Kaitstud doktoritööd

Berit Tein; doktorikraad, 2015

Teema: Viljelussüsteemide mõju kartuli mugulasaagile ja kvaliteedile (The effect of different farming systems on potato tuber yield and quality)

Juhendajad: dotsent Are Selge, kaasjuhendajad teadur Viacheslav Eremeev ja vanemteadur Evelin Loit

Oponent: prof. Dr Paul C Struik (Wageningen UR, Holland)

Sisu ülevaade: Doktoritöö raames uuritakse, kuidas erinevad sama külvikorda järgivad viljelussüsteemid mõjutavad kartuli kogu ja kaubanduslikke saake, mugulate toiteainete, nitraatide, tärklise ja kuivaine sisaldust kui ka erinevate mugulahaiguste esinemist – neid näitajaid määratletakse kui mugulate kvaliteedinäitajaid. Töö peamine hüpotees on, et kartuli saagikus ning mugulate toitainete, nitraatide, kuivaine ja tärklise sisaldus kui ka mugulahaiguste esinemine sõltuvad kõik viljelussüsteemist, külvikorrakultuuridest ning kliimatingimustest.

Doktoritöö kättesaadav: http://hdl.handle.net/10492/2438

 

Liina Edesi; doktorikraad, 2015

Teema: Erinevate viljelusviiside mõju mikroobide koosseisule ja aktiivsusele mullas (The influence of cultivation methods on soil microbial community composition and activity)

Juhendajad: dr. Enn Lauringson ja DSc. Agr. Malle Järvan

Oponent: Dr. Helena Kahiluoto (Principal Research Scientist, MTT Agrifood Research, LUKE Natural Resources Institute Finland)

Sisu ülevaade: Doktoritöö raames viidi 2007–2013. aastal läbi põldkatse, milles uuriti viieväljalises külvikorras mahepõllumajandusliku (sõnnikuga ja sõnnikuta) ja tavapõllumajandusliku (sõnniku, mineraalväetiste ja pestitsiididega) viljelusviisi mõju mullas elavate mikroobikoosluste mikroobide arvukusele (bakterite üldarv, hallitusseened, pärmid, Fusarium spp., mesofiilsed eosbakterid, nitrifitseerijad, denitrifitseerijad, aktinomütseedid, azotobakterid ja tselluloosilagundajad) ja mulla mikroobsele biomassile ning mikrobioloogilisele aktiivsusele. Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada milline on taheda veisesõnnikuga väetamise, külvikorras kasvava kultuuri ning pestitsiidide mõju mullas elavate mikroobide arvukusele ning aktiivsusele.

Doktoritöö kättesaadav: http://hdl.handle.net/10492/1913

 

Liina Talgre; doktorikraad 2013

Teema: Erinevate haljasväetiskultuuride bioproduktsioon ja mõju järgnevate kultuuride saagile (Biomass production of different green manure crops and their effect on the succeeding crops yield)

Juhendajad: dr. Enn Lauringson ja emer. prof. Hugo Roostalu

Oponent: dr. Vaclovas Boguzas (Aleksandras Stulginskis University)

Sisu ülevaade: Doktoritöö keskendub erinevate haljasväetiskultuuride uurimisele põhjamaistes tingimustes, nii katteviljata ja katteviljaga kui ka vahekultuuridena kasvatamisel. Doktoritöö raames uuriti, millistes kogustes kasutavad ja seovad need taimed toitaineid ning bioloogiliselt seotud lämmastiku mõju kestvust ja efektiivsust järelkultuuride saagile ja selle kvaliteedile.

Doktoritöö kättesaadav: http://hdl.handle.net/10492/818

 

Karin Kauer; doktorikraad, 2012 

Teema: Taimejäätmete ja väetamise mõju taimede kasvule ja orgaanilise süsiniku sisaldusele mullas (The effect of plant residues management and fertilization on herbage growth and organic carbon content in soil

Juhendajad: teadur dr. Henn Raave ja emeriitprofessor Rein Viiralt

Oponent: Prof. Lars Stoumann Jensen (Kopenhaageni Ülikool)

Sisu ülevaade: Doktoritöös uuritakse, millist mõju avaldavad taimede kasvule ja mulla orgaanilise süsiniku sisaldusele erinevate taimikutega (murutaimik, valge ristiku ja kõrreliste taimik) rohumaade majandamisvõtted. Töö peamine hüpotees on, et niitmisjärgselt taimiku pinnale lagunema jäetud taimejäätmete mõju taimede kasvule ja mulla orgaanilise süsiniku sisaldusele sõltub rohumaa liigilisest koosseisust ja rohumaa majandamisest, st väetamisest ja niitesagedusest. 

Doktoritöö kättesadav: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/208

 

Marje Särekanno; doktorikraad, 2011

Teema: Eri meetodil paljundatud ja avamaal kasvatatud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate analüüs (Analysis of productivity indicators of field-grown potato meristem plants multiplied by different methods)

Juhendajad: dr. Katrin Kotkas ja dr. Evelin Loit

Oponent: Dr. Ramona Thieme (Institute for Breeding Research on Agricultural Crops, Federal Research Centre for Cultivated Plants, Julius Kühn-Institute, Germany)

Sisu ülevaade: Töös uuriti, kui produktiivsed on erinevatel meetoditel paljundatud kartulitaimed. Töö keskendus nimelt seemneeas kartuliviirustest tervendatud taimedele, sest kartuli algseemne viirustest tervendamine on terve kartulikasvatuse alus, kuigi siiani võrdlemisi väheuuritud valdkond. Uuriti kahe aasta vältel neljal erineval meetodil paljundatud kartulitaimede kasvamist, mõõtes nende kasvukiirust ja analüüsides laboris põllult võetud proove. Uurimuse tulemusel selgus, et katseklaasis paljundatud taimede mugulad jäid massilt alla kilerullis paljundatud taimede omadele, samuti on suur mõju saagile konkreetsel kasvatusaastal.

Doktoritöö kättesaadav: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/153

 

Lauk, Ruth; doktorikraad, 2008

Teema: Kaun- ja teraviljade segukülvide kasvatamise teoreetilisi ja praktilisi aspekte (Theoretical and practical aspects of growing legume-cereal mixes)

Juhendaja: prof. Ervi Lauk

Oponent: PhD Mati Koppel (Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor)

Sisu ülevaade: Segaviljaga läbi viidud katsete tulemustest selgus, et kaunviljade–teraviljade segukülvides toimib tugev liikidevaheline konkurents, kusjuures agressiivsemaks pooleks oli kaunvili (vikk, hernes). Kaunviljade seemnesaagid olid segus nisusordiga ‘Tjalve’ suuremad kui segus kaerasordiga ‘Jaak’. Seega osutus kaer nisust konkurentsivõimelisemaks, mistõttu tuleks kaunviljade kasvatamisel seemneks eelistada tugikultuurina nisu. Segukülvides vähenes kaunvilja külvisenormi suurenedes teravilja terasaak, 1000 seemne mass ja proteiinisaagid pinnaühikult. Saagikuse seisukohast lähtudes kaotasid viki–nisu segukülvid saagis eelise teraviljale järgnemisel juhul, kui nisu puhaskülvi saagitase ületas 3000 kg ha–1. Tingimustes, kus nisu puhaskülvi saagitase jäi vahemikku 1500–3000 kg ha–1, tagasid viki–nisu segukülvid kasvuperioodi sademete hulga 300±50 mm juures saagi ca 3000 kg ha–1.

Doktoritöö kättesaadav: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/85

 

 

Eremeev, Vyacheslav; doktorikraad, 2007

Teema: Termošoki ja eelidandamise mõju kartuli seemnemugulate saagistruktuuri elementide kujunemisele (The influence of thermal shock and pre-sprouting on formation of yield structure elements in seed potatoes)

Juhendajad: prof. Juhan Jõudu, PhD Merrit Noormets

Oponent: S.D. Kiru, PhD (N.I. Vavilov Research Institute of Plant Industry)

Sisu ülevaade: Kolmeaastase uurimuse tulemustest saadud peamiseks järelduseks on, et väga varajase kartulisaagi saamiseks tuleb kasutada eelidandamist, sama ajal kui termošokk on eriti kasulik keskmise kuni varajase saagi moodustumiseks. Eelidandamise mõjul moodustub fotosünteetiliselt aktiivse lehepind, mis tagab suuremad mugulad ja sellest tulenevalt ka suurema saagi kui teiste töötlusvõtete puhul. Kuigi eelidandamisele kulub märkimisväärselt aega ja energiat, saadakse väga varajase saagiga kartulisordi täielik saagipotentsiaal. Termošokk seevastu on kasulik seemnemugulate tootmiseks, aga kuna see annab taime kohta rohkem mugulaid, siis nende keskmine mass on väiksem kui eelidandatud mugulatel. Seemnemugulate mahapanekueelsel eelidandamisel oli taimede areng kogu kasvuperioodi jooksul kiirem, kuid termošokiga mõjutati vaid kasvutsükli esimesi etappe. Eelidandatud variant andis kogu vegetatsiooniperioodi jooksul märkimisväärselt suurema mugulasaagi.

Doktoritöö kättesaadav: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/118

 

Endla Reintam, doktorikraad, 2006

Teema: Muutused mulla omadustes, suviodra (Hordeum vulgare L.) ja umbrohtude toitumises ning koosluses sõltuvalt mulla tallamisest ja väetamisest liivsavilõimisega pruunil näivleetunud mullal (Changes in soil properties, spring barley and weed nutrition and community due to soil compaction and fertilization on sandy loam Stagnic Luvisol)

Juhendajad: dots. Jaan Kuht, prof Raimo Kõlli

 

Maarika Alaru, doktorikraad, 2005

Teema: Talitritikale bioloogiliste iseärasuste ja erinevate kasvufaktorite mõju tema saagile ja söödaväärtusele

Juhendaja: pm-knd emeriitprof. Enn Jaama

Oponent: dr. Hindrek Older, dr. Ülle Tamm

Sisu ülevaade: Tritikale kui rukki ja nisu hübriid, mille geneetiline baas on laiem kui tema vanematel, on katsetes näidanud oma kohanemisvõimet ka Eesti muutlikes ilmaoludes. Oluline on edaspidistes katsetes stabiilse talvitumiskindlusega, lühema õitsemisaja ja tera täitumisperioodiga ning võimalikult varasema valmimisajaga sortide väljaselgitamine. Lämmastikväetise efektiivse kasutajana ei tohi tritikale kevadine norm meie tingimustes ületada 60 kg N ha-1, sobiv lämmastikuga väetamise režiim on jaotatult andmine taimede võrsumis- ja loomiseelses faasis normidega N60 + N60. Selline jaotus tagab hea terasaagi ja kvaliteetsele söödale vastava proteiinisisalduse ja suurendab asendamatu aminohappe lüsiini sisaldust. Söödaviljaks on tritikale sobiv oma aminohappelise koostise poolest. Kuna kõikumised proteiinisisalduses sorditi on väga suured, siis edaspidistes katsetes tuleb eelkõige tähelepanu pöörata sortide proteiinisisaldusele ja kahjulike resortsinoolide sisaldusele. Koristuseelse terade idanevuse suhtes vastupidavate sortide väljaselgitamisel tuleb teha veel mitmeid aastaid katseid. Niiskete filterpaberite teste peaks jätkama. Kuna tera moodustumise protsess paljudel sünteetilistel polüploididel toimub suhteliselt suurema veesisalduse juures, siis vee koguse roll seemnete bioloogiast arusaamisel on määrav. Tera kuivaine ja vee koguse vahekord ning idu omapoolne tegevus mõjutavad idanemise algamist enne lõplikku küpsemist. Edaspidistes katsetes tuleks suuremat tähelepanu pöörata niiskuskao kiirusele füsioloogilise küpsuse järgsel perioodil ja sobiva koristusaegse niiskussisalduse määramisele.