2. novembril 2015 lahkus meie hulgast Eesti fotosünteesiuuringute suurkuju, Taimefüsioloogia osakonna kauaaegne juhataja doktor Olav Keerberg. Keerberg alustas Harkus eksperimentaalbioloogia instituudis fotosünteesiuuringuid 1957. aastal peale Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist teoreetilise füüsika erialal.

Keerbergi esimeseks väljakutseks sai aparatuuri ja metoodika loomine fotosünteesi uurimiseks Harkus, kasutades süsiniku radioaktiivse isotoobi ¹⁴C metoodikat. Loodi unikaalne ekspositsioonitehnika, mis lubas lehte fotosünteesiuuringuiks eksponeerida ¹⁴CO₂-e keskkonnas 0,1 sekundist tundideni, momentselt muuta keskkonna gaasilist koostist ja valgustingimusi. See oli vajaduste maksimum, sest süsiniku assimilatsiooniga seotud regulatsiooniprotsessid mahuvad sellesse vahemikku. Lisaks töötati välja fotosünteesi vaheproduktide lahutamise metoodika.
Kogu kasutatav aparatuur alates taimede kasvatamisest kuni individuaalsete produktide kvantitatiivse mõõtmiseni oli originaalne. Metoodikat rakendati ulatuslikult juba 1970. aastatel ning selle baasil kaitses Keerberg Moskvas 1972. aastal teaduste kandidaadi töö ja 1989. aastal doktoriväitekirja. Tekkisid ja arenesid viljakad sidemed kolleegidega Tartus, Moskvas, Leningradis, Puštšinos ning 1980. aastatel juba ka Lääne-Euroopa, Ameerika ja Austraalia teadlasetega. Aktiivne teadustöö märgiti ära 1982. aastal Eesti NSV riikliku preemiaga.
Üheksakümnendate alguses muutusid väga palju rahvusvahelised kontaktid: idapoolesed vähenesid ja läände laienesid. Algas tihe koostöö Rootsi Umeå ülikooli taimefüsioloogia osakonnaga. Tulemata ei jäänud ka rahvusvaheline tuntus. Peale Keerbergi ettekannet fotosünteesikongressil 2000. aasta augustis Brisbane’is tunnustas fotosünteesi grand old man professor Andrew Benson, üks Calvin-Bensoni tsükli avastajatest, ettekannet sõnadega: „Very good report, excellent English.“
Alates taasiseseisvumisest oli Keerberg kaheksa suure projekti Eesti-poolne juht. Selle tulemusena uuriti madalate temperatuuride lühiajalisest (külmašokist) ja pikaajalisest (külmakarastusest) tingitud muutusi süsiniku fotosünteetilises metabolismis ja hingamises. Samuti on võrreldud süsiniku fotosünteetilist metabolismi ja hingamist iseloomustavaid parameetreid erinevatel taimeliikidel ja -vormidel ning tuvastatud süsiniku fotosünteetilise metabolismi muutused geneetiliselt modifitseeritud taimedes, milles on uudetud mingi kindla fotosünteesireaktsioonides osaleva ensüümi avaldumist. Metaboloomika teadusvaldkonda kuuluvate uuringute tulemusena on püütud taimede metabolismis esinevate erinevuste ja muutuste põhjal välja selgitada erinevusi ja muutusi taimede proteoomis ja genoomis. 
Olav Keerberg jäi teaduses aktiivseks viimase hetkeni. Töötades osalise koormusega taimefüsioloogia vanemteadurina, ilmutas tapalju tähelepanu pälvinud artikleid tippajakirjades. Kolleegidele jääb lõpetada mitu sel kevadel-suvel alustatud käsikirja.
Olavi 58 aastat teaduses on loonud legendi, mis jääb meid alatiseks innustama.