Viinapuu

Innovatsioonitegevus - Viinamarjakasvatus

Sissejuhatuseks

Eestis toimunud seniste katsete tulemusel võib järeldada, et tootmisistandikes saab kasvatata nii laua- kui veinimarju. Viinamarjakasvatus on muutunud üha populaarsemaks ja rajatud on palju tootmisistandikke. Lauamarju kasvatatakse kiletunnelites ja tootjate poolt tõstatatud probleemiks on sortide vähesus, sest oluline on marjahooaja pikendamine, mille tagavad erineva valmimisajaga sordid. Veinimarju kasvatakse avamaal ja viimastel aastatel on avamaale istutatud lisaks külmakindlatele sortidele ka haigus- ja talveõrnu sorte, mis on levinud tuntud veinimaades.

Probleemid

Seni puuduvad andmed tuntud viinapuusortide kasvatamise kohta jahedamas kliimas. Võib aga arvata, et enamik neist on Eestis talveõrnad ja hilisemate sortide saak ei pruugi saavutada soovitud küpsusparameetreid. Viinamarjakasvatuse jaoks on vajalik välja selgitada Eestis  soovitatud sortide nimekiri. On teada, et erinevate võrakujunduste ja katetega on võimalik mõjutada taimede kasvu ja saaki vastavalt sordiomadustele. Senised kogemused on näidanud, et isegi haigus- ja talvekindlad hübriidsordid võivad Eestis haigestuda ja saak ei pruugi igal aastal saavutada vajalikku kvaliteeti. Probleemiks on osutunud ka istikute saamine ja kvaliteet. Välismaalt ostetud istikud on paljundatud teiste meetoditega (pookimisega) kui Eestis (pistokstega). Tootmispindade suurenemisel on selgunud, et mujal maailmas levinud kasvatusvõtete üle võtmisel on palju taimi hukkunud või kiratsevad. Seega on vajalik välja selgitada sobivad sordid ja tootmisvõtted. Veinimarjade puhul on analüüsid näidanud, et probleemiks on marjade liigne hapete sisaldus, mis põhjustab veini terava maitse. Seega on vajalik kasvatusvõtetega mõjutada ka saagi biokeemilist koostist.

Katsete eesmärgid

Tegevuse eesmärgiks on töötada välja kasvatustehnoloogiad veinimarjade kasvatamiseks vastavalt sordi ja kasvukoha eripäradele.

2017. aasta tulemused

Avamaa istandikus katsetati erinevaid suvekatteid eesmärgiga, kaitsta saaki, kuid ka mõjutada saagi valmimist. Kuna suve ja sügise ilmad olid vihmased ja  jahedad, selgus ka katete mõju saagi tehnoloogilisele küpsusele. Positiivset (võrreldes linnuvõrguga) mõju `Hasanski Sladki` saagi suhkrusisaldusele avaldasid katteloor, varjutuskangas ja kile. Orgaaniliste hapete sisaldus sõltuvalt suvekatetest jäi vahemikku 1,15 – 1,50g 100 g-¹., mis on soovitatud tasemest kõrgem. Võrreldes linnuvõrguga vähendas oluliselt hapete sisaldust augustatud kile kasutamine.

Suvekatete mõju viinamarjade orgaaniliste hapete sisaldusele (sinisega soovitatud vahemik)

Katmikalal kasvanud sortide  marjamahla kuivainesisaldus jäi vahemikku 15 – 26 °Brix. Kõrgeima mahla kuivainesisaldusega sort oli `Solaris` (26 °Brix). Katmikalal saavutasid sordid soovitatud suhkrusisalduse, välja arvatud sort `Rondo`. Orgaaniliste hapete sisaldus katmikalal jäi vahemikku 0,53 – 0,76 g 100 g-¹, mis on soovitatud vahemikus. Madalaima hapete sisaldusega oli sort `Boskoop Glory` (0,53g 100 g-¹) ja kõrgeimaga `Rondo` (0,76g 100 g-¹). Soovitud tehnoloogilise küpsuse saavutasid `Solaris`, `Boskoop Glory` ja `Regent`.