Käimasolevad projektid

Agroökosüsteemide mitmekesisus, terviklikkus ja jätkusuutlikkus. Sihtfinantseerimine. Kestvus: 2008–2013. Projekti juht prof. Tiiu Kull. Põhitäitjatena osalus: A. Astover, E. Reintam. Teised põhitäitjad, vaata ETISest.

Agroökosüsteem on ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel. Selle erinevad komponendid, pool-looduslikud ja kultuurrohumaad, põllumaad ja tootmisest väljajäänud alad, ning uuema komponendina bioenergia viljelemisalad, eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist. Uuritakse maakasutusmuutuste pikaajalist mõju liigirikkusele ja üksikute liikide dünaamikale, seost naturalisatsiooni ja võõrliikide levimisega ning kultiveeritavate liikide mõju lähedastele pärismaistele liikidele, energiakultuuride jätkusuutliku kasvatamise võimalikkust, aineringet ja seoseid taimestikuga orgaanilise aine lagunemisel erinevate majandamisviiside puhul ning agroökosüsteemide jätkusuutlikkuse seire indikaatoreid. Projekti oluliseks tulemuseks on agronoomiliste ja taimestiku-uuringute sisuline ühendamine jätkusuutlike agroökosüsteemide kujundamiseks. Töö teaduslikuks tulemuseks on agroökosüsteemides aineringe ja taimestiku dünaamika seoste seaduspärade selgitamine.

 

Mullastikukaartide- ja andmebaaside rakendused jätkusuutlikuks maakasutuseks ja põllumajandustootmiseks. Riikliku programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014” ühisprojekt Põllumajandusuuringute Keskusega. Kestvus: 2010-2013. Projekti juht A. Astover. Põhitäitjad: E. Suuster, H. Rossner, H. Roostalu, E. Reintam, P. Penu, V. Loide.
Projekti peamised eesmärgid on:
1. Välja töötada suuremõõtkavalise mullastikukaardiga ühilduvad rakendusmudelid põllumajandusliku maakasutuse asukohapõhiseks optimeerimiseks.
2. Arendada teabesüsteemi, mis pakuks riikliku põllumuldade seire (sh väetistarbekaartide) andmetele tuginedes teaduslikult põhjendatud soovitusi põllumajanduslikuks maakasutuseks. Selleks täpsustatakse ja arendatakse Mehlich III ekstraheerimislahuste makro- ja mikroelementide väetustarbe gradatsioone ning kaasajastatakse väetussüsteemi planeerimisel kasutatavaid koefitsiente (saagiga eemaldatavad toitainekogused jne).
3. Välja töötada GIS-põhine põllumajandusmaa kasutussobivusmudel ressursside jätkusuutlikuks kasutamiseks.
4. Muuta mullastikuinfo huvipooltele (tootja - teadlane - põllumajandus- ja keskkonnapoliitika) lihtsamini arusaadavamaks ja otsustusprotsessides hõlpsamalt rakendatavamaks.

Muldade tihenemine rohumaadel: põllumajanduse mõju muldade deformeerumisele ja taimestikule. ETF grant 7622. Kestvus: 2008–2011. Projekti juht E. Reintam. Põhitäitjad: A. Astover, H. Raave, J. Kuht, K. Trükmann.
Kultuurrohumaad rajatakse tavaliselt vähem viljakatele muldadele, nagu paepealsed ja leetunud mullad, või märjematele muldadele, nagu glei- ja turvasmuldadele. Kuigi märgadel muldadel on muu põllumajanduslik tootmine agrotehnilise kandvuse tõttu raskendatud, rakendatakse ka seal kvaliteetse ja produktiivse sööda saamiseks intensiivtehnoloogiaid nagu sage niitmine, kõrged väetusnormid ja puhaskultuurid või liigivaesed segukultuurid ning efektiivne kuid raske põllumajandustehnika. Muldade tihenemisealastes uuringutes on seni põhitähelepanu olnud põllumuldadel ja põllumajanduslikel kultuuridel, vähemal määral karjatamise mõjul muldade omadustele. Kuidas muutuvad intensiivse tootmise käigus muldade omadused, millise surve juures jätkavad mullapoorid veel funktsioneerimist, kuidas kasutatav tehnoloogia mõjutab rohumaakultuuride juurte regeneratsioonivõimet ja seeläbi ka taimede toitumist ja produktsiooni on vähe teada. Kuid, et rohumaakultuurid oma ulatusliku juurekavaga põllumajandusmasinate mõju leevendada võivad ning ka mullaomadusi, sh struktuursust parandada võivad, ei piisa rohumaa-alastes uuringutes ainult mehaanilise surve uurimisest mulade stabiilsusele ja pooride funktsioneerimisele vaid on vaja uurida ka juurte mõju antud protsessis. Kui tugevat survet suudavad juured taluda, kuidas toimub toitainete omastamine tihendatud mullast, kui ulatuslikult ja kuidas suudavad rohumaakultuuride juured mulla omadusi mõjutada vajab põhjalikumat uurimist. Need on probleemid, millele antud uurimisprojektiga lahendusi otsima hakatakse. Eesmärgi täitmiseks kogutakse andmeid Eesti tootmispõldudelt ja põldkatsest, mis on rajatud EMÜ PKI katsebaasi Rõhule. Määratakse muldade füüsikalis-mehhaaniliste näitajad (poorsus, hüdroloogilised näitajad, tihedus jm) ja keemilised omadused; juurte omadused (maht, pikkus, läbimõõt, mass, tugevus toitainete sisaldus jm), taimede maapealsete osade produktiivsus ning toitainete sisaldus. Tootmisest kogutakse proovid erinevatelt muldadelt ning erineva taimikuga rohumaadelt pärast niidet kohast, kust põllumajandustehnika on üle sõitnud ning kohast, kust üle sõidetud ei ole. Katse, kus erineva väetustasemega erinevad kultuurid (nii kõrrelised kui ka liblikõielised) lisaks niitmisele tihendatakse igal kevadel katselappide otstest spetsiaalselt üle sõiduga. Projekt toimub koostööna Kieli Christian Albrehts´i Ülikooli taimede toitumise ning mullateaduse instituudiga, kus on rajatud sarnane põldkatse.

Haava puitmassi tootmisjääkide ja selle kompostide mõju põllukultuuridele, keskkonnale ja tasuvusele. Finantseerija: AS Estonian Cell. Kestvus: 2009-2010.a. Projekti juht A. Astover. Põhitäitjad: A. Toomsoo, T. Teesalu, E. Leedu, H. Rossner.
2008. aastal uuriti IOSDV põldkatses uudsena koostöös erasektoriga mitmete tööstusjäätmete sobivust alternatiivseteks orgaanilisteks väetisteks. Antud projekti raames jätkuvad uuringud ka 2009-2010. aastal. AS Estonian Cell haava puitmassi tootmisel tekkiva jääkmuda ja selle komposti väetusomadusi polnud Eestis seni veel katsetingimustes uuritud. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on hinnata ja uurida AS Estonian Cell haava puitmassi tootmisel tekkiva jääkmuda ja selle kompostide sobivust alternatiivseteks orgaanilisteks väetisteks, mõju põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile, lagunemise dünaamikat ja toiteelementide vabanemist, mõju mullale ja keskkonnale ning kasutamise majanduslikku tasuvust võrreldes mineraalväetiste kasutamisega.