PKI arengukava 2013 - 2017(pdf) 

Kinnitatud EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi
nõukogu 24. mai 2013. a otsusega
 

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi arengukava 2013–2017
 

SISSEJUHATUS

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi (edaspidi PKI) arengukava 2013 – 2017 on dokument, milles esitatakse instituudi peamised eesmärgid ja arengusuunad, mis tagavad PKI jätkusuutliku arengu ning tugevdavad instituudi osa ühiskonnas. PKI arengukava lähtub Eesti Maaülikooli arengukavast, instituudi prioriteetidest ja arengueeldustest ning arvestab arengutega Eestis ja rahvusvahelisel tasandil. 

Eesti Maaülikooli arengukavas on sätestatud ülikooli osa ühiskonnas, väärtused, kutsumus ja kohustus, tulevikupilt ning strateegilised eesmärgid aastani 2017. Peale EMÜ ja instituutide arengukavade on koostatud ka kõikide ülikooli vastutusvaldkondade arengukavad. Neis sätestatu peab tagama EMÜ vastutusvaldkondade jätkusuutiku arengu Eestis. 

Eesti Maaülikooli missioon on akadeemilise kultuuri kandjana edendada teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist. Visioonis on Maaülikool Eestis kõrgelt hinnatud rahvusvaheline õppeasutus ning teaduskeskus loodusvarade säästliku kasutamise ja maamajanduse valdkonnas. 

Eesti Maaülikooli missioon ja visioon kajastavad suurel määral PKI tegevusvaldkondi, mistõttu
PKI-l on kandev osa Eesti Maaülikooli strateegilistes arengutes ning ülikooli näo kujundamises.
Erinevate reformide ja liitmiste tulemusena on PKI-s jõutud struktuurini, milles on põimunud põllumajanduse ja loodushoiu erinevad valdkonnad. Selline kombinatsioon järgib rahvusvahelisi suundumusi, mille kohaselt põllumajandust käsitletakse kui inimtegevust loodusressursside kasutamisel. Olemasolev struktuur loob head eeldused mitmete üleilmsete väljakutsete – kliima- ja keskkonnamuutused, elurikkuse säilitamine, tulevikuenergeetika, toidu ja muude loodusressursside jätkumine – teemal ulatuslikuks rahvusvaheliseks koostööks (näiteks ENVIRON, osalemine EL-i teaduse ühisprogrammis FACCE Knowledge Hub „Modelling European Agriculture with Climate Change for Food Security” jne).

1. LÄHTEOLUKORD

1.1 Instituudi vastutusvaldkonnad

Eesti Maaülikool on defineerinud 26 õppe- ja teadustöö vastutusvaldkonda, kusjuures iga instituut vastutab oma õppe- ja teadustöö vastutusvaldkondade konkurentsivõime ning arengu eest. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut koordineerib kaheksa vastutusvaldkonna tööd:
PKI vastutusvaldkonnad on

aiandus,
taimekasvatus ja taimebioloogia,
taimetervis,
mullateadus ja agrokeemia,
maastiku- ja keskkonnakorraldus,
maastikuarhitektuur,
elurikkus,
rakendushüdrobioloogia.

Vastutusvaldkondade nimed peegeldavad instituudi arenguprioriteete. Instituudi eesmärk on tagada nimetatud valdkondade jätkusuutlik areng, tehes selleks koostööd teiste teadus- ja arendusasutustega, valmistades ette interdistsiplinaarseid projektitaotlusi ning arendades välja kvaliteetseks õppe- ja teadustööks vajalikku taristut.

Eesti Maaülikooli määratletud vastutusvaldkondade kõrval on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Eesti avaõiguslike ülikoolidega sõlmitavates halduslepingutes defineerinud esmatähtsad õppekavagrupid, nn õppevastutusvaldkonnad. Kolmeaastase (2013 – 2015) halduslepingu kohaselt on EMÜ-l mitu õppevastutusvaldkonda, mis puudutavad otseselt PKI-d: EMÜ vastutab kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppe toimumise eest põllumajanduse ning koos Tartu Ülikooliga keskkonnahoiu õppekavagrupis. Lähtuvalt tulemuslepingu seletuskirjast teeb EMÜ koostööd Tartu Ülikooliga ka bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupis, kuid see koostöö ei ole tulemuslepingu objekt. HTM-i välja toodud vastutusvaldkondade jaotus haakub väga hästi PKI vastutusvaldkondadega. Lähiaastate eesmärk on alustada doktoriõpet keskkonnahoiu õppekavagrupis ning tagada eeldused bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi märkimiseks vastutusvaldkonnana ka järgmise tulemuslepingu põhidokumendis.

1.2. Õppetöö

EMÜ-s korraldatakse õpet viies õppevaldkonnas ja seitsmel õppesuunal. PKI õppetegevus toimub neljas õppevaldkonnas ja neljal õppesuunal seitsmest.
Põllumajanduse valdkonnas põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse õppesuunal korraldatakse õppetööd aianduse, põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise, põllumajandusettevõtte majandamise (ainult bakalaureus) ning taimesaaduste tootmistehnoloogiate ja tootearenduse (alates 2012) (ainult magister) õppekavadel.
Teeninduse valdkonnas keskkonnakaitse õppesuunal korraldatakse õppetööd keskkonnakaitse, keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse, loodusturismi, linna- ja tööstusmaastike korralduse ning maastikukaitse ja hoolduse õppekavadel.
Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas arhitektuuri ning ehituse õppesuunal korraldatakse õppetööd maastikuarhitektuuri eesti- ja ingliskeelsetel õppekavadel.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas bioteaduste õppesuunal korraldatakse õpet vee- ja maismaaökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval.

Vastavalt eesti Maaülikooli ja Haridus- ja teadusministeeriumi vahel 2013. aastal sõlmitud halduslepingule on EMÜ-l lähiaastatel kohustus vähendada vastuvõtuks avatud õppekavade arvu 8%. PKI-s ei toimu alates 2013. aastast vastuvõttu põllumajandusettevõtte majandamise, põllu- ja aiasaaduste ning linna- ja tööstusmaastike korralduse bakalaureuse õppekavadele, suleti iluaianduse bakalaureuse õppekava ja taimekasvatuse ning elurikkuse ja maastike korraldamise magistrikavad. Eraldi õppekavadena avati keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse, põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise ning aianduse bakalaureuse kavad. Alates 2013. aasta vastuvõtust muudetakse rakendushüdrobioloogia bakalaureuse ja magistri õppekava nimetus vee- ja maismaaökosüsteemide rakendusbioloogiaks seoses maismaa mooduli lisamisega õppekavale. Välistudengite arvu suurendamiseks instituudis avati maastikuarhitektuuri ingliskeelne magistrikava ning koostati instituudis õpetatavatest ainetest nimekiri, mida pakkuda ERASMUS-e tudengitele ja mida vajadusel loetakse inglise keeles. Arengukava perioodil vaadatakse üle ka magistriõppekavad ning vähendatakse vajadusel vastuvõtuks avatavate kavade hulka.

Kõik õppekavad, sh doktoriõppekavad, läbisid edukalt 2010–2011 Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) korraldatud valdkonnapõhise üleminekuhindamise, saades tähtajatu õppe korraldamise õiguse. Põhiliste puudustena toodi välja lõpetajate arvu kahanemistendents, välisüliõpilaste puudus või vähesus ning tööjõukulude suur osakaal võrreldes teiste ülikoolidega; bakalaureuseõpe soodustab lõpetamist pigem eksami kui uurimistööga, üliõpilaste suur väljalangevus osadel õppekavadel (nt. põllu- ja aiasaaduste tootmine). Doktoriõppe põhilise puudusena toodi välja vähene lõpetamise efektiivsus, pikk õppeaeg (keskmiselt 7 aastat), spetsialiseerumiste paljusus, pädevate juhendajate vähesus teatud valdkondades (mükoloogia, taimekasvatus).

PKI-s on välja töötatud toimiv praktikasüsteem, sujub koostöö ettevõtetega, praktikud on kaasatud õppetöösse. PKI õppejõudude ühtlane vanuseline jagunemine tagab jätkusuutliku õpetamise (keskmine vanus 48–50), 2/3 õppejõududest on doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks oleks vaja hinnata rohkem õppetöö tegemist ning erinevatel viisidel õppejõude motiveerida.

1.3. Teadustöö

2012. aastal osalesid PKI uurimisrühmad seitsme sihtfinantseeritava teema täitmisel. 2011. aasta augustis alustas tööd keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus ENVIRON, mille tööd juhib Eesti Maaülikool (prof Ü. Niinemets). Interdistsiplinaarses tippkeskuses ENVIRON osaleb viis juhtivat teadusrühma Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna
Tehnikaülikoolist. Hõlmatud on üle 50 teadlase ja ligi 50 doktoranti.

2012. aastal osalesid PKI teadlased 22 rahvusvahelises projektis. Nendest viis on Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektid (AVICONGEN2, EBONE, INCREASE, REFRESH, 3to4). Mitmeid projekte on rahastanud Interreg IVa, IVb ja IVc programmid, samuti on projekte COST-i, Life+, Europe Culture’i, Lifelong Learningi programmidest ning Eest-Läti piiriülesest koostöö programmist.

Viimastel aastatel on PKI sõlmitud lepingute arv olnud küllaltki stabiilne, kõikudes vahemikus 113-st (2009. a) kuni 127 lepinguni (2007. a). Aastal 2013 sõlmis PKI 123 lepingut kogumahuga 29,5 miljonit eurot.

PKI on panustanud EMÜ baasfinantseerimise rahade saamiseks ligikaudu 60%. Samas hõlmavad aastatel 2009–2011 saadud PKI projektid vaid ligikaudu 30-40 % rahastatud projektidest. Doktoritööde kaitsmine PKI-s on olnud väikeses tõusujoones, moodustades aastate lõikes ülikoolis kaitstud doktoritöödest 22% (2009) kuni 60% (2011). Kui 2008. ja 2009. aastal kaitsti vaid kaks doktoritööd, siis 2011. aastal juba üheksa ja 2012. aastal kümme doktoritööd. Rahvusvaheliselt publitseeritud artiklite arv on viimastel aastatel olnud küllaltki stabiilne, olles siiski viie aasta lõikes väikeses kasvujoones. Artiklite arv kõigub vahemikus 87–107.

PKI kõrget teadustaset näitab teadlaste avaldatud artiklite suur tsiteeritavus. Statistilised andmed näitavad, et 30-st EMÜ enimtsiteeritud artiklist aastatel 2003–2012 pärineb 27 kaheteistkümnelt PKI teadlaselt. Artiklite arvu ja nende tsiteeritavust iseloomustava h-indeksi järgi kuulub 2013. aasta jaanuari seisuga EMÜ kümne parima teadlase hulka kaheksa PKI teadlast. Teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Essential Science Indicators statistika järgi kuulub Eesti Maaülikool 2013. aasta märtsi seisuga maailmas ühe protsendi enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduse valdkonnas, kusjuures PKI panus on siin määrava tähtsusega.

Lähiaastate eesmärk on jõuda ühe protsendi enim viidatud teadusasutuste hulka ka põllumajanduse valdkonnas.

2. INSTITUUDI KUTSUMUS JA KOHUSTUS. TULEVIKUPILT. ÜLDISED VÄÄRTUSED. SIDUSUS ÜHISKONNAGA

KUTSUMUS JA KOHUSTUS (MISSIOON): anname teadmised loodusest ning oskused looduse nutikaks kasutamiseks ja kaitseks 

TULEVIKUPILT (VISIOON): oleme rahvusvaheliselt tunnustatud looduse ning põllumajanduse uurimise keskus

Instituudi töö sujuv ja tõhus korraldamine eeldab üksustevahelist ladusat koostööd ja teabevahetust, samuti motiveerivat töökeskkonda. Senine ruumiline eraldatus on aeg-ajalt põhjustanud soovimatut teabekadu, samuti takistab eraldi paiknemine teadusrühmade vahelise sünergia teket, vaba suhtlust ja sellest tulenevat lisandväärtust. Erinevate üksuste koondumine EMÜ linnakusse loob senisest paremad eeldused vahetuks suhtluseks ja koostöö paremaks korraldamiseks. Linnakust püsivalt välja jäävate üksuste (Polli Aiandusuuringute Keskus ja Limnoloogiajaam) ja välibaaside efektiivseks tegutsemiseks tuleb tagada piisav internetiühendus, mis võimaldaks võrdväärselt EMÜ linnakus paiknevate üksustega kasutada tööks vajalikke andmebaase ja infosüsteeme.

Kuigi üliõpilaste kaasatus formaalsel tasandil (nt üliõpilaste arv otsustuskogudes) on EMÜ-s täidetud, peab rohkem tähelepanu pöörama üliõpilastelt tagasiside kogumisele ja tulemuste süsteemsele analüüsimisele, seda nii õppetöö kvaliteedi kui ka üldise eluolu osas. 

PKI laiahaardeline tegevus ühiskonna jaoks tähtsates valdkondades – keskkonnahoid ja toit – eeldab avatud suhtlust, aktiivset tegutsemist koostööpartnerite ja kaasamõtlejate leidmisel ning teadustöö tulemuste levitamisel. Loodussäästliku maailmavaate levitamiseks, põllumajanduse kohta objektiivse teabe kajastamiseks ning valdkonna maine kujundamiseks tegelevad PKI töötajad igapäevase õppe- ja teadustöö kõrvalt populaarteaduslike artiklite, monograafiate ning lasteraamatute koostamisega. Tegeldakse ka täiendusõppe korraldamisega, kuid see tegevus vajaks tulevikus süsteemsemat lähenemist. Sagenenud on õppejõudude ja teadlaste kohtumised kooliõpilastega, ergastunud on PKI töötajate tegevus EMÜ looduskooli raames. Uue algatusena võib esile tuua EMÜ Perekooli, mis eri põlvkondadele huvipakkuvate käsitlustega aitab PKI ja EMÜ tegevusele anda laiemat kõlapinda. Probleemiks on arvamusliidrite vähesus ja avalikkusega suhtlemise vähene väärtustamine instituudi töötajate hulgas.

PKI on muutunud strateegiliseks koostööpartneriks ministeeriumidele, osaledes aktiiv-selt kaitsekorralduskavade ning erinevate EL-i arengukavade ja toetusmeetmete väljatöötamises, samuti toetuste mõju hindamises ja seiretegevuses. Partnerlus ettevõtete ja PKI vahel on viimastel aastatel arenema hakanud. Seda protsessi on elavdanud tootearenduskeskuse valmimine Pollis 2009. aastal, teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse käivitamine ning katsekeskuse väljaarendamine Rõhul. Mitmete tootjate põlde kasutatakse erinevate kultuuride kasvatustehnoloogia alaste katsete korraldamiseks. Riigiasutuste tellitavate tööde, samuti ettevõtete rahastatavate projektide maht on instituudi jätkusuutlikkuse jaoks suure tähtsusega, tugevdades instituudi mõju ühiskonnas ning mitmekesistades instituudi tulubaasi.

3. PÕHITEGEVUSI TOETAV TARISTU

Eesti Maaülikooli ruumiprogrammi teostumine Tartus tähendab PKI-le koondumist Tähtvere linnakusse. Metsamaja uus korpus – taastuvate loodusvarade teaduskeskus – valmis 2012. aasta lõpus ning 2013. aasta esimesel poolel kolitakse PKI Eerikal ja Riia tn 181 asetsevad osakonnad ning üksused ülikoolilinnakusse. Jätkatakse maastikuarhitektuuri osakonna ruumide ajakohastamist (Kreutzwaldi 58a). PKI teadustegevusega on seotud Eesti Teaduse Teekaardi objektid „Eesti keskkonnaobservatoorium”, loodusteaduslikud arhiivid ning andmevõrgustikud NATARC ja „Taimebioloogia infrastruktuur – molekulidest kõrgtehnoloogilise põllumajanduseni”. Keskkonnaobservatoorium ja NATARC on alates 2013. aastast kantud riikliku tuumiktaristu nimekirja, mis aitab lähiaastatel kaasa instituudi tegevusele EMÜ Limnoloogiakeskuse, Järvseljale rajatava SMEAR-i mõõtejaama ning Puhtu bioloogiajaama arendamisel ja loodusteaduslike kogude haldamisel. Peale nimetatud baaside jätkub Polli aiandusuuringute keskuse ja Rõhu katsekeskuse taristu edasiarendamine. Eesmärk on lähiaastatel renoveerida kogu PKI käsutuses olev taristu.

2011. ja 2012. aastal on PKI edukalt osalenud TA asutuste infrastruktuuri meetme taotlustes, mis on võimaldanud ajakohastada teadusaparatuuri ja tugevdanud PKI teaduslaborite konkurentsivõimet. Eesmärk on koostöös EMÜ teiste instituutidega jätkata teadusaparatuuri soetamist, pidades silmas koostöövõimalusi ja aparatuuri ühiskasutuse printsiipide arendamist.

PKI seab infrastruktuuri arendamisel ja ruumide haldamisel oluliseks eesmärgiks ruumide ratsionaalse kasutamise. Õpperuume planeeritakse instituudis ühiselt, silmas peetakse õpperuumide maksimaalset võimalikku hõivatust. Suuremate auditooriumide kasutamisel tehakse koostööd teiste instituutidega.

4. INSTITUUDI STRATEEGILISED EESMÄRGID

PKI strateegiliste eesmärkide sõnastamisel on peetud silmas ülikooli arengukavas sõnastatud strateegilisi eesmärke. Strateegiliste eesmärkide elluviimine aitab kaasa instituudi edasisele tasakaalustatud arengule, kindlustades teadus- ja õppetöö hea taseme ning tagades instituudi toimimise ühtse meeskonnana.

Peamised strateegilised eesmärgid on järgmised:

Teadus
1. Teadusvaldkondade areng ja jätkusuutlikkus
2. Tunnustatud kompetentsikeskus oma tegevusvaldkondades (ühiskonnas, rahvusvaheliselt)
3. Alus- ja rakendusuuringute väärtustamine
4. PKI kui looduse mitmekülgse tundmise ja mõistmise keskus

Õppetöö
1. Parim võimalik õpikeskkond üliõpilastele
2. Parimad üliõpilased, sisseastujate head eeldused
3. Õppetöö hea kvaliteet
4. Tihe side tööandjate, erialaorganisatsioonide ja vilistlastega

Üldised väärtused. Sidusus ühiskonnaga
1. Töötajate ja üliõpilaste hea omavaheline koostöö instituudi ning ülikooli arendamisel
2. Infrastruktuuri edasiarendamine, PKI koondumine taastuvate loodusvarade teaduskeskusesse ja kokkukasvamine
3. Töörühmade vahelise koostöö edasiarendamine, töötamine ühiste eesmärkide nimel
4. Instituudi tuntus. Ülikoolist väljapoole suunatud tegevuste arendamine

> PKI strateegilised eesmärgid tabelina