Baltic Landscape in change
innovative approaches towards sustainable forested landscapes

Projekti kestvus: 29.09.2011 - 28.03.2014
Projekti ametlik koduleht: www.baltic-landscape.net

Baltic Landscape on Läänemere regioonis elluviidav projekt, mille partneriteks on Rootsi, Valgevene, Soome, Läti, Poola, Eesti ja Norra. Projekti juhtpartneriks on Rootsi Põllumajandusülikool (Swedish University of Agricultural Sciences - Department of Forest Resource Management). Eestist on projekti partneriks Eesti Maaülikool. Projekt on rahastatud Euroopa Komisjoni Läänemere regiooni programmi 2007-2013 finantsprogrammist. 

Baltic Landscape on projekt, mis rakendab praktikas metsandusliku mudelala teooriat. Projekti peamiseks eesmärgiks on huvigruppidevahelise koostöö abil välja töötada meetodid metsamaastike jätkusuutlikuks majandamiseks ja kasutamiseks. Tegeletakse nii ühiste huvide kui ka võimalike probleemidega, jagatakse omavahelisi kogemusi.

Projekti raames on oluline:

• Leida läbi teadusliku ja rakendusliku koostöö probleemsed maastikud Läänemere piirkonnas.
• Defineerida, koguda ja kirjeldada maastikega seotud probleeme strateegiate, planeerimise ning majandamise kontekstis.
• Teha tihedat koostööd Rahvusvahelise Metsandusliku Mudelala Võrgustikuga.

Välja on valitud seitse pilootala, kus rakendatakse metsamajandusliku mudelala teooriat ka praktikas:

Rootsi: Vilhelmina, Bergslagen ja River Helge å
Poola: Warta ja Mazury
Soomes: Ilomantsi
Valgevene: Neman
 

Mis on metsanduslik mudelala?

Metsandusliku mudelala teooria pärineb Kanadast ning seda tutvustati laiemale avalikkusele esmakordselt 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO II keskkonna- ja arengukonverentsil. Esimesed kümme mudelala moodustati Kanadas, tänaseks on üle maailma loodud juba ligi kuuskümmend mudelala kahekümne viies riigis, neist mitmed ka Läänemere piirkonnas. Metsandusliku mudelala teooria on paindlik, võimaldades seada prioriteete, mis lähtuvad konkreetse piirkonna oludest.

Metsanduslik mudelala on kindlas määratletud piirkonnas rakendatav, erinevate huvigruppide koostööl ja dialoogil põhinev lähenemine metsamaastike ja sealsete loodusvarade jätkusuutlikuks majandamiseks. See on terviklik lähenemine maastikule, hõlmates nii selle ökoloogilisi-, sotsiaalseid- kui ka majanduslikke aspekte. Mudelala piirkonnas on oluline osa erinevate huvirühmade (nt kohalikud elanikud, ettevõtjad, teadlased, planeerijad) omavahelisel koostööl, kus igal osapoolel on võrdne võimalus kaasa rääkida ning töötada ühise eesmärgi – maastike säilimise ning jätkusuutliku majandamise nimel.

Metsandusliku mudelala teooria iseloomustavad kuus märksõna:

• Partnerlus - mudelala piirkonnas rakendatakse huvirühmade kaasamist
• Maastik - maa-ala, kus arvestatakse metsa erinevaid väärtuseid, sh sotsiaalseid-, kultuurilisi-, majanduslikke- kui ka keskkonna aspekte
• Jätkusuutlikkus - huvirühmad on kohutatud tegelema jätkusuutliku loodusvarade majandamise ja kasutamisega
• Valitsemine - mudelala valitsemine on läbipaistev, kaasav ja arvestav, edendades huvirühmade vahelist koostööd
• Tegevuskava - tegevuskava arvestab seatud eesmärke ning huvirühmade vajadusi ja väärtuseid
• Teadmised - jagatakse tehtud töö käigus saadud teadmisi ja kogemusi ka teistele

Tutvustamaks projekti ja metsanduslikke mudelalasid, on valminud kolm lühifilmi:

 

Poola (Poola riigimetsad)

Rootsi (Vilhelmina mudelala)

Soome (Ilomantsi mudelala)

 

Kui videod Teie internetilehitsejas ei tööta, siis palun proovige kasutada Google Chrome internetilehitsejat.
Huvi korral saate videosid ka failidena alla laadida: Allalaadimislink