Limnoloogiakeksuse lühiajalugu

Limnoloogiakeskuse lühiajalugu

1954 septembris ostis Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instiutuut (ZBI) Võrtsjärve idalkaldal, Rannaküla põhjaservas Petseri talu, et luua välibaas hüdrobioloogilisteks uuringutes. Petseri talu omanikud olid küüditamise eest põgenenud ja hooned olid veel kasutuskõlblikud. Petseri taluhoones ööbides tehti juba 1953. a. suvel välitöid Võrtsjärvel ja Valguta Mustjärvel.

1958 kiideti heaks ja telliti projekt limnoloogiajaamale.  Uus keskus tuli kolmveerand kilomeetrit Petseri talust põhja poole, KõrgekaldaleEsimesel aastal kerkis esimene elamu. Alustati kahekordse peahoone vundamendi ehitamist.

1961 kevadel pandi peahoone nurga külge sümboolne nurgakivitahvel. Samal aastal sai valmis teine nelja korteriga elamu. Peahoonega samal ajal ehitati ka sadamat. 

1963. a. sügisel võeti peahoone tööruumid kasutusele ja ZBI hüdrobioloogia sektor kolis Tartust limnoloogiajaama; siia tekkis uus teadusküla - Võrtsjärve limnoloogiajaam. Selle missioon oli Eesti siseveekogude elustiku ja toimimise jälgimine ja uurimine, et nad säiliksid heas seisundis ka tulevaste põlvede jaoks.

Laevad

1957. a. sai ZBI omale puust uurimislaeva nimega "Bioloog". 1962. a. ostis Instituut raudse jõepuksiiri, mis pärast traalimiseks sobitamist sai nimeks "Bioloog II". 

1985 saadi teine laev, Peipsi uurimiseks. Pärast pikki remonte ja traalimiseks ümber ehitamist sai laev 1988 veel peale ning nimeks "Ökoloog". Laev teenis ta Võrtsjärvel, kuni 2005. a. jaanuaritormis sai triivjää poolt keresse parandamatu mõlgi ja tõsteti alatiseks kaldale. 

2005 sai Limnoloogiakeskus endale Tallinnast uue (tegelikult kasutatud) laeva, millele pandi limnoloogiajaama rajaja auks nimi "Õnneleid". "Õnneleid" paikneb  Peipsil.

2015 septembris sai Limnoloogiakeskus uue uurimislaeva Lota, mis tuleb lutsu Lota lota, nimest. 

Töötajad

1980ndail oli limnoloogiajaamas töötajaid 65 ümber, neist enamus elas kohapeal.

2011 oli töötajaid 69 inimest. Nüüd elab ainult väiksem osa neist kohapeal; Paljudel on põhiline või dubleeriv töölaud Tartus.

Võrtsjärve õppekeskus

1970ndate algul valmis praktilistest kalandusuuringute vajadusteks Akvaariumihoone.

2006. a. sai hoonest pärast ümberehitamist järvemuuseum, ametliku nimega Võrtsjärve Õppekeskus. Võrtsjärve Õppekeskuse missiooniks on teaduse populariseerimine ja loodushariduse endendamine.

Hilisaeg

1997 ühines ZBI Eesti Põllumajandusülikooliga (EPMÜ). See oli aeg, mil Eesti Teaduste Akadeemia tõmbas end kokku. Võrtsjärve limnoloogiajaam läks EPMÜ alluvusse. 

2001 loodi EPMÜ rakendushüdrobioloogia õppetool. Selle põhibaasiks oli Limnoloogiajaam.

2005 kujundas nime vahetanud Maaülikool instituudid ümber: ZBI kadus, ning suure Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi (PKI) koosseisu jäi ühe osana Limnoloogiakeskus (Centre for Limnology). 

2017 loodi PKI koosseisu Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool. Eraldi allüksusena kuulub õppetooli koossesu ka Võrtsjärve Õppekeskus.

(teksti inspiratsioon: "Eesti sisevete hüdrobioloogia ajaloost", 2014, Koostanud Tarmo Timm, Eesti Loodusuurijate Seltsi kirjastus. ISBN: 9789949961306)

 


 

Nostalgialaks

1 / 4
2 / 4
3 / 4
4 / 4

 

1954: Saaremaa Karujärv. Vasakult Eino Alevi, Henn Haberman, Ervin Pihu?, Ülo Tootsen. Foto N. Mikelsaar
1957: Lahepera järv. Vasakult Arvi Liiva, Aare Mäemets, Heljo Tuvikene, Maia Pork. Foto N. Mikelsaar
1986: Valguta Mustjärv. Vasakult Tõnu Koemets, Reet Laugaste, Saida Lokk. Foto H. Timm
2001. Kurtna Valgejärv. Vasakult Ingmar Ott, Katrin Ott, Aimar Rakko, Helen Tammert, Kersti Kangro (jalg). Foto H. Timm