EAA(M)Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna herbaarium.

Asutatud 1922.

1922 loodi Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna Taimehaiguste Katsejaam, mille juhatajaks oli professor Teodor (Fjodor) Bucholtz. 

Herbaarium oli 1922–1952  Tartu Ülikooli taimehaiguste kabineti, hiljem botaanika kateedri, 1951–2005 – Eesti Põllumajanduse Akadeemia, hiljem Eesti Põllumajandusülikooli taimekaitse instituudi ja alates 2005 Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna herbaarium.

Umbes 22 000 herbaareksemplari (üle 9 000 seeneliigi), nendest suur osa Euroopas avaldatud eksikaatidena või tuntud mükoloogidelt saadud dublettidena (F. Petrak, K. Linkola, K. Starcs, A. Kirulis, E. Kari jt.). Kogus on ka F. Bucholtzi pärandisse kuulunud herbaarium, J.A. Bäumlerilt ostetud Ungari (Slovakkia) materjalid ning E. Lep(p)iku poolt 1920-1940ndail peamiselt Eestist kogutud seened. Viimasel poolsajandil on Eestist seeni kogunud peamiselt K. Kivi, P. Põldmaa ja A.-L. Sõmermaa.

EAA(Z) Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna entomoloogiline kogu.

Asutatud 1921.

1921 pandi alus taimekaitselisele teadustööle Tartu Ülikoolis, kus rajati rakenduszooloogia kabinet. 1921–1944 oli rakenduszooloogia  katsejaama juhatajaks Karl Zolk (Kaarel Leius). II Maailmasõja järel tegutses Tartu Riiklikus Ülikoolis rakenduszooloogia ja entomoloogia kateeder. 1951 Eesti Põllumajanduse Akadeemia moodustamisel juhatas entomoloogia ja aianduse kateedrit dots. A. Eenlaid.

1976 ühendati entomoloogia ja aianduse kateeder ning botaanika kateedri fütopatoloogia osa aianduse ja taimekaitse kateedriks.

1992 EPAst sai Eesti Põllumajandusülikool, kateeder ühendati TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi rakendusentomoloogia ja putukate ökofüsioloogia laboratooriumidega – loodi  taimekaitse instituut.

2005 EPMÜst sai Eesti Maaülikool, instituut muudeti taimekaitse osakonnaks, mille halduses on entomoloogiline kogu.

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi (PKI) entomoloogiline kogu sisaldab ca 34 600 isendit mardikaid, kiletiivalisi, liblikaid jt putukaid. Väärtuslikuma osa sellest moodustab Karl Zolki (Kaarel Leius) mardikate (Coleoptera) kogu, mis sisaldab ca 12 600 eksemplari põhiliselt 20. saj esimesel poolel Eestist kogutud materjali ürasklaste (Ipidae), poilaste (Chrysomelidae), kärsaklaste (Curculionidae) jt sugukondadest.

Kogu koosneb kolmest osast: esimene hõlmab Eestist varasematel perioodidel (19. saj. lõpp kuni 20. saj. keskpaik) kogutud materjali; teise osa moodustavad Eestist hilisematel aastatel kogutud ja kolmanda 19/20nda sajandivahetuse perioodist pärit materjalid troopilistest piirkondadest (A. Böttcheri kollektsioon).

Eestist pärinev materjal kuulub B. Gebaueri, F. Sintenise, Max von zur Mühleni, H. Habermani, H. Määri, K. Zolki, S. Rubeli, M. Heidemaa, H. Õunapi, E. Merivee, G. M. Dlussky jt koostatud putukakogudesse.  E. Merivee ja G. M. Dlussky putukakogu sisaldab lisaks Eesti materjalidele ka endise NL territooriumilt 20. saj. II poolel kogutud materjali.

PKI entomoloogiline kogu sisaldab väärtuslikke andmeid meie fauna kohta, mis on kogutud pika aja vältel erinevatest Eesti piirkondadest (esimesed säilikud on alates  1874. a.), seepärast on need vajalikuks tõendus- ja võrdlusmaterjaliks Eesti fauna kujunemise uurimisel.

Taimekaitse/Entomoloogiline kogu/Muhlen_Tenthredinidae_coll-1.xls

Taimekaitse/Entomoloogiline kogu/Merivee_coll.xls

Taimekaitse/Entomoloogiline kogu/Dlussky_coll.xls

Taimekaitse/Entomoloogiline kogu/ PKI_coll-1.xls

Taimekaitse/Entomoloogiline kogu/Zolk_Muhlen_Sintenis_PKI_coll.xls

Taimekaitse/Entomoloogiline kogu/ PKI_coll.xls