Keskkonnakorralduse ja -poliitika (päeva- ja sessioonõpe) ning Keskonnakaitse õppekavade lõputööde valdkonnad ja teemad
Uuendatud 05.03.2024 (Uuendatud M.Semmi teemad)
Kui tudengil on endal konkreetne lõputöö teema, millega ta tegeleda tahaks, tuleks vastava sooviga pöörduda vastava valdkonnaga tegeleva töötaja poole (töötajate tegevusvaldkondade märksõnad leiate õppetoolide töötajate lehtedelt: MA, PKKK). Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul on nõutav kaasjuhendamine meie ülikooli töötaja poolt. Lisaks siin lehel välja pakutud teemadele võite ideid lõputööde teemade osas leida vaadates varasematel õppeaastatel välja pakutud teemasid või sirvides eelmistel aastatel kaitstud lõputööde nimekirju (Linna- ja tööstusmaastike korraldus, Maastikukaitse ja -hooldus, Maastikuarhitektuur)
NB! Juhendamine on protsess, mis eeldab juhendatava suhtlust juhendajaga. Aktsepteeritav pole olukord, kus juhendaja annab oma nõusoleku juhendada aga saab tööst aimu alles eelkaitsmisel.
Kui olete õppejõult saanud nõusoleku lõputöö juhendamiseks, aga olete siirdumas akadeemilisele puhkusele või olete akadeemiliselt puhkuselt naasmas, siis palun suhelge edaspidiste arusaamatuste vältimiseks oma juhendajaga lõputöö teema jätkuva aktuaalsuse ja saadaval olemise osas ning kas juhendamise nõusolek on jätkuvalt kehtiv.
Teemad ja valdkonnad
Kalev Sepp - Professor
Valdkonnad:
Maastikuökoloogia, loodushoid, keskkonnameetmed, keskkonnapoliitika, ökosüsteemiteenused, maastiku muutused, keskkonnapoliitika
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Kliimamuutuste mõju linna rohelade ökosüsteemiteenustele
2. Looduspõhiste lahenduste standardid ja nende rakendamine linna planeeringutes
3. Ökosüsteemide seisundi hindamine ja öksüsteemiteenused
Valdo Kuusemets - Professor
Valdkonnad:
Magistritöö teemad:
1. Süsiniku bilansi arvutamine ühe administratiivüksuse näitel
Süsiniku bilansi koostamise metoodika välja töötamine ja rakendamine ühe valitud administratiivüksuse näitel. Eeldab ingliskeelse kirjanduse läbitöötamist.
2. Ringmajanduse põhimõtete kasutamine prügilasse ladestatud materjali ümbertöötlemisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Prügilasse ladestatud materjalist tehakse rahvusvahelise magistrantide nädalase kursuse raames 2018 märtsis-aprillis proovikaevamised ja sorteeritakse sinna ladestatud materjal, leitakse nende kogused, omadused ja püütakse leida kõige optimaalsemad lahendused jäätmete uuesti kasutamiseks.
3. Energiakultuuride kasvatamine jääksoode taastamisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Endise turba kaevandamise alal (Pärnu lähedal) erinevate energiakultuuirde kasvatamise katsed ja efektiivsuse analüüs.
4. Metaanlagunduskatte efektiivsuse uuring Uikala prügilas (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Eeldab välitöid Uikala prügilas (Jõhvi läheduses) ja labori töid Tartus.
Maanteeameti poolt välja pakutud teemad (soovituslikult sessioonõppe tudengitele, kontaktisikuks on Valdo Kuusemets):
1. Paikkonna tasandil erinevate liiklusohutuse aspektide uurimine
- Jalgrattaga liikumise võimalikkusest Viljandi linna näitel (või x linna näitel).
Lahenduste pakkumine omavalitsusele (jr liikluse võrgustiku loomine või liiklusmudel).
- Jalgrattaliikluse edendamise võimalused Viljandi linnas (või x linnas).
- Jalakäijate ja jalgratturite liikluskäitumine Viljandi linnas.
- Ühistranspordi kasutatavus Viljandi linnas (või x linnas).
Linnaliini bussiliikluse planeerimine ja parendamise võimalused. Ühistranspordi tõhususe ja toimivuse analüüs Viljandi linnas (või x linnas).
- Ühistranspordi infrastruktuur Viljandi linnas (või x linnas).
2. Piirkiiruse tõstmisega kaasnev suurenev kütusekulu ja CO2 heide
Sõidukite piirkiirused on olnud aktuaalne teema, mida on lahatud eelkõige läbi liiklusohutuse. Kaasaegsed sõidukid on suhteliselt stabiilsed ja juhitavad ka suurematel kiirustel, mis soodustab kiiremat aga samas ohutut sõitu. Liiklusohutus ei ole aga ainuke hindamise aspekt, vaid suuremate kiirustega kaasneb ka ökoloogiline jalajälg. Näiteks Eesti on kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest üks Euroopa kehvemate näitajatega riike. Seega millist mõju omab kütusekulule ja CO2 heitele suurem liiklemiskiirus?
Mart Külvik - Professor
Valdkonnad:
Maastiku elurikkuse ja pärandkultuuri korraldus, poliitika ja planeerimine; ökovõrgustik ja rohetaristu; ökosüsteemiteenuste mõju inimtervistele ja heaolule; looduspõhised lahendused, keskkonnaplaneerimine
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Looduse taastamisprojekti sotsiaal-majanduslike mõjude hindamise meetodid
Magistritöö teemad:
1. Rohevõrgustiku inimheaolu toetavad ökosüsteemiteenused
Põhinedes kahe teadusprojekti – IMAGINE 2017-2020 (https://imagine.inrae.fr/) ja BONUS Rosemarie 2019-2020 (https://www.syke.fi/enUS/Research__Development/Research_and_development_projects/Projects/BONUS_ROSEMARIE) metoodilisel kogemusel – määratletakse juhtumiuuringualadel (nt Harjumaa) ökosüsteemiteenuste mahtu ja nõudlust väärtusamplituudi erinevates osades („kasulikust kahjulikuni“ services-disservices) ja nende multifunktsionaalsete kimpude (bundles) olemust. Põhihuvi pakuvad kultuuriteenused. Olemasolevat mahtu ja nõudlust kombineerides on kavas võrdlevalt hinnata alternatiivseid ruumilisi planeerimislahendusi. Eeldatavad on vähemalt GIS baasoskused. Võimalik kaasjuhendaja doktorant Fiona Nevzati.
Kaja Orupõld - Kaasprofessor
Valdkonnad:
- Keskkonnaohtlikud ained (keskkonna analüüs; saasteained keskkonnas, levik, omadused ja käitumine)
- Jäätmete analüüs ja väärindamine (jäätmete ringlussevõtt; biojäätmete käitlemine; biogaasi ja biometaani tootmise potentsiaal; biolagunevate materjalide lagunemine ja kompostitavus)
Bakalaureusetöö teemad:
1. Jäätmete biogaasi tootlikkuse hindamine
Töö käigus uuritakse orgaaniliste jäätmete, eelkõige põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkivate jäätmete, väärindamise võimalusi läbi biogaasi/biometaani tootmise. Uurimistöö on eksperimentaalne, laboris viiakse läbi katsed jäätmete biogaasi ja –metaani tootlikkuse määramiseks.
Magistritöö teemad:
1. Materjalide biolagunevuse uurimine
Uurimistöö eeldab eksperimentaalset tööd laboris, katsete läbiviimist biolagunevate materjalide lagunemise uurimiseks erinevates tingimustes.
Monika Suškevičs - Nooremprofessor
Valdkonnad:
Avalikkuse kaasamine loodushoius; kaasav energiamajandus; koostööline õppimine, Keskkonnateemaliste harrastusteaduse projektide tõhususe hindamine, Kaasamise eesmärkide analüüs Eesti keskkonnakorralduses
Bakalaureusetöö teemad:
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Harrastusteaduse kvaliteedi tagamise võimalused
Magistritöö teemad:
1. Keskkonnateemaliste harrastusteaduse projektide tõhususe hindamine (võimalik kaasjuhendaja Veljo Runnel)
Teemavaldkond – tööd jagub tõenäoliselt mitmele tudengile – sobib nii bakalaureuse- kui magistritöö(de)ks. Harrastusteadus kui vabatahtlike osalus teadusuuringutes on keskkonnavaldkonnas järjest enam oluline mitmel põhjusel, nt kuluefektiivsem andmete kogumine, keskkonnahariduse edendamine, avatud teaduse kontseptsioon, jms. Eestis on mitmeid harrastusteaduse projekte, mis taotlevad lisaks teaduslikule aspektile ka laiemaid eesmärke, nt Eesti Ornitoloogiaühingu juhitavad linnuvaatluspäevad, ELFi aktsioonid (nt „Konnad teel(t)“, „Eesti otsib nurmenukke“), Loodusvaatluste andmebaas. Nende projektide laiem ühiskondlik ja poliitiline mõju pole teada. Magistritöö(de) eesmärk on uurida valitud harrastusteaduse algatuste olemust ja hinnata nende tõhusust ning laiemat mõju erinevate kriteeriumide alusel. Töö täpsema fookuse leiame koos tudengiga teda huvitavas suunas. Töö sisuks on kirjanduse analüüs (teaduskirjandus, poliitikadokumendid, jm), intervjuude, workshoppide ja/või küsitluste läbiviimine harrastusteaduse projektidega seotud inimestega ja harrastusteaduse andmestike võimalike kasutajatega (poliitikakujundajad jt). Teema on seotud ettevalmistatava rühmagrandiga.
- Teadlikkus harrastusteaduse andmestikest ja suhtumine nende kasutamisse (küsitlus/intervjuud)
- Harrastusteaduse andmebaaside kasutatavus keskkonnahoiu praktikates (küsitlus/intervjuud)
2. Kaasamise eesmärkide analüüs Eesti keskkonnakorralduses
(nt looduskaitse, KMH/KSH või ruumilise planeerimise kontekstis)
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Avalikkuse kaasamine ja osalus on demokraatliku ühiskonnakorralduse lahutamatu osa. Samas on kaasamise praktikas sageli puudujääke seetõttu, et kõigile osapooltele pole selge, mida otsusetegijad kaasatavailt ja kogu protsessilt ootavad. See viib praktikas osapoolte-vaheliste arusaamatusteni, mis omakorda põhjustab viivitusi ning muid probleeme otsustusprotsessis, sh kohtulahendid. Milliseid eesmärke seavad kaasamisele Eestis eri valdkondade poliitikadokumendid ja -õigusaktid? Millised on kaasamise eesmärgid ja osalejate ootused protsessile valitud juhtumite põhjal? Kuivõrd aitab eesmärkide ja ootuste selge sõnastamine ennetada konflikte osapoolte vahel ja tõhustada keskkonnaotsuste tegemist? Bakalaureuse-või magistritöös valitakse välja üks keskkonnakorralduse valdkond (nt looduskaitse) ja analüüsitakse juhtumipõhiselt kaasamise eesmärke ning osalejate ootusi. Töö metoodiline alus on dokumendianalüüs, intervjuude läbiviimine ning nende kvalitatiivne analüüs. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
3. Takistused tõhusale osalusele: „mitteosaleja“ perspektiiv
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse-kui magistritööks. Eesti keskkonnakorralduse praktika pakub järjest enam võimalusi avalikkuse ja erinevate osapoolte osalemiseks. Kuivõrd neid võimalusi Eesti praktikas kasutatakse? Mis takistab osalemist? Kuidas mõjutab see keskkonnaotsuste tõhusust? Bakalaureuse-või magistritöös analüüsitakse valitud juhtumite alusel põhjusi, mis takistavad erinevaid asjalisi nt ruumilise planeerimise või looduskaitseotsuste tegemisel osalemast. Töö metoodika on kvalitatiivne: töö eeldab suhtlemist erinevate osapooltega (intervjuud) ning kogutud materjali kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
Pille Gerhold- Vanemteadur
Valdkonnad:
Eluslooduse ökoloogia, bioloogiline mitmekesisus, troopika, taimeökoloogia, biootilised interaktsioonid
Bakalaureusetöö/Magistritöö teemad: (Sobivad lõputöö arendamiseks nii bakalaureuseastmes kui ka magistriastmes)
1. Janzen-Connelli vaenlaste teooria taimekoosluste mitmekesisuse kujundajana laiuskraadilisel gradiendil
Janzen-Connelli teooria (1970) ütleb, et taimekoosluste liigirikkus tekib sellepärast, et ükski liik ei saavuta ülekaalu tänu liigispetsiifilistele vaenlastele (herbivoorid, patogeenid). Teame ka, et taimekoosluste liigirikkus on suurem troopikas ja väheneb pooluste suunas (liigirikkusel on laiuskraadiline gradient). Kas aga Janzen-Connelli teooria seletabki liigirikkuse laiuskraadilist gradienti ehk kas siis troopikas on ka palju vaenlasi? Lõputöös tuleks teaduskirjanduse põhjal uurida, kas teadlased on leidnud Janzen-Connelli teooria paikapidavust võrdselt nii troopikas kui ka parasvöötmes.
2. Liigifondi teooria taimekoosluste mitmekesisuse kujundajana laiuskraadilisel gradiendil
Liigifondi teooria (1990) ütleb, et mida suurem on mingi kooslusetüübi kogupindala maakeral, seda suurem on sellele kooslusele sobivate liikide arv (liigifond) ehk suurema liigifondiga kooslused on liigirikkamad. Samas teame, et liigirikkus on suurem troopikas ja väheneb pooluste suunas (liigirikkusel on laiuskraadiline gradient). Kas liigifondi teooria seletabki liigirikkuse laiuskraadilist gradient ehk kas troopilistel kooslustel on siis suurem liigifond? Lõputöös tuleks teaduskirjanduse põhjal uurida, kas teadlased on leidnud liigifondi teooria paikapidavust nii troopikas kui ka parasvöötmes.
3. Vastupidise laiuskraadilise gradiendi näited ja põhjused maismaaliikidel
Ökoloogias on teada-tuntud fakt, et pea kõikide maismaaliikide (taimed, loomad) mitmekesisus on suurem troopikas ja väheneb pooluste suunas – liigirikkusel on laiuskraadiline gradient. Ometi on üksikuid vastupidise mustriga liigirühmi, mille puhul on troopikas hoopis vähe liike, parasvöötmes aga rohkem. Millised on need liigirühmad ja mis on sellise fenomeni põhjus? Lõputöö kirjutatakse teaduskirjanduse uurimise põhjal.
Anton Shkaruba - Vanemteadur
Magistritöö teemad:
1. Ecosystem disservices and their integration to inclusive urban planning
Functions and properties of ecosystems delivering discomfort to citizens, also known as ecosystem disservices (EDS) are fundamentally important in terms of interactions between people and urban nature and can be at least as important for citizens as ecosystem services (ES). This further leads to the call for the solutions whereas ES as well as EDS are integrated in planning designs delivering comfortable urban environment to citizens. This however represents a major challenge not only due to many trade-offs, such as choices between space and commercial development benefits vs. ES, but also due to conflicting perspectives and preferences of various stakeholder, epistemic and social groups on the very nature of EDS and ES. We assume that there are at least two compelling reasons for EDS to be addressed by the planning process in its broad sense. This is for urban nature in order to survive, and for citizens in order to benefit from the ser-vices it provides. This needs to entail the formulation of multistakeholder consensus over EDS/ES, and ideally to consider the broadest possible variety of interest groups (including age and gender) and possible conflicting perspectives. Working to address this challenge, this research would focus on EDS in urban communities, and explore them in terms of inclusive planning.
There is a magnitude of ways to approach the issue depending on interests and qualifications of a student. The thesis could explore a location which is of interest to a student (Tartu would be encouraged but not insisted as a possible choice), or the cities of Ulaanbaatar in Mongolia, Can Tho in Vietnam or Pondicherry in India (funding for field trips is potentially available), which are the locations of project currently run by the Chair.
2. Management of environmental flow supporting endangered ecosystems and species: political and economic interests vs. ecological concerns
Environmental flows describe the quantity, timing, and quality of water flows required to sustain freshwater and estuarine ecosystems and the human livelihoods and well being that depend on these ecosystems. Environmental flow is highly dependent of climate variability as well as human impacts; both factors also may work together to a highly negative effect. A case study currently explored by Dr. Shkaruba and colleagues is Ulz-Hol (river of Ulz or also Ulza) in Mongolia. A politically motivated water reservoir project is potentially creating major discomfort to local nomad communities, but also threatens a transboundary UNECSO world heritage and Ramsar site situated in Mongolia and Russia. The problem has several dimensions, including land-use change and growing needs of local economy for water resources, compromised values and rights of nomad communities, governance dynamics in Mongolia driven (and sometimes overdriven) by economic sovereignty and development agendas, as well international relations.
The MSc student would be suggested to contribute to the research case of Ulz-Hol or to come up with another relevant case that could serve as a comparative study. The specific focus of the research would greatly depend of student’s interest and qualifications, and could include (also not be limited to) or combine the dimensions mentioned above – land-use and water consumption, nomad rights and values, national governance dynamics, and international relations. Funding for a field trip to Mongolia is potentially available.
3. Sustainable urban drainage ideas and proposals for post-war recovery in Ukraine
Many cities of Ukraine, including civil infrastructure and housing blocks, are suffering from shelling, and in many locations a substantial fraction of residential and industrial developments is destroyed beyond repair. As horrible as it gets, the one also can see opportunities for heavily damaged areas. Many of them have suffered from excessively dense development, and the removal of some buildings would potentially give a chance for green and blue infrastructure to develop, once the war will be over, and the recovery and restoration of war damaged settlements will be possible again. Our Chair is cooperating with several universities in the city of Kharkiv, in particular with the School of Ecology of Kharkiv V.N.Karazin National University and its PhD students exploring this issue in their doctoral thesis. One of the topics we are working on is the development of sustainable drainage systems in war-damaged areas. This issue is high in agenda because both Kharkiv and its far neighborhood the town of Chuhuiv are suffering from periodic flash floods, and any options helping to reduce pressure on their outdated storm sewer systems would be received with interest.
At the current stage it would be mostly literature review work to identify suitable options as well as collaborative work with Ukrainian PhD students to analyse the terrain and feasibility of various options. We have travel funding for visiting Ukraine that can be used once the war is over.
4. Socially engaging life science research: what, who and how?
Life science (including environmental) research is often disconnected from stakeholder communities it is supposed to benefit, and that occurs on many levels. That often creates disappointment in end-user and broader stakeholder groups, which are concerned about the relevance of research products and the cost of fundamental science born by the society. This also backfires research communities and their individual members, especially early career ones. A HORIZON Europe BETTER LIFE project run at the chair is just starting, and it seeks to understand, what socially engaging life science exactly means in Estonia and the broader surrounding region, and what tools can be created to measure and insure socially engaging scientific production.
The MSc student would directly contribute to the activities of BETTER LIFE project in Estonia, or (if coming and having interests from/laying outside of Estonia) to explore other locations. The research part would include sociological part (interviews, polls, workshops), desktop internet search, policy analysis and literature review. The student will be encouraged to take part in BETTER LIIFE training and/or networking activities.
5. Perception of urban landscape quality: how to measure and to integrate to sustainable urban planning?
Urban landscapes are outstandingly diverse globally, and even across Europe. Likewise, the perceptions of landscape quality by citizens are different, and such things as compactness of building block, type and quality of architecture, availability of trees, water or open spaces may score very differently depending on cultural preferences, historical background, geographical conditions. In terms of the development of policies and management action for resilient and livable cities this poses several challenges:
- The citizen’s visions of quality urban landscape can be fundamentally different from what a resilient and/or a livable city needs
- The citizens’ actual perceptions can be different from what politicians and developers deem as their perceptions, or out of several options equally favored by citizens politicians or developers may pick up less sustainable ones to promote
- Citizens’ perceptions of landscape quality may consist of fundamentally stable value components, and also of more dynamic ones, which may be affected by education, information, awareness raising campaigns, contrasting life experiences etc.
The MSc student would focus on one or more of those issues in order to discuss their role in the development of inclusive planning policies and/or management practices for the resilient and livable city. Possible focus could be on the development of a toolkit for community participation in planning process, on the development of a methodological framework for mapping perceived landscape quality, on the identification of core values driving the landscape quality perceptions etc. Depending on the specific focus the thesis projects will be affiliated with Horizon Europe projects Better Life of LAND run at EMU.
Carmen Kilvits - Nooremteadur
Magistritöö teema (kohandatav bakalaureusetööks):
1. Metsade elurikkuse vabatahtlike kaitsemeetmetega seotud asjaliste kaardistamine ja nende hoiakute ja/või motivatsiooni mõistmine (võimalikud kaasjuhendajad Monika Suškevičs ja Mart Külvik)
Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Selliste metsade kaitse on keskse tähtsusega elurikkuse hoidmiseks. Paljud VEPid Eestis on siiani kaardistamata ning seetõttu raiesurve all. Lisaks on VEPide kaitsmine erametsaomanikule vabatahtlik. Erametsaomanikul on võimalik sõlmida kindlaksmääratud tähtajaga riiklikult tasustatud leping, sel ajal keelatakse VEPi metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul. Töö eesmärk on kaardistada VEPidega seotud asjalised ja analüüsida nende suhtumist, sh välised (nt maine, rahaline tulu) ja sisemisi (nt õppimine, eneseteostus) motivaatoreid VEPide kaitsesse, selgitades lisaks välja peamised asjalistest lähtuvaist teguritest sõltuvad võimalused ja väljakutsed VEPide kaitsmisel.
Töö metoodika on kvalitatiivne: töö eeldab suhtlemist erinevate osapooltega (intervjuud) ning kogutud materjali kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö täpse fookuse seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
Teema taustaga on võimalik tutvuda Eestimaa Looduse Fondi raportis: „Kuhu kaovad meie vanad elurikkad metsad? Kaardistamata vääriselupaikade hävimine riigimetsas 2010–2019“
Kaupo Kokamägi - Nooremteadur
Valdkonnad:
Droonide kasutamine keskkonnauuringutes
Bakalaureusetõõ teemad:
1. Tartu linnaosade rohe-ja sinitaristuga kaetuse tuvastamine mehitamata õhusõidukiga kogutud andmete põhjal
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Mehitamata õhusõidukite kasutamine keskkonnauuringutes
2. Kaugseire meetodite kasutamine linna kuumasaarte uurimisel
Siiri Külm- Nooremteadur
Valdkonnad:
- Pärandkultuur (miljööväärtuslikud alad, põlised talukohad, mõisamaastikud, kalmistud)
- Linnaökoloogia (nutikad linnaruumi lahendused ja linnaplaneerimine, linnahaljastus)
Maaria Semm - Nooremteadur
Valdkonnad:
Maakasutus- ja maastikumuutused, maastikuhooldus, maastikuanalüüs
Bakalaureusetöö teemad:
1. Puisrohumaade ajalooline levik valitud kaitsealadel
Enamus teadolevatest puisrohumaadest asuvad Lääne-Eestis. Kas puisrohumaad on olnud levinud ka mujal Eestis? Kas topograafilistel kaartidel kaardistati puisrohumaid metsana või rohumaana? Milline võis olla puisrohumaade ajalooline levik kogu kaitsealal? Töö seisneb valitud talude rohumaade leviku, metsasuse ja kasutuse analüüsis. Valitud talude rohumaade metsasuse ja kasutuse teadasaamiseks analüüsitakse 1939. aasta põllumajandusloenduse käigus koostatud talundilehti. Talundilehed on digitaalsetena kättesaadavad Saaga portaalist. Talude maaomandi piirid digitaliseeritakse 1931-1944 a. katastrikaardilt. Puisrohumaade ajaloolise leviku teadsaamiseks võrreldakse maakasutuse andmeid maakatte andmetega topograafilistelt kaartidelt.
Maa- ja talundilehtedest Rahvusarhiivi ajaveebis: https://blog.ra.ee/talundi-ja-maalehed-jouavad-saagasse/
Are Kaasik- Vanemlektor
Valdkonnad:
Maakasutus- ja maastikumuutused, inimmõju erinevad aspektid
Bakalaureusetöö teemad:
1. Asula (linnaosa) haljastuse analüüs: võrgustiku printsiibi arvestamine
2. Igaüheõigus teoorias ja praktikas. (Konkreetse piirkonna näitel.)
3. Kallasrada teoorias ja praktikas. (Konkreetse veekogu näitel.)
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Maastikuseire Euroopa riikides
Jaak Kliimask - Peaspetsialist
Valdkonnad:
Regionaalne areng, maakohtade areng, maa-asustus
Bakalaureusetöö teemad:
1. Maaelu päevakajalised teemad eri aegadel. Maaelu kajastamine ajakirjanduses.
Analüüsitakse ajalehe "Maaleht" ilmumisaja jooksul (1980ndad kuni tänapäev) erinevate perioodide tähtsamaid aruteluteemasid, probleeme, lahendusettepanekuid, suhtumist. Võrreldakse nende dünaamikat periodide lõikes. Sobib õppurile, kellel on: (1) lugemisharjumus, (2) järjekindlus andmete koondamisel, (3) süstematiseerimise alane võimekus ja (4) algteadmised kvalitatiivsetest meetotidest (nt. kontentanalüüs); viimane omandatav töö valmimise ajal.
2. "Head uudised" Eesti maakohtade arengus. Maaelu kajastamine ajakirjanduses.
Analüüsitakse, milline on olnud nn heade uudiste (uued tooted, muud uuendused, seltsielu, meeleolu, heaolu jne. ) dünaamika kajastatuna Eesti ajalehtedes (nt "Maaleht") periodide võrdluses alates 1980ndatest aastatest. Sobib õppurile, kellel on: (1) lugemisharjumus, (2) järjekindlus andmete koondamisel, (3) süstematiseerimise alane võimekus ja (4) algteadmised kvalitatiivsetest meetotidest (nt. kontentanalüüs); viimane omandatav töö valmimise ajal.
Magistritöö teemad:
1. Kasvanud ääremaa külad: kus, kui palju, miks ja mida see tähendab ühiskonnale.
Hoolimata kaugemate maakohtade rahvastikuvähenemisest tervikuna on Eestis päris palju neid väikesi külasid, mille elanikkond on viimasel paaril aastakümnel kasvanud. Vajalik on täpsemalt, juhtumite najal selgitada, kes on sinna elama kolijad ja mis põhjustel. See aitab omavalitsustel ja maapoliitikatel paremini kujundada vastavasisulisi tugipoliitikaid.
Töö eeldab suhtlemist (omavalitsused, külaseltsid, maale kolinud) ja välitöid (kohapeal käimist).
Andres Rõigas - Peaspetsialist
Valdkonnad:
regionaalne areng, maa-asutus, planeeringud, omavalitsuste töö
Bakalaureusetöö/Magistritöö teemad: (Sobivad lõputöö arendamiseks nii bakalaureuseastmes kui ka magistriastmes)
1. Muutused maa-asustuses: Suvekodudest eluhooneteks COVID pandeemia tulemusena
Mitmete autorite uuringud näitavad, et kogu maailmas pani COVID pandeemia linnaelanikud liikuma maapiirkondadesse. Nüüd saab hinnata kui palju inimesi tegi oma elus lõpliku linnast-maale kannapöörde ja millised muutused elukoha valikul või (endiste) suvekodude kasutamisel on toimunud. Ühtlasi saab ka hinnata, kuidas on selline liikumine mõjutanud keskustest eemal olevad omavalitsusi või kuidas on säilinud arhitektuuripärand ja maastikud ja inimeste vahelised suhted (kogukond versus tulijad).
2. Maapiirkondade turundus ja selle tulemused
Juba üle 10 aasta on mitmed omavalitsused või kogukonnad turundanud oma piirkonda elukohana. Ellu on viidud väiksemaid ja suuremaid ühisturunduse kampaaniaid. Siiani on peaaegu teadmata nende kampaaniate mõju ja tulemused. Samuti ka see, millised strateegiad ennast õigustasid, millised mitte. Hinnata saab elanikegruppe ehk kes olid tulijad ja kuidas on nad mõjutanud konkreetset asukohta. Alternatiivse suunana saab uurida potentsiaalsete tulijate ootusi ja hinnanguid oma otsuste tegemisel sh. millised tegurid on määravad kolimisotsuse tegemisel.
3. Omavalitsuse võimekuse hindamine mõne avaliku ülesande täitmisel enne haldusterritoriaalset reformi ja arengud viimase 6 aasta jooksul (jäätmemajandus, kommunikatsioonid, säästev areng jne)
Haldusterritoriaalse reformi tulemusena on avalike teenuste tase küll ühtlustunud, aga võimalik, et ka tsentraliseerinud. Erandite arvestamine võib osutuda keeruliseks või mõni oluline teenus on kaugenenud. Kõikidest omavalitsuse ülesannetest saab kirjeldamiseks valida ühe või mitu valdkonda ning seeläbi anda hinnang omavalitsuse võimekusele konkreetse valdkonna ülesannete täitmisel
4. Rohepööre või säästev areng maakogukondades
Maakogukondade võimalused säästva arengu ja rohepöörde küsimustes. Millised suunad võivad olla arengut takistavad, millised soodustavad.
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Regionaalne areng, maa-asustus, vastulinnastumine, kogukonnad, säästev areng
2. Konfliktide olemus ja lahendused planeeringute koostamisel
3. Rohepööre või säästev areng maakogukondades
Anne Kull - Lektor
Valdkonnad:
erinevad GIS analüüsid, GISi kasutamise uurimine erinevates valdkondades, reljeefianalüüs
Bakalauresetöö teemad:
1. Kaardirakenduste ja / või kaardilugude uurimine ja loomine.
Hea oleks, kui oleks endal mingi vajadus või idee, mille jaoks kaardirakendus või kaardilugu luua. Sobib nii bakalaureuse kui ka magistritöö jaoks.
2. GISi kasutamine keskkonna valdkonnaga seotud asutustes ja organisatsioonides
Magistritöö teemad:
1. GISi kasutamine keskkonna valdkonnaga seotud asutustes ja organisatsioonides
2. (Saadjärve) valgla maakatte muutuste uurimine satelliidipiltide abil.
Võib eristada üsna jämedad klassid, nt põllumajanduslik ala, looduslik ala, asustus, veekogu. Võib proovida leida seoseid järves tehtud mõõtmistega (KESE andmed P ja N mõõtmised, järvesetted). Soovitatav on eelnevalt läbida mõni kaugseire kursus. Võib eeldada satellidipiltide eeltöötlust (nt programm SNAP) ja käsurea põhise Google Earth Engine kasutamist. Sobib rohkem magistritöö jaoks.
3. Taimkatte indeksite (nt NDVI, SAVI, EVI) arvutamine erinevast ajast pärit satelliidipiltide kohta
(võimalikult pikk aegrida) perioodide keskmisena: 1) pärast lume sulamist vegetatsiooni perioodi alguses mai esimese 2 nädala pilvevabade päevade keskmine, 2) vegetatsiooni perioodil juuni viimase ja juuli esimese nädala keskmine, 3) vegetatsiooni perioodi lõpus oktoobri 2 keskmise nädala keskmine indeks). Saab seostada sama perioodi ilmastiku andmetega ja leida milline vegetatsiooni indeks iseloomustab millist olukorda kõige paremini. Soovitatav on eelnevalt läbida mõni kaugseire kursus. Võib eeldada satellidipiltide eeltöötlust (nt programm SNAP) ja käsurea põhise Google Earth Engine kasutamist. Sobib rohkem magistritöö jaoks.
4. Kaardirakenduste ja / või kaardilugude uurimine ja loomine.
Hea oleks, kui oleks endal mingi vajadus või idee, mille jaoks kaardirakendus või kaardilugu luua. Sobib nii bakalaureuse kui ka magistritöö jaoks.
Ivar Ojaste- Vanemlektor
Valdkonnad:
Loomaökoloogia, loodus- ja liigikaitse
Bakalaureusetöö teemad:
1. Sookure (Grus grus) pesitsusaegne kodupiirkond
2. Rohunepi (Gallinago media) ränne
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Droonide kasutamine loomaökoloogilistes uuringutes
2. Individuaalsus loomaökoloogilistes uuringutes
Magistritöö teemad:
1. Sookure (Grus grus) elupaigakasutus talvitusaladel ja selle sõltuvus geograafilisest asukohast
2. Metsise (Tetrao urogallus) kodupiirkonna funktsionaalne jaotus ja liikumisaktiivsus.
3. Laiuskraadi mõju lindude pesitsusaegsele aktiivsusele
Eva-Liis Tuvi - Lektor
Valdkonnad:
Keskkonnakaitse- ja korraldus, loodushoid ja looduskaitse (sh ajalugu)
NB! Oodatud on tudengipoolne huvi ja teema väljapakkumine, mis jääb valdkondade piiresse.
Bakalaureusetöö teemad:
1. Mudakaitsealad – minevik ja olevik.
Ajalooline tagasivaade: mida kujutasid endast mudakaitsealad, miks need moodustati, mis nendest erinevatel ajalooperioodidel edasi sai. (Muda)Kaitseala mõiste, muda kui loodusressurss ja selle väärtus ning kasutus (minevikus ja olevikus). Eeldab tudengi huvi ajaloo ja looduskaitse vastu (loe: tuleb lugeda palju taustamaterjale).
Magistritöö teemad:
1. X maakonna (valikus on Hi, Põ, Jõ, Ta, Ra, Jä) kaitstavate objektide dünaamika ajas - soovituslik ajaaken on 2014-2020), millised on muutused, millest need on tingitud, mis on eesmärk. (L-V võetud)
Töö eeldab tööd õigusaktidega ja kindlasti ka inglisekeelse kirjandusega. Kahjuks ei tule mõne GIS-programmi valdamine.
2. Geoloogilised kaitsealad Eestis.
Milliste kaitsealadega on tegemist, mida kaitstakse, millised piirangud ja eesmärgid. Töö eeldab tööd õigusaktidega ja kindlasti ka inglisekeelse kirjandusega. Kahjuks ei tule mõne GIS-programmi valdamine.
Pille Tomson - Vanemlektor
Valdkonnad:
Ajalooline maastikuökoloogia, looduskaitse (taimestik, maastik), kultuurmaastike kujunemine, pärandkooslused ja metsad.
Bakalaureusetöö teemad:
1. Natura elupaikade ajalooline maakasutus (GIS analüüs 19. sajandi kaartide põhjal) Kagu-Eestis.
2. Metsade mikrotopograafia ja seda mõjutavad tegurid (teema eeldab välitöid 2024 aasta suvel)
3. Perajärve söepõletusala keskkonnaparameetrid (töö eeldab osalemist arheloogilistel välitöödel Karulas 2024. aasta suvel, välitööde aeg täpsustub. Töö seisneb ala keskkonnaparameetrite ning söepõletuskohtade suuruse ja paigutuse analüüsis ning taimkatte kirjeldamises. Teemat on võimalik jätkata magistriastmes)
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Nõmmed Eestis ja Euroopas (soovitatav saksa keele oskus)
2. Söepõletamise mõju metsakooslustele
3. Looduse taastamine maastiku kontrollitud põletamise abil
Magistritöö teemad:
1. Natura elupaikade ajalooline kujunemine valitud kaitsealal (GIS analüüs 19. sajandi kaartide põhjal ja Natura andmebaasi analüüs Karula ja Haanja kaitsealadel).
2. Metsapõlengute ruumiline analüüs.
Töö põhineb päästeameti andmebaasil https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/metsa-ja-maastikutulekahjud. Analüüsida tuleb tulekahjude seotust inimteguritega (nt kaugus teest, lähimast asulast, RMK puhkekohas) ning looduslike teguritega- (nt metsatüüp või mullastikukaart, ilmaandmed). Kaasjuhendajaks lektor Anne Kull
Peep Mardiste - Spetsialist
Valdkonnad:
Keskkonna- ja kliimapoliitika
bakalaureuse- või magistritöö teemavaldkonnad:
• Keskkonnapoliitika, kliimapoliitika
• Rahvusvaheline keskkonnakoostöö ja -lepped
• Euroopa Liidu keskkonnanormid
• Keskkond ja areng, keskkonnakaitseline arengukoostöö
• Huvigrupid ja kaasamine keskkonnakaitses, keskkonnaühendused, aktivism
• Rohepesu
Janar Raet - Spetsialist
Valdkonnad:
GIS, maakasutuse muutused, ajaloolised kaardid
Bakalaureusetöö teemad:
1. 2017. aasta haldusreform. Maakonnad enne ja pärast
2017. aasta haldusreformi käigus muutusid lisaks omavalitsuste piiridele ka paljude maakondade piirid. Töö sisuks on maakondade vahel liigutatud maa-alade olemuse analüüs (ETAK) ning sellega seonduvate muutuste väljatoomine statistiliste üldandmete osas (metsasus, PRIA jmt).