T9060 "Võrtsjärve kalastiku seisund 2009. aastal ja prognoos"

Projekti raames uuriti oluliste töönduskalade angerja, koha, haugi, latika ja ahvena varude seisundit, mille alusel anti soovitused varu haldamiseks 2010. aastal ja keskpikk täiendusest lähtuv saakide prognoos kuni viieks aastaks. Katsetraalimiste tulemused võimaldavad hinnata ka arvukamate mittetöönduslike kalaliikide arvukust Võrtsjärves. 2009. aastal jätkusid märgistamised uurimaks angerja rändeid ja populatsiooni arvukust ning Võrtsjärve angerjamajanduse efektiivsust.

Projektis osalesid: Ain Järvalt (vastutav täitja), Meelis Kask, Jüri Zirk
Lepingupartner: Keskkonnaministeerium

 

L9060 “Ülemiste järve biomanipulatsioonist tulenevad kalastiku ja põhjaloomastiku uuringud 2009. aastal”

Biomanipulatsiooni eesmärkidest lähtuvalt teostati kontrollpüüke Nordic tüüpi seisevõrkudega ja võrreldi kalastiku olukorda ja muutusi kogu biomanipulatsiooni perioodi jooksul Ülemiste järves. Anti ülevaade põhjaloomastiku olukorrast 2009. aastal ja võrdlus eelnevate uurimisaastatega. AS Tallinna Vesi andmebaasi põhjal tehti kokkuvõte ja hinnati muutusi TP, TN, ZP ja FP muutustes kogu biomanipulatsiooni perioodi jooksul.

Projektis osalesid: Ain Järvalt (vastutav täitja), Henn Timm, Kristel Panksep
Lepingupartner: AS Tallinna Vesi

 

Jõgede hüdrobioloogiline kompleksseire 2009

Aruandes esitatakse Riikliku keskkonnaseire allprogrammi “Jõgede hüdrobioloogiline seire” 2009.a. tööde tulemused. Seireuuringud tehti järgmistes vooluvete veekogumites: Väluste, Nõmavere peakraav, Võisiku peakraav, Nava oja, Orajõgi, Lutsu jõgi, Piilsi jõgi, Sõtke jõgi, Vasavere jõgi, Kiviõli kaevanduse kraav, Ambla jõgi koos Sääsküla ojaga, Jõelähtme jõgi, Pirita jõgi, Kurna oja, Tiskre oja, Harku oja, Vääna jõgi, Pääsküla jõgi, Vanamõisa peakraav, Kaevaniidu peakraav, Kasari jõgi, Ellamaa oja, Vigala jõgi, Enge jõgi, Liivi jõgi, Tuuraste oja, Laisma peakraav, Ridalepa oja, Aruküla jõgi, Vändra jõgi, Imsi oja, Raudna jõgi, Kurika peakraav, Vastemõisa oja, Pidula oja, Kuke peakraav, Maadevahe jõgi ja Lõve jõgi. Määrati/mõõdeti jõe elustiku järgmisi komponente: bentilisi ränivetikad, suurtaimestik, põhjaloomastik ning kalastik. Anti hinnang uuritud veekogude seisundile elustiku komponentide põhjal.

Projektis osalevad: Peeter Pall (vastutav täitja), Rein Järvekülg, Kairi Käiro, Henn Timm, Sirje Vilbaste.
Lepingupartner: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

 

T8107 "Võrtsjärve biogeenide ja lahustunud orgaanilise aine (LOA) koormus"

Prognoosid näitavad, et koos kliima soojenemisega suurenevad ka jõgede äravoolude kõikumised. Selleks, et arvutada Võrtsjärve jõudvate ainete täpseid koormusi on vajalik teha lisaanalüüse, kord kuus võetud seireproovidest ei piisa. Me võtsime proove seireproovidega võrreldes tihendatud graafiku alusel, pöörasime erilist tähelepanu kõrgveeperioodidele. Meie uuringud loovad aluse selgitamaks Eesti suuruselt teise järve P, N, Si ja LOA  koormuste prognoosi erinevate hüdroloogiliste tingimuste juures. Meie töö tulemusena valmis andmebaas, mis ühildub seireandmetega samadest proovivõtukohtadest ja mille me esitasime 2009. aasta septembri lõpuks Keskonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele.

Projektis osalevad: Sirje Vilbaste (vastutav täitja), Kairi Käiro, Peeter Pall, Kai Piirsoo, Malle Viik,.
Lepingupartner: Keskkonnainvesteeringute Keskus

 

T8037 "Peipsi järve Eesti-Vene 2009.a. talvise ühisekspeditsiooni korraldamine ja hüdrobioloogilised uuringud"

2009. a. märtsis korraldati Peipsi järvel Eesti ja Vene spetsialistide osavõtul ühisseire, mille eesmärk oli informatsiooni saamine piiriveekogu ökoloogilise seisundi kohta kevad-talvel. Tegemist oli Peipsi järve ökosüsteemi talvise kompleksuuringuga (hüdrokeemia, plankton, põhjasetete toitainete sisaldus), mis hõlmas kõiki järveosasid.
Ekspeditsioon korraldati vastavalt Eesti –Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise alase koostööprogrammile aastateks 2007-2010 ja Eesti –Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjon seire hinnangu ja teadusuuringute töörühma 2009. aasta tööplaanile.

Projektis osalesid: Külli Kangur (vastutav täitja), R. Laugaste, J. Haberman, K. Blank, O. Buhvestova
Lepingupartner: Keskkonnaministeeriumi

 

T9079 "Neeruti maastikukaitseala, Porkuni maastikukaitseala, Äntu maastikukaitseala ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala järvede uuringud"

Uuriti 16 järve, tehti ökoüsteemide inventuur, hinnnati ökoloogilist seisundti, theti majandamise ja kaitse ettepanekuid.
 
Lepingu partner: Keskkonnaameti Viru regiooniga sõlmitud lepingulise uurimuse
Projektis osalesid: Prof. I. Ott, vanemteadur, PhD. H. Timm, teadur MSc. T. Feldmann, MSc. K. Karus, magistrant G. Ratasepp, laborant R. Ott, vanemlaborant H. Starast, vanemlaborant PhD. A. Lindpere, vanemlaborant K. Ott, teadur MSc. K. Kübar, doktorant MSc. A. Rakko, doktorant MSc. K. Maileht.

 

T8166 "Muraka LKA Ratva järve limnoloogiline ja hüdroloogiline uurimine 2009"

Uuriti veekogu üldist limnoloogilist olukorda, tehti kaitsekorralduslikke soovitusi. Teiseks oluliseks ülesandeks oli järve valgala maakasutuse, veetaseme ja valgala vooluvete veekoormuse dünaamika võimaliku mõju selgitamine.
 
Lepingu partner: Riikliku Looduskaitsekeskuse Ida-Viru regioon  (Keskkonnaameti Viru regioon)
Projektis osalesid: prof. I. Ott, vanemteadur H. Timm, teadur K. Kübar, vanemlaborandid H. Starast, A. Lindpere, K. Ott, laborant G. Ratasepp, teadur H. Mäemets, laborant K. Karus, teadur T. Feldmann, laborant R. Ott, doktorant A. Rakko, doktorant K. Maileht ja EMÜ PKI keskkonnakaitseosakonna töötaja prof. V. Kuusemets.

 

T9112 "Teorehe järve hüdrobioloogiline uuring 2009"

Lepingilise uuringu ülesandeks lähteülesande järgi oli Teorehe ökosüsteemi kirjeldus ja kompleksne inventuur, sisaldades vee füüsikalis-keemilisi omadusi ja elustikku, ka. bakterplankton, fütoplankton, zooplankton, suurtaimed, põhjaloomastik.

Lepingu partner: Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooniga sõlmitud lepingulise uurimuse aruanne. Projekt LIFE05NAT/D/000152 BALTCOAST.
Projektis osalesid: prof. I. Ott, vanemteadur PhD. H. Timm, teadur MSc. T. Feldmann, laborant MSc. K. Karus, magistrant G. Ratasepp, spetsialist H. Starast, spetsialist PhD.  A. Lindpere, vanemlaborant K. Ott,  teadur MSc. K. Kübar, doktorant MSc. A. Rakko, doktorant MSc. K. Maileht.