamistel ning tulemuste analüüsidel.