Projektid

SF0170052s08

Projekti nimi: Agroökosüsteemide mitmekesisus, terviklikkus ja jätkusuutlikkus

Projekti algus: 1.01.2008

Projekti lõpp: 31.12.2013

Annotatsioon: Agroökosüsteem on ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel. Selle erinevad komponendid, pool-looduslikud ja kultuurrohumaad, põllumaad ja tootmisest väljajäänud alad, ning uuema komponendina bioenergia viljelemisalad, eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist. Uuritakse maakasutusmuutuste pikaajalist mõju liigirikkusele ja üksikute liikide dünaamikale, seost naturalisatsiooni ja võõrliikide levimisega ning kultiveeritavate liikide mõju lähedastele pärismaistele liikidele, energiakultuuride jätkusuutliku kasvatamise võimalikkust, aineringet ja seoseid taimestikuga orgaanilise aine lagunemisel erinevate majandamisviiside puhul ning agroökosüsteemide jätkusuutlikkuse seire indikaatoreid. Projekti oluliseks tulemuseks on agronoomiliste ja taimestiku-uuringute sisuline ühendamine jätkusuutlike agroökosüsteemide kujundamiseks. Töö teaduslikuks tulemuseks on agroökosüsteemides aineringe ja taimestiku dünaamika seoste seaduspärade selgitamine.

Vastutav täitja (taotleja): Tiiu Kull

Projekti põhitäitjad: Merrit Noormets, Henn Raave, Enn Lauringson, Viacheslav Eremeev

Täpsem info: etis.ee

 

 

Projekt: ETF8495

Projekti nimi: Eelidandamisele alternatiivsete lahenduste leidmine läbi pikemaajalise termošoki ja humiinpreparaadi kasutamise, selgitades nende mõju kartuli saagistruktuuri elementide kujunemisele

Projekti algus: 1.01.2010

Projekti lõpp: 31.12.2013

Annotatsioon: Uurimistöö käigus otsime alternatiivsemaid võtteid eelidandamisele, mille abil saavutada samalaadseid tulemusi kvaliteetse saagi formeerumisel väiksemate töökulutustega. Taotletava projekti esimese faktorina kasutame kartuli seemnemugulate pikemaajalist töötlemist (30oC) juures. Termilise töötlemisega saab kartulimugulatele lisada füsioloogilist vanust ja muuta lühemaks see kronoloogiline aeg, mis on vajalik mugulasaagi koristusküpseks kujunemisel. Sellise meetodi kasutamine soodustab ensüümide aktiivsust mugulates, stimuleerib idude kiiremat arenemist silmades, lühendab tärkamisperioodi pikkust, kiirendab taime arengut ja saagi moodustumist. Viimasel ajal pööratakse suurt tähelepanu taimede toitumist stimuleerivatele loodusliku päritoluga preparaatidele. Meie projekti teise faktorina võtame uurimise alla humiinpreparaadi, mille vastu maailmas on suur huvi. Millised tulemusi võib saavutada töödeldes seemnemugulaid enne mahapanekut pikemat aega termošokiga ning pritsides mulla pinnale vahetult enne mugulate mahapanekut humiinpreparaati, seda pole uuritud. Käesoleva projekti eesmärgiks on: 1) selgitada välja, millised mahapanekueelsed töötlemisviisid (kontroll, termošokk 3, 6, 9 päeva ja eelidandamine) sobiksid kõige paremini meie ilmastikuoludes, tagamaks võimalikult varakult suurema ja kvaliteetsema saagi moodustumist vegetatsiooniperioodil väikseima energiakuluga. 2) uurida eeltöötlemise ja humiinpreparaadi mõju kartulitaime arengule, saagikusele ja saagistruktuurile (mugulate mass ja arv taime kohta ning fraktsiooniline jaotuvus). 3) lahendamist vajab küsimus, kas erinevate termošoki töötlemisviisidega on võimalik asendada pikaajalist ja energiamahukat eelidandamist. 4) biomeetrilised vaatlused taime kasvu ja arengu ajal: assimilatsioonipinna, taime pikkuse, lehtede ja varte massi määramine ning nende omavaheliste seoste leidmine, mis sõltuvad seemnemugulate mahapanekueelsest töötlemisest ja humiinpreparaadi kasutamisest. 5) selgitada kartulitaime kasvatamise kaudu taime erinevate osade (lehed, varred, mugulad) vahelisi seoseid, sõltuvalt seemnemugulate mahapanekueelsest töötlemisest ja humiinpreparaadi kasutamisest. 6) selgitada välja mahapanekueelsete töötlemisviiside ja humiinpreparaadi mõju taime haiguskindlusele ja mugulate nakatuvusele haigustekitajatest ning mõju mugulate säilivusele. 7) uurida, millise seemnemugulate ettevalmistusviisi korral on humiinpreparaadi kasutamine kõige efektiivsem.

Vastutav täitja (taotleja): Viacheslav Eremeev

Projekti põhitäitjad: Juhan Jõudu, Ruth Lauk, Peeter Lääniste, Erkki Mäeorg

 

 

Projekt: 8-2/T9023PKPK (Keskkonnakorralduse programm 2008)

Projekti nimi: Eesti Maaülikooli mullateaduse ja agrokeemia laboratooriumi võimekuse täiustamine

Projekti algus: 1.11.2008

Projekti lõpp: 1.03.2010

Annotatsioon:

Vastutav täitja (taotleja): Merrit Noormets

Projekti põhitäitjad:

 

 

Projekt: 8-2/10004 (siseriiklik leping)

Projekti nimi: Setomaa ja Ape regiooni loodus- ja inimressursside alane uuring Eesti -Läti koostööprojekti BY LOCAL raames

Projekti algus: 12/21/2009

Projekti lõpp: 4/30/2010

Annotatsioon: Koostatakse üldine analüüs Võru ja Põlva maakonna ning Aluksne rajooni loodus- ja inimressursside kohta ning detailsem analüüs Setomaa ning Ape regiooni loodusressursside kohta. Loodusressursside kaardistamine nimetatud piirkondades toimub olemasolevate andmebaaside, uuringute, kirjanduse jmt põhjal. Uut teadmist luuakse olemasolevaid andmeallikaid analüüsides ja üldistades.

Vastutav täitja (taotleja): Alar Astover

Projekti põhitäitjad: Karin Kauer, Merrit Noormets

 

 

Projekt: 8-2/T9066PKPK (siseriiklik leping)

Projekti nimi: Ühepäevase üleriigilise konverentsi "Agronoomia 2008. Teadusasutuselt põllumehele" läbiviimine. Trükise koostamine ja konverentsikogumiku väljaandmine.

Projekti algus: 9.01.2009

Projekti lõpp: 9.01.2011

Annotatsioon: Projekti finantseeritakse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 alusel Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) Eesti Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu. Projekti raames korraldati 20. novembril 2008.a. üleriigiline konverents teemal „Agronoomia 2008. Teadusasutuselt põllumehele“, kus oli kokku 207 osavõtjat. Konverentsil esitati 12 suulist ja 13 stendiettekannet (posterit).

 Enne konverentsi ilmus trükist artiklite kogumik „Agronoomia 2008“ (37 artiklit; 184 lk) tiraaziga 700 eks, mis jagati konverentsil osalenutele ja põllumajanduse valdkonnas tegutsevatele asutustele Eestis (sh. raamatukogudele).

Vastutav täitja (taotleja): Merrit Noormets

Projekti põhitäitjad: Juhan Jõudu. Rein Viiralt, Ruth Lauk, Peeter Lääniste, Maria Michelson

 

 

Projekt: P0112 (Riiklik programm "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014)

Projekti nimi: Katseasjanduse nõukogu töö korraldamine

Projekti algus: 1.01.2008

Projekti lõpp: 31.12.2012

Annotatsioon: Katseasjanduse nõukogu on loodud katsetegevuse paremaks organiseerimiseks Eestis ning tema peamiseks ülesandeks on põllumajandusliku katsetegevuse teaduslik ja tegelik edendamine. - Nõukogu korraldab katseasutuste töötajaile õppepäevi ja erialaekskursioone. - Nõukogu arutab, kaasajastab, täpsustab ja ühtlustab läbiviidavate katsete metoodikat lähtuvalt hea katsetava põhimõtetest ning annab vajaduse korral taimekasvatuslikus uurimistöös eksperthinnanguid. - Nõukogu jälgib vajadusel katsete läbiviimise kulgu ja heast katsetavast kinnipidamist.

Vastutav täitja (taotleja): Enn Lauringson

Projekti põhitäitjad:

 

 

Projekt: ETF7622

Projekti nimi: Muldade tihenemine rohumaadel: põllumajanduse mõju muldade deformeerumisele ja taimestikule

Projekti algus: 1.01.2008

Projekti lõpp: 31.12.2011

Annotatsioon: Kultuurrohumaad rajatakse tavaliselt vähem viljakatele muldadele, nagu paepealsed ja leetunud mullad, või märjematele muldadele, nagu glei- ja turvasmuldadele. Kuigi märgadel muldadel on muu põllumajanduslik tootmine agrotehnilise kandvuse tõttu raskendatud, rakendatakse ka seal kvaliteetse ja produktiivse sööda saamiseks intensiivtehnoloogiaid nagu sage niitmine, kõrged väetusnormid ja puhaskultuurid või liigivaesed segukultuurid ning efektiivne kuid raske põllumajandustehnika. Muldade tihenemisealastes uuringutes on seni põhitähelepanu olnud põllumuldadel ja põllumajanduslikel kultuuridel, vähemal määral karjatamise mõjul muldade omadustele. Kuidas muutuvad intensiivse tootmise käigus muldade omadused, millise surve juures jätkavad mullapoorid veel funktsioneerimist, kuidas kasutatav tehnoloogia mõjutab rohumaakultuuride juurte regeneratsioonivõimet ja seeläbi ka taimede toitumist ja produktsiooni on vähe teada. Kuid, et rohumaakultuurid oma ulatusliku juurekavaga põllumajandusmasinate mõju leevendada võivad ning ka mullaomadusi, sh struktuursust parandada võivad, ei piisa rohumaa-alastes uuringutes ainult mehaanilise surve uurimisest mulade stabiilsusele ja pooride funktsioneerimisele vaid on vaja uurida ka juurte mõju antud protsessis. Kui tugevat survet suudavad juured taluda, kuidas toimub toitainete omastamine tihendatud mullast, kui ulatuslikult ja kuidas suudavad rohumaakultuuride juured mulla omadusi mõjutada vajab põhjalikumat uurimist. Need on probleemid, millele antud uurimisprojektiga lahendusi otsima hakatakse. Eesmärgi täitmiseks kogutakse andmeid Eesti tootmispõldudelt ja põldkatsest, mis on rajatud EMÜ PKI katsebaasi Rõhule. Määratakse muldade füüsikalis-mehhaaniliste näitajad (poorsus, hüdroloogilised näitajad, tihedus jm) ja keemilised omadused; juurte omadused (maht, pikkus, läbimõõt, mass, tugevus toitainete sisaldus jm), taimede maapealsete osade produktiivsus ning toitainete sisaldus. Tootmisest kogutakse proovid erinevatelt muldadelt ning erineva taimikuga rohumaadelt pärast niidet kohast, kust põllumajandustehnika on üle sõitnud ning kohast, kust üle sõidetud ei ole. Katse, kus erineva väetustasemega erinevad kultuurid (nii kõrrelised kui ka liblikõielised) lisaks niitmisele tihendatakse igal kevadel katselappide otstest spetsiaalselt üle sõiduga. Projekt toimub koostööna Kieli Christian Albrehts´i Ülikooli taimede toitumise ning mullateaduse instituudiga, kus on rajatud sarnane põldkatse.

Vastutav täitja (taotleja): Endla Reintam

Projekti põhitäitjad: Jaan Kuht, Henn Raave

 

 

Projekt: T8015 PKPK (siseriiklik projekt; riiklik programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014“; Eesti Põllumajandusministeerium)

Projekti nimi: Vedelsõnniku (läga) kasutamine rohumaade ja põllukultuuride väetisena ning mõju keskkonnale ja saagi kvaliteedile

Projekti algus: 24.01.2008

Projekti lõpp: 31.12.2010

Annotatsioon: Lägatehnoloogiaga suurfarmide arv Eestis kasvab, kuid veise- ja sealäga kasutamine rohumaade ja põllukultuuride väetamiseks on seotud väga keeruliste probleemidega. Esmalt võib vedelsõnnik ebaõigel kasutamisel reostada keskkonda, sattudes põhjavette või veekogudesse. Suuresti mõjutab vedelsõnniku kasutamine rohumaadel rohu keemilist koostist, taimede püsivust ja taimiku liigilist koosseisu, aga ka karjamaarohu maitsvust ehk söödavust, silokultuuridel haljasmassi sileeruvust. Silomassi võivad sattuda roiskbakterid ja rida teisi mikroorganisme, mis põhjustavad silo riknemist. Suhteliselt lühikese taimede kasvuperioodi tõttu on meil Eestis raske tugineda Lääne-Euroopa kirjandusandmetele vedelsõnniku sobivate kasutusnormide ja andmisaegade valikul.

   Põld- ja nõukatsed ning mõõtmised tootmistingimustes võimaldavad anda vastuse järgmistele vedelsõnniku kasutamisega seotud akuutsetele küsimustele:

1)      kas rohumaal eelistada läga pinnale laotamist või muldaviimist, arvestades keskkonnahoiu ja majanduslikke aspekte;

2)      toitainete (eriti lämmastiku) kao vähendamise võimalused läga hoidmisel, transportimisel ja laotamisel;

3)      läga andmise optimaalsed ajad, korraga antav annus ja aastanorm ning nende määramise kriteeriumid

4)      lägas olevate toitainete mullast leostumise ulatus sõltuvalt kultuurist (rohumaa, mais) ja käitlemise tehnoloogiast (annus t/ha, andmise aeg ja laotusviis)

5)      läga mõju karjamaarohu söödavusele ning rohu ja maisi sileeruvusele

Projekti tulemusi saavad rakendada kõik lägatehnoloogiat kasutavad veise- ja seafarmid

Vastutav täitja (taotleja): Rein Viiralt

Projekti põhitäitjad: Henn Raave, Argaadi Parol, Karin Kauer, Indrek Keres

 

Projekt: V8105 PKPK (rahvusvaheline leping)

Projekti nimi: Eesti ja Hollandi heintaimesortide saagivõime võrdlus

Projekti finantseerija: Enterprise Barenbrug Holland BV

Projekti algus: 1.02.2008

Projekti lõpp: 30.11.2010

Annotatsioon: Põldkatses võrreldakse Hollandis aretatud uute söödakõrreliste ja –liblikõieliste sortide ja nende segude saagivõimet olemasolevate Eestis aretatud sortide ja rohumaasegude produktiivsusega. Katses on 4 Eesti seemnesegu ja 4 Hollandi seemnesegu (karjamaa rajamiseks, silo ja heina tootmiseks) ning 2 lutserni puhaskülvi (Eesti sort Karlu ja Hollandi sort Derby). Enamik seemnesegusid on kõrreliste ja liblikõieliste (punane ja valge ristik) segukülvid.

Vastutav täitja (taotleja): Rein Viiralt

Projekti põhitäitja: Are Selge

 

 

Projekt: T8011PKPK (Riiklik programm "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014

Projekti nimi: Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansi reguleerimise võimaluste ning haljasväetiskultuuride fütoproduktiivsuse selgitamine tava- ja maheviljeluse tingimustes

Projekti algus: 1/1/2008

Projekti lõpp: 12/31/2010

Annotatsioon: Sisseküntud haljasmass rikastab mulda orgaanilise ainega, millest mikrobioloogiliste protsesside tulemusena vabanevad taimede poolt omastatavad toitained. Järelikult on väga oluline teada, millisel määral haljasväetised mõjutavad muldade huumusbilanssi, kui suurel määral parandavad need muldade toiterežiimi ja milline on nende kasutamisel toitainete väljaleostumine mullast.

Uurimuse põhieesmärgiks on mulla huumusseisundit ja toitaineringeid mõjutavate tegurite uurimine. Lähtuvalt põhieesmärgist uuritakse erinevate haljasväetiskultuuride fütoproduktiivsust, maapealse orgaanilise aine ja juurte moodustamist, toitainete omastamist ja mulda viidava orgaanilise aine lagunemist

Vastutav täitja (taotleja): Enn Lauringson

Projekti põhitäitjad: Liina Talgre, Arvo Makke

 

 

Projekt: T9045PKPK(Riiklik programm "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014

Projekti nimi: Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi täiustamine

Projekti algus: 1/1/2008

Projekti lõpp: 12/31/2012

Annotatsioon: Taotletav projekt on jätkuks ja edasiarenduseks aastatel 2004-2007 täidetud rakenduslikele uurimisprojektidele “Internetipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi (I-Taimekaitse) arendamine ja rakendamine Eestis” ja “Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine”. Nimetatud projektide raames töötati välja ja rakendati reaalaja põlluandmete kasutamisel põhinevad veebipõhised nõuandelahendused õigesti ajastatud optimaalsete ja majanduslikult efektiivsete pestitsiidinormide kasutamiseks teraviljade umbohutõrje, teraviljahaiguste ning –kahjurite tõrje, kartuli-lehemädaniku tõrje ja rapsi haiguste tõrjel.

Projektieesmärgiks on seniste veebipõhiste taimekaitsenõustamislahenduste edasiarendamine ning täiendamine, muutmine põllumeestele lihtsamini kasutatavaks ja arusaadavaks, veebipõhiste lahenduste kasutajaskonna suurendamine ning veebipõhist taimekaitsesüsteemi toetava monitooringusüsteemi käivitamine. Veebipõhiste taimekaitsesoovituste kasutamine peab tagama taimekaitsevahendi optimaalse kasutamise ning taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevate riskide vähendamise.

Vastutav täitja (taotleja): Enn Lauringson

Projekti põhitäitjad: Liina Talgre, Arvo Makke