Lõpetatud projektid

Aianduse osakonna varasemad projektid


Mahekasvatustehnoloogiate mõju mustika ja viinamarja viljade bioaktiivsete ühendite sisaldusele

Sihtasutus Eesti Teadusfond 2012...2015.
Vastutav täitja: dots. Ele Vool

Kemikaalideta kasvatatud marjad on tervislikumad ja seetõttu väärtuslikuks tooraineks toiduainetetööstusele. Maheviljeluses on oluline valida kultuurid, millel ei ole Põhjamaade tingimustes probleeme kahjustajatega. Sellisteks kultuurideks võib lugeda kultuurmustikat ja viinapuud. Marjade väärtuslikkus inimese seisukohalt seisneb aga nende biokeemilises koostises ja eriti bioaktiivsetes ühendites. Samas on aga bioaktiivsete ühendite sisaldus oluliselt mõjutatud nii keskkonnatingimustest kui ka kasvatustehnoloogiast. 

Orgaanilistes materjalidest valmistatud väetised ja biostimulandid mõjutavad marjakultuuride kasvu erinevalt. Väetusrežiim ja selle kaudu ka taimede toitumine mõjutab oluliselt nende elujõudu ja seega ka talvekindlust ning produktiivsust. Kevadine glütsiinbetaiiniga pritsimine tõstab taimede vastupanu kevadistele hiliskülmadele, soodustades taimede varajast õitsemist ning viljumist sügisel. Samas puuduvad aga eelteadmised, kuidas mõjutavad orgaanilised väetised ja biostimulandid marjade keemilist koostist ning kas seetõttu on võimalik saada bioaktiivsete ühendite poolest rikkamaid vilju.


Jätkusuutlik ja produktiivne mahepõllumajanduslik katmikaiandus Euroopa Liidus - COST Action no. FA1105

(Towards a sustainable and productive EU organic greenhouse horticulture)

Akronüüm: Biogreenhouse
Projekti kestus: 2012-2016

Ametlik kodulehekülg: http://www.biogreenhouse.org/

 

Organic greenhouse horticulture (OGH)(i.e the production in greenhouses or polytunnels) in the EU should improve its sustainability, production and productivity. Emissions of nutrients and its footprint should be reduced. Production and productivity are too low to meet the demand of the society.

The scientific challenges are - 

  • to design sustainable irrigation and fertilization strategies
  • to reveal the mechanisms of resilience, robustness and suppressiveness for the management of pests and diseases
  • to integrate crop management, energy saving, renewable energy sources and new techniques and combinations with other activities
  • business to realize climate neutral production.

This COST Action coordinates, strengthens and focuses the activities of the partners. It improves the communication, offers a common agenda, more and better knowledge for less money, sharing new techniques, an improved dissemination to OGH, basis for further collaboration in joint research proposals and support in the development of EU standards for OGH.


Taimekaitse jätkusuutlikule taimekasvatusele

 

Sihtfinantseeritav teema SF0170057s09    2009...2014

 

Vastutav täitja: prof. Anne Luik

Intensiivne taimekasvatus koos pestitsiidide pikaajalise kasutamisega on muutnud taimekahjustajad resistentseks, toonud kaasa põldude bioloogilise mitmekesisuse kahanemise, keskkonna saastatuse ning riskid inimese tervisele. Uute taimekaitsestrateegiate arendamine jätkusuutlikule taimekasvatusele vajab ulatuslikku kompleksset uurimistööd taimekasvatussüsteemide täiustamiseks, mis eeldab kõigi süsteemis toimivate organismide bioloogia ja seda mõjutavate tegurite ningi eri organismide vaheliste vastastikuste suhete väga head tundmist. Erinevatel tasanditel uuringud - põlde ümbritsevast kooslusest, külvikorra, organismi, organite ja raku tasemeni võimaldavad selgitada taimekasvatussüsteemi kui terviku talitlemist ning anda uudset informatsiooni üksikute lülide omavahelistest suhetest. Tulemused aitavad arendada tehnoloogiaid, mis soodustavad taimekahjustajate looduslikku regulatsiooni ning samas tagavad väärtusliku toodangu vältides mulla, vee ja produkti saastamise pestitsiididega.


Aiakultuuride kasvatus- ning taimekaitsetehnoloogiate täiustamine toodangu kvaliteedi ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgil
EV Põllumajandusministeerium 2010...2014.

Vastutav täitja: dots. Marge Starast

Eesti Maaülikooli ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ühisprojekt hõlmab 12 erinevat katset köögi- ja puuvilja-, marjakultuuridega.

Projekti raames viiakse läbi põldkatsed eestlaste toidusedelis oluliste aiakultuuridega ning uurimistöö üldiseks eesmärgiks on välja selgitada, kuidas erinevad keskkonnasäästlikud viljelusviisid mõjutavad taimede saaki ja selle kvaliteeti. Vaatluse all on maheviljelusse sobivad sordid ja väetised, kompanjontaimede kasutusvõimalused, leegitamine umbrohutõrjeks ning tolmeldajate kasutamine looduslike fungitsiidide laialikandmiseks (entomovektor-tehnoloogia). Aedviljad sisaldavad rikkalikult inimorganismile vajalikke toitaineid ning viimastel aastatel pööratakse üha enam tähelepanu toiduainete kvalitatiivsetele omadustele. Käesolevas projektis on oluline rõhk bioaktiivsete ühendite sisalduse määramisel, et kontrollida toodete kvaliteeti ning tuua esile keskkonnasäästliku tootmise tagajärjel ilmnenud lisaväärtused. Eelnevast lähtuvalt ei ole uurimustöö tulemused vajalikud vaid aiandusettevõtjatele, sest kvaliteetne aianduslik mahetoodang pakub huvi ka töötlejatele, kuna see võimaldab neil suurendada konkurentsivõimet tervislikumate toodetega.


Eestimaise puu- ja köögivilja säilitamise võimalused kontrollitud ja modifitseeritud atmosfääri tingimustes

EV Põllumajandusministeerium 2008...2012.

Vastutav täitja: dots. Ulvi Moor

Eestimaise puu- ja köögivilja säilivuse parandamiseks on teoksil uuring, mille käigus selgitatakse välja kontrollitud ja modifitseeritud atmosfääri sobivus aedmaasikale, aedvaarikale, kultuurmustikale, õunale, ploomile, söögisibulale, küüslaugule, porrulaugule ja maitserohelisele. Muudetud gaasikeskkonnas säilitamine on keskkonnasõbralik alternatiiv säilituskemikaalide kasutamisele ning seetõttu sobib ka mahetootjatele. Lühiajaliselt säilivate kultuuride puhul tehakse katseid erinevate kilepakenditega, kus O2 ja CO2 sisaldus muutub kas ise viljade hingamise käigus (passiivselt modifitseeritud atmosfääriga pakendid) või lisatakse pakendisse soovitud kontsentratsiooniga O2 ja CO2 (aktiivne modifitseerimine). Pikaajalised säilituskatsed õunte, küüslaugu, porrulaugu ja söögisibulaga viiakse läbi kontrollitud atmosfääriga säilituskambrites, kus O2 ja CO2 sisaldus hoitakse kogu säilitusperioodi jooksul ühtlasena. Eesmärgiks on välja selgitada nii sobivad sordid, optimaalne säilitusperioodi pikkus kui ka efektiivseim säilitamise viis.
Eesti aedviljade antioksüdatiivne aktiivsus sõltuvalt kasvatus- ja säilitustehnoloogiast

ETF grant 7515  2008...2011

Vastutav täitja: dots. Ulvi Moor

Mitmete aedviljade tervislikkus seisneb neis sisalduvates bioaktiivsetes ühendites nagu vitamiinid, karotenoidid, flavonoidid ja fenoolsed ühendid, mis nii taimes kui ka inimeses käituvad antioksüdantidena, neutraliseerides vabu radikaale. Bioaktiivsete ainete sisaldus puuviljades ja marjades sõltub sordist ja keskkonnateguritest, aga ka agrotehnikast ja säilitustehnoloogiatest. Aedviljad sisaldavad erineva antioksüdatiivse aktiivsusega bioaktiivseid aineid. Sageli ei ole üksikuid ühendeid määrates võimalik otsustada inimtervise seisukohast kõige olulisema – aedvilja tegeliku antioksüdatiivse aktiivsuse üle, sest mitmed bioaktiivsed ühendid esinevad väga väikestes kogustes ja pole seetõttu identifitseeritavad, teisalt esineb antioksüdantide vahel sünergistlikku efekti. Planeeritava uurimistöö eesmärgiks on selgitada kasvatustehnoloogia ning kontrollitud atmosfääris säilitamise mõju Eestis kasvatatud aedviljade antioksüdatiivsele aktiivsusele mudelkultuuride (õun, aedmaasikas, söögisibul ja küüslauk) näitel. Eestis on pikema aja vältel uuritud puuviljade ja marjade C-vitamiini sisaldust, alustatud on ka mõnede polüfenoolide uurimisega. Eesti õunte antioksüdatiivse aktiivsuse kohta andmed puuduvad, samuti pole tehtud säilituskatseid kontrollitud atmosfääris. Paljudes riikides küll uuritakse kasvatustehnoloogiate ja kontrollitud atmosfääris säilitamise mõju aedviljade biokeemilisele koostisele, kuid kuna klimaatilised tingimused ning sordid on erinevad, võivad ka uurimistöö järeldused meil olla erinevad. Uurimuse tähtsus: täieneb maailma aiandusteaduses hetkel olemas olev info kasvatus- ja säilitustehnoloogiate mõju kohta aedviljade antioksüdatiivsele aktiivsusele, samuti on võimalik teiste maade ja meie endi sordiaretajatel edaspidi valida meie õunte seast kõrge antioksüdatiivse aktiivsusega sorte ning kasutada neid aretustöös. Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad saavad infot meie sortide käitumise kohta kontrollitud gaasikeskkonnaga hoidlas ning teavet võimalustest, kuidas oma toodetele teatud kasvatus- ja säilitusre¾iime kasutades lisaväärtust anda. Kuna uurimisteema on hetkel maailmas aktuaalne, on projekti käigus saadavate tulemuste baasil tõenäoline hilisem liitumine vastavasisuliste rahvusvaheliste projektidega.


Organic.Edunet                        

A Multilingual Federation of Learning Repositories with Quality Content for the Awareness and Education of European Youth about Organic Agriculture and Agroecology
Official homepage: http://www.organic-edunet.eu/organic/index.html

Organic.Edunet aims to facilitate access, usage and exploitation of digital educational content related to Organic Agriculture (OA) and Agroecology. It will deploy a multilingual online federation of learning repositories, populated with quality content from various content producers. In addition, it will deploy a multilingual online environment (the Organic.Edunet Web portal) that will facilitate end-users’ search, retrieval, access and use of the content in the learning repositories.

The project will study educational scenarios that introduce the use of the Organic.Edunet portal and content to support teaching of topics related to OA and Agroecology in two cases of formal educational systems, i.e., high-schools and agricultural universities. Furthermore, it will evaluate project results in the context of pilot demonstrators in pilot educational institutions, as well as through open validation events where external interested stakeholders will be invited.

Organic.Edunet focuses on achieving interoperability between the digital collections of OA and Agroecology content that producers in various EU countries have developed, as well as facilitating publication, access, and use of this content in multilingual learning contexts through a single European reference point. In this way, digital content that can be used to educate European Youth about the benefits of OA and Agroecology, will become easily accessible, usable and exploitable.