Kevadisel ja sügisesel püügiperioodil tabati mõrdadega kokku 151 angerjat kogukaaluga 240 kg. Kahjuks jäi see tulemus loodetud isendite arvule 300 alla. Üheks oluliseks teguriks oli kõige efektiivsemal angerjapüügi perioodil mais väga jahedad ilmad. Veel 16. mail oli Ülemiste järve veetemperatuur 11 kraadi. Angerjate aktiivne liikumine kevadel algab reeglina kui veetemperatuur on tõusnud üle 12 kraadi. Tuginedes 2008. aasta andmetele, mil oli angerjat mõrrapüükides suurel hulgal, sai antud projekti ülesanne võetud liiga optimistlik. Arvestades angerja suhtelist viljakust, oli 240 kg väga heas konditsioonis angerjate pääsu tagamine kudemisrändele Sargasso merre loodetavasti märkimisväärne panus ohustatud kalaliigi taastootmisse. Võrdluseks võib siinkohal tuua, et 2015. aasta rannikumere angerjasaak oli Eestis 1,1 tonni. Kahjuks ei ole 2015. aasta lõpu seisuga saadud tagasisidet meie poolt märgistatud angerjate tagasipüügist. Ainus märk oli Eesti Mereinstituudi kalade loenduse kambrist pärinev video, kus üks väga suur angerjas suundus Pirita jões ülesvoolu, kuigi märgist videos ei tuvastatud. Ajaliselt langes see kokku Pirita jõe suudmealale angerjate asustamisega (M. Kessleri suulised andmed). Aruanne (PDF, 1,28 mb)