Uudised

Mageveetaimede liigilist koosseisu kontrollivad süsinikuallikad ja valgala omadused

Möödunud novembris avaldas ajakiri Science teadusartikli rahvusvahelisest uurimusest, mis keskendus küsimusele, kas võib leida seose süsinikuallikate kontsentratsiooni ja bikarbonaate kasutavate taimeliikide leviku vahel.

Uuringus kaasa teinud hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadur Tõnu Feldmanni sõnul selguski, et globaalses mastaabis kasvas bikarbonaatide kontsentratsiooni suurenedes vees ka taimeliikide sagedus, kes suudavad neid fotosünteesis kasutada süsiniku allikana (vt Joonis 1). „Ennekõike on bikarbonaatide kasutamine varuvariandiks süsinikdioksiidi madala kontsentratsiooni korral,“ lisas Feldmann.

Ühtlasi näitas uuring, et inimtegevus, nagu metsade raiumine, väetiste kasutamine ning keskkonna hapestumise põhjustamine, on tõstnud veekogudes bikarbonaatide kontsentratsiooni, põhjustades seeläbi muutusi veetaimestiku liigilises koosseisus (vt Foto 1). See mõjutab omakorda aga kogu vee-elustikku ja veekogu kui tervikut, täpsustas ta.

Taustaks:

Fotosüntees, mille käigus toodavad taimed valguse kaasabil arenguks vajalikke aineid, sõltub maismaatingimustes põhiliselt temperatuurist ja vee kättesaadavusest. Veekeskkonnas on seevastu olulised valgustingimused, toitained ja anorgaanilise süsiniku (COkujul) kättesaadavus.

Viimasest võibki kujuneda fotosünteesi piirav tegur, kuna protsessiks vajaliku süsinikdioksiidi difusioon vees on 104 korda aeglasem kui õhus. Lisaks võib intensiivne fotosüntees vees viia selle taseme allapoole protsessiks vajalikku.

Selle vältimiseks suudavad paljud veetaimed kasutada COallikana bi- ehk vesinikkarbonaate. Viimased tekivad, kui CO2 reageerib karbonaatide, aluseliste dioksiidide või alustega.

Tuntumaks vesinikkarbonaadiks on naatriumvesinikkarbonaat ehk söödisooda. Olenevalt piirkonnast ja veekogu valgala geoloogiast erinevatd bikarbonaatide ja CO2 kontsentratsioonid väga suures ulatuses (vt Joonis 2).

Täismahus artikliga on võimalik tutvuda SIIN.