Keskkonnakorraldus ja -poliitika

Eesti Maaülikooli ametlikud infolehed: 

 

Pikka aega olid PKI sessioonõppena/kaugõppena õpetatavateks keskkonnaalasteks õppekavadeks Linna- ja tööstusmaastike korralduse bakalaureuseõpe ja magistriõpe. Esimesed tudengid võeti bakalaureuseõppesse vastu aastal 2006 ning magistriõppesse aastal 2008. Aastal 2014 lõpetati vastuvõtt bakalaureuseõppesse ning jätkati vaid magistriastmega. 2018. aastal läbis PKI keskkonnaalane magistriõpe põhjaliku uuenduskuuri. Ühendati sessioonõppena toimunud "Linna- ja tööstusmaastike korralduse" ning päevaõppena toimunud "Maastikukaitse ja -hoolduse"  õppekavad. Magistriõppekava uueks nimeks sai „Keskkonnakorraldus ja -poliitika“. Nimetusest lähtuvalt omandatakse süvendatud teadmised ja oskused keskkonnakorralduses ja -poliitikas, ruumilises planeerimises, keskkonnatehnoloogiates ja teaduslikes uurimismeetodites.

 

Erialamooduli õppeainete valiku aluseks on keskkonnakaitse arengu põhisuunad Euroopas ja mujal maailmas. Õppekava rikastus ajakohaste õppeainetega, mis käsitlevad ringmajandust, looduspõhiseid lahendusi keskkonnakorralduses, looduse hüvesid, kliimamuutustega kohanemist, kaugseire rakendusi keskkonnakaitses ja loodusressursside säästlikku kasutamist. Varasemast mahukam on ka ettevõtluse käsitlus ja erialapraktika. Õppekava valikmoodul on mahukas ja mitmekülgne. 

Õppekava läbinud tudeng:

  • omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi keskkonnaseisundist ja seda mõjutavatest teguritest ning keskkonnakorralduse ja -poliitika praktikatest Eestis, Euroopas ja mujal maailmas;
  • tunneb keskkonnakaitse ja -korralduse põhialuseid ja oskab tõhusalt ellu viia säästva arengu printsiipe;
  • oskab inimtegevuse mõju leevendamiseks valida ja rakendada keskkonnakorralduse tõhusamaid meetmeid sobivamail tasandil – ettevõttes, omavalitsuses, riiklikus ametkonnas või Euroopa institutsioonides;
  • omab teaduslikku analüüsi- ja sünteesioskust, ratsionaalset ja kriitilist mõtlemist, head väljendusoskust ning vajalikke oskusi iseseisvaks ja meeskonnatööks ning ettevõtluse arendamiseks. 
     

Magistriõpingute jooksul on võimalik osa õppest läbida välismaa ülikoolides, kus sooritatud õppeained on üldjuhul ülekantavad siinse õppekava täitmiseks. Välisülikoolides õppimise ja praktika kohta leiad lisainfot SIIT.
 

Õppetöö toimub sessioonõppe vormis ja kestab  kaks aastat.  
 

Eesti Maaülikooli loodusteaduste magistrikraad tagab rahvusvahelise konkurentsivõimega keskkonnaspetsialisti staatuse ning meie magistrid on hinnatud eksperdid tööjõuturul. Lõpetajad leiavad töökoha keskkonnaspetsialistina riigi-, kohaliku omavalitsuse, ettevõtlus- või mittetulundussektoris. Paljud meie lõpetajad töötavad keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes (keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, keskkonnaagentuur, RMK), maaeluministeeriumis ja selle allasutustes, kohalikes omavalitsustes, keskkonnaorganisatsioonides, loodushariduskeskustes ning riiklikes ja eraettevõtetes.

Teaduselust huvitatud magistritel on võimalus jätkata oma õpinguid doktorantuuris. Pärast filosoofiadoktori kraadi omandamist keskkonnateaduse ja  rakendusbioloogia erialal on võib jätkata teadlasena või õppejõuna ülikoolis ja teha karjääri keskkonnakaitse tippjuhina. 
 

Rohkem infot sessioonõppes õppimise kohta leiate EMÜ sessioonõppe lehelt.