Leheanalüüsid

Leheanalüüside ekspressmeetodi väljatöötamine aianduskultuuridele

Sissejuhatuseks

Enamik Eesti aiandustootjaid teevad väetustarbe hindamiseks korra aastas mullaproove. Samas aga ei omasta taimed tihti toiteelemente ka viljakast mullast. Näiteks on kaltsiumi omastamine takistatud nii külmade ja niiskete ilmadega (kaltsium liigub transpiratsioonivooluga ja taimedest vee aurumine on selliste ilmadega väike) kui ka palavate ilmadega (taim sulgeb õhulõhed ja transpiratsiooni ei toimu). Toitainete omastamist mõjutab ka toiteelementide antagonism mullas. Näiteks takistab fosfori liig kaaliumi, kaltsiumi ja raua omastamist mullast. Leheanalüüs annab täpse informatsiooni selle kohta, mida taim on mullast omastanud ja missuguse elemendi osas esineb defitsiit. Sageli on taimel puudus vaid mõnest mikroelemendist, mille puudust  on võimalik korrigeerida lehekaudse väetamisega, mis on kiire, efektiivne ja oluliselt keskkonnasõbralikum viis kui juurekaudne väetamine, kus väetiste üleliigsel annustamisel võib osade elementide puhul tekkida väljaleostumise oht.

Probleemid

Hetkel  saab leheanalüüse teha Sakus ja Tartus, kuid rutiinselt määratakse vaid makroelemente ja vastuse saab tootja tavaliselt mitte kiiremini kui nädala, sageli alles kahe pärast (sõltuvalt määratavast elemendist). Kiire arenguga kultuuride puhul (aedsalat, aedmaasikas, kurk) on selleks ajaks kahju saagile juba sündinud. Taimede toitainevajadus sõltub taime arengufaasist ja on seetõttu pidevas muutumises. Selleks, et tootja saaks taimele anda vajalikku elementi õiges faasis, oleks vastust vaja hiljemalt kahe-kolme päeva jooksul. Seepärast on kiire, täpse, lihtsa ja käepärase leheanalüüsi meetodi väljaarendamine kriitilise tähtsusega kvaliteetse saagi kasvatamisel ja keskkonda säästval edukal majandamisel. Röntgen-spektromeetriga on võimalik määrata paljusid elemente oluliselt lühema ajaga kui traditsioonilistel meetoditel,  kuid spektromeeter ei määra kergeid elemente (sealhulgas ka taimedele väga olulist elementi lämmastikku ja paljudele aianduslikele kultuuridele olulist mikroelementi boori). Nende määramiseks on vaja leida teised võimalused. Samuti ei ole ilma võrdluskatseteta võimalik otsustada, kas aparaadi poolt väljastatud elementide sisaldused jäävad taimede kasvuks  optimaalsesse vahemikku või on teatud elemendi liig või defitsiit. Selleks on vaja esmalt läbi viia väga aeganõudvad ja töömahukad paralleelanalüüsid, koostada andmebaas ja saada röntgen-spektromeetrile referentsväärtused.

Katsete eesmärgidRöntgen-spektromeeter Rigaku

Eesmärgiks on välja töötada kiire ja lihtne ning samas usaldusväärne leheanalüüside teostamise meetod Eestis kasvatavatele aianduslikele kultuuridele. Eesmärk loetakse saavutatuks kui meetod töötab erineva lehe ehitusega aianduslike kultuuride puhul (aedmaasika paksud lehed, kurgi ja aedsalati õrna tekstuuriga lehed, küüslaugu vahakorraga lehed) ja kui ekspressmeetodiga määratud toiteelementide sisaldused on võrreldavad hetkel kasutusel olevate meetodite tulemustega, kuid tulemused saab kahe ööpäeva jooksul praeguse kahenädalase ooteaja asemel.

Senised tulemused

2018. aastal  koguti erinevate Eesti aiandustootjate juurest erineva lehe ehitusega kultuuridelt suur kogus leheproove (100 aedmaasika-, 30 küüslaugu-,  60 kurgi- ja 40 aedsalati leheproovi). Leheproovid kuivatati, jahvatati ja analüüsiti peamiste toiteelementide (N, P, K, Ca, Mg, S) ja kultuuripõhiselt olulisemate mikroelementide (Zn, B, Mo, Mn, Cl, Fe, Cu, Se) sisaldused paralleelselt hetkel kasutatavate traditsiooniliste meetoditega ja  ekspressmeetoditel.  Hetkel on loomisel kultuuripõhine andmebaas referentsväärtuste leidmiseks.