KIK projekt „Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu“ kestis ajavahemikul 2014 – 2016. Hinnati Soome lahe piirkonda jääva Eesti rannikumere toksikoloogilist seisundit räimel, lestal ja ahvenal mõõdetud vee reostust näitavate biomarkerite kaudu. Kõrgemat reostust näitasid Muuga ja Tallinna lahe kalad. Põlevkivireostuse märke täheldati Purtse jõe suudmeala kaladel, seda eriti kõrgendatud püreeni metaboliitide sisalduse järgi kalade sapis.
Peamised tulemused:
- Kolm kasutatud kalaliiki oli hea valik: räim kirjeldas hajusa veemassi keemilist ja ökoloogilist seisundit; ahven andis võimaluse võrrelda tulemusi sisevete näitajatega, lest näitas setetes olevat lokaalset reostust.
- Tallinna laht ja Muuga laht on reostunud ning kalad on kehvas konditsioonis.
- Nõva ja Käsmu lahes on märke reostusest, kuid kalad on heas konditsioonis.
- Purtse jõe suudmealal täheldati põlevkivireostuse märke (püreeni metaboliidid).
- Ühtset ida-lääne suunalist reostuse gradienti ei esinenud (mis võiks olla põhjustatud põlevkivitööstuse, Neeva jõe vms poolt), pigem on mõjutajateks lokaalsed reostusallikad ja laevaliiklus.
- Tulemused toetavad meie uurimisgrupi varasemaid töid, mis näitavad, et meetodid töötavad ning biomarkeranalüüsidel on keskkonnaseires perspektiivi.
Projekti aruanne (2,3 mb, pdf)
Aruande lisad
