Väheväärtusliku peenkala väärindamine
- Juhtimine
- Aianduse õppetool
- Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
- Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
- Õpe
- Teadustöö
- Aruanded
- Institutsionaalsed uurimistoetused
- Publikatsioonid
- Riiklikud seired
- Projektid
- Rännete mõju kohavarudele Võrtsjärve - Emajõe - Peipsi süsteemis
- TREICLAKE
- Hüdrobioloogilised kogud
- LakeAdmin
- Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine. 2012-2015
- Interkalibreerimine
- BONUS+
- WISER
- Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
- VeeOBS
- Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine
- Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel
- Angerja keemiline märgistamine
- Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku baasi, töövahendite kaasajastamine ja varude hindamise metoodika täiustamine Eesti Maaülikoolis
- Meriforelli, jõesilmu ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimuste parandamine Loode-Eesti jõgedes, I etapp
- Ülemiste järve angerjate märgistamine ja ümberasustamine merre
- Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu
- Peipsi järve fosfori sisekoormuse uuringud
- Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
- Nootade kasutamise võimalused kevadisel särjepüügil Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis
- Väheväärtusliku peenkala väärindamine
- Mõrrapüügi selektiivsuse ja kulutõhususe tõstmine
- Kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks
- Harrastuspüügi tulemuslikkus Eesti väikejärvedel kalanduslike andmekogude alusel
- BioFloat
- Grantid
- Rakendusuuringud
- Töötajad
- Ajalugu
- Võrtsjärve Õppekeskuse järvemuuseum
- Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
- Maamajanduse ökonoomika õppetool
- Maastikuarhitektuuri õppetool
- Mullateaduse õppetool
- Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
- Taimetervise õppetool
- Polli aiandusuuringute keskus
- Rõhu Katsejaam
- Võrtsjärve Õppekeskuse Järvemuuseum
Väheväärtusliku peenkala väärindamine
EMKF meetme „Kalapüügi innovatsioonitoetus“ projekt "Väheväärtusliku peenkala väärindamine 811017780003".
Tegevuste aruande periood 25.07.2017 - 18.12.2020
Käesolevas projektis uuriti võimalusi väärindada Võrtsjärve kaaspüügil tekkivat peenkala, tootes sellest alternatiivseid toidusaadusi; fraktsioon, mis selleks otstarbeks ei sobinud, väärindati edasi kompostiks, vedelväetiseks (hüdrolüsaadiks) ning biogaasiks. Kuna töötlemise käigus tekib omakorda palju kalajääke on ka neid vaja keskkonnasõbralikult käidelda. Seega käesoleva projekti raames läbi proovitud tegevused (komposti või biogaasi tootmine kalast) täiendavad üksteist ja loovad kompaktse terviku.
Kala alternatiivse kasutamise võimalusi piirab kala saadavus ja kogus, asukoht ja veologistika, kala säilitamistingimused, aga ka kala suurus.
Toiduks (kalakaste, erinevad kulinaariatooted) oli võimalik kasutada kala tingimustel, et see on värske. Samuti saab peenkalast valmistada loomatoitu.
Kalast on võimalik toota biogaasi. Esialgsed tulemused näitavad, et võrreldes tavapärase Eestis kasutatava biogaasitoormega (läga, sõnnik, reoveesete), tekkis biogaasi/biometaani kuni poole rohkem. Tehnoloogia rakendamist piirab logistika ja vajadus kala biogaasijaamani toimetada väga kiiresti tema riknevuse pärast. Vaja läheb hügieniseerimisseadmeid, sest kala tuleb käidelda kui 3 kategooria loomseid kõrvalsaadusi. See, kas mitme substraadi kooskääritamine annab majanduslikku efekti või kas kala kääritamine kuidagi kääritamist ka piirama hakkab, tuleb uurida edaspidi.
Kala on võimalik kompostida. Kompostimisviisidest oli hästi rakendatav aunkompostimine, mis on tehniliselt hõlpsasti korraldatav, kuid mida ei saa teha igaüks ja igas kohas. Tegu on jäätmekäitlustehnoloogiaga ning seda saab teha vaid selleks ette nähtud käitluspaigas. Haisu tõrjeks tuleb kasutada õhubiofiltrit ning erinevates fraktsioonides materjale, mida kompostimisel kokku segada.
Väikesed reaktorid end ei õigustanud, kuid suuremaid täiskompleksseid seadmeid tasuks proovida. Seda eelkõige silmas pidades rakendada kompostimist hästikontrollitavates ning ilmastiku eest kaitstud oludes otse kala maale toomise paikades. Seda kontseptsiooni on vaja edaspidi kontrollida.
Kalast valmistatud kompost on väärtuslik, sobib taimekasvuks ning võrreldes paljude teiste kompostidega, sisaldab taimedele hästi kättesaadavat fosforit.
Kaluril puuduv oskusteave ja seadusandlus piirab täna Võrtsjärve puhul peenkala kaldale toomist ja maaletoomise paigas käitlemist. Püük on kaluri põhitöö, mistõttu peenkala käitlemine maismaal ei tohi olla liialt keeruline. Tsentraliseeritud lahendustest võiks kõne alla tulla järgnev:
- Kala kokku kogumine ja biogaasijaama viimine. Oskusteave ja tehnoloogia seda kääritada on juba olemas. Fosfor jääb käärimisjääki ja see omakorda viiakse tagasi põllule. Biogaasijaamasid ei ole paraku kuigi palju, nad on püügipaigast sageli kaugel ning igaühes neist ei pruugi olla seadmeid kala hügieniseerimiseks;
- Kala kokku kogumine ja üle andmine kompostimisfirmale. Oskusteave ja tehnoloogia kala kompostida on eeldatavasti olemas, kuid lisada tuleb eelkäitlusseadmed (purusti) ja õhubiofilter. Ehkki kompostimispaiku ei ole Eestis veel palju, näitavad arengud jäätmekäitluses vajadust välja ehitada kohalikke kompostimisplatse. Fosfor jääb komposti ja kasutatakse põllumajanduses;
- Kala kompostimine maale toomise paigas kinnises täisautomaatses kompostireaktoris. Fosfor jääb komposti ning jääb kohapeal kasutamiseks.
Lae alla projekti aruanne: http://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/LIMKESKUS/peenkala_2020.pdf (7.7 mb)