Käimasolevad Projektid

Antropogeensed mõjud biotoopidele ja maastikele: biootilised ja abiootilised markerid

Sihtfinantseeritav projekt SF1090050s07; kestvus: 01.01.2007 - 31.12.2012
projekti juht: prof. Valdo Kuusemets

Antropogeenne tegevus (põllumajandus, tööstus, sotsiaalne) mõjutab keskkonda, elusorganisme, nende populatsioone ja biodiversiteeti kas maakasutusmuutuste, mulla, vee või õhu saaste kaudu. Need viivad elupaikade ja üldise maastiku struktuuri muutusteni ning pöördumatute floora ja fauna muutusteni. Uuringu peamine hüpotees on: indikaatorliikide (integreerivad võimalikud kahjulikud antropogeensed mõjud liikidele ja populatsioonidele) esinemine ja ohtrus kombineerituna saaste mustriga ning elupaiga ja maastiku struktuuriga iseloomustab ökosüsteemi üldist seisundit. Seetõttu kasutades spetsiifilisi biootilisi markereid kombineerituna abiootiliste teguritega on võimalik analüüsida kompleksseid antropogeenseid mõjusid ja hinnata inimtegevusega seotud tegevuste ökoloogilisi tagajärgi.

 

EBONE - European Biodiversity Observation Network: a project to design and test a biodiversity observing system integrated in space and time

EL 7. raamprogrammi projekt 8-2/T8043PKPK; kestvus: 01.04.2008 - 31.03.2012
Eesti projekti juht: prof. Kalev Sepp

EBONE is an EU FP7 project. The key challenge of the EBONE project is the development of a cost effective system of biodiversity data collection at regional, national and European levels. The need for the project is to develop a system for a coherent system for data collection that can be used for international comparable assessments. The official objective of the project is: 1. The provision of a sound scientific basis for the production of statistical estimates of stock and change of key indicators that can then be interpreted by policy makers responding to EU Directives regarding threatened ecosystems and species; 2. The development of a system for estimating past change but also for forecasting and testing policy options and designing mitigating management strategies for threatened ecosystems and species. The end product should therefore be „a biodiversity observation network that is spatially and topically prioritized and a structure for an institutional framework allowing European and monitoring and a possible extension world wide including projections on trends based on reliable data and indicators”.

 

Agroökosüsteemide mitmekesisus, terviklikkus ja jätkusuutlikkus

Sihtfinantseeritav projekt  SF0170052s08 ; kestvus: 01.01.2008-31.12.2013
projekti juht: prof. Tiiu Kull

Agroökosüsteem on ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel. Selle erinevad komponendid, pool-looduslikud ja kultuurrohumaad, põllumaad ja tootmisest väljajäänud alad, ning uuema komponendina bioenergia viljelemisalad, eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist. Uuritakse maakasutusmuutuste pikaajalist mõju liigirikkusele ja üksikute liikide dünaamikale, seost naturalisatsiooni ja võõrliikide levimisega ning kultiveeritavate liikide mõju lähedastele pärismaistele liikidele, energiakultuuride jätkusuutliku kasvatamise võimalikkust, aineringet ja seoseid taimestikuga orgaanilise aine lagunemisel erinevate majandamisviiside puhul ning agroökosüsteemide jätkusuutlikkuse seire indikaatoreid. Projekti oluliseks tulemuseks on agronoomiliste ja taimestiku-uuringute sisuline ühendamine jätkusuutlike agroökosüsteemide kujundamiseks. Töö teaduslikuks tulemuseks on agroökosüsteemides aineringe ja taimestiku dünaamika seoste seaduspärade selgitamine.

 

Loomade ökoloogia, süstemaatika ja kaitse

Sihtfinantseeritav projekt SF0170160s08; kestvus: 01.01.2008 - 31.12.2013
projekti juht: prof. Urmas Tartes

Bioloogilise mitmekesisuse mõistmine ja selle vähenemise ärahoidmine on inimkonnale tänaseks suurimaks väljakutseks. Kuigi mitmekesisuse vähenemine on põhjustatud enamasti globaalsetest muutustest, on vähenemise peatamiseks möödapääsmatu kohalikul tasandil tehtavad ulatuslikud väliuuringud. Tema raames uurime lindude, nende seas eriti ohustatud kotkad, pesitsus- ja rändeökoloogiat, demograafiat, populatsioonigeneetikat ja -dünaamikat. Süstemaatikas uurime morfoloogilisi ja molekulaarbioloogilisi meetodeid kasutades kogu maailmas elavate seensääsklaste ja vakslklaste süstemaatikat perekonna ja sugukonna tasemel. Jätkame liblikaliste ja kahetiivaliste monitooringut Eestis, eesmärgiga mõista kliima muutuste tagajärgi loomastikule. Töötame välja uudse, värvitunnustel põhineva metoodika täiendamaks taksonoomilisi ja keskkonnaindikaatoritena kasutatavaid liigitunnuste kriteeriume.

 

 

Lõppenud Projektid

Põllumajandusliku maakasutuse arengustsenaariumid ja nende mõju linnustikule

ETF projekt ETF6007; kestvus: 01.01.2004 - 31.12.2007
projekti juht: prof. Kalev Sepp

Töö eesmärgiks on välja töötada Eesti põllumajandusliku maakasutuse arengustsenaariumid arvestades kiiresti muutuvaid majanduslikke ja poliitilisi juhttegureid ning piirkonna sotsiaal-majanduslikke ja looduslikke tingimusi ning hinnata võimalike maakasutuse muutuste mõju põllumajandusmaastiku linnustikule. Eesmärgi saavutamiseks tuleb: määratleda ja analüüsida lähimineviku ja praegusaja maakasutust määravaid juhttegureid (poliitilised, majanduslikud, looduslikud) ja nende mõju ulatust põllumajanduslikule maakasutusele; välja töötada lähituleviku maakasutuse stsenaariumid arvestades Euroopa Liidu põllumajanduse poliitiliste ja majanduslike juhtteguritega ja piirkonna keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi; hinnata maakasutuse arengusuundade mõju põllumajandusmaastiku elustikule (linnustikule) ning; analüüsida teiseneva maakasutuse mõju põllumajandusmaastiku funktsioonidele ja maakasutajate väärtushinnangutele. Stsenaariumite arendamisel tuginetakse Rahvusvahelises Rakendusliku Süsteemanalüüsi Instituudis (IIASAs) väljatöötatud maakasutuse analüüsi ja prognoosi arendusele LUC. Maakasutuse stsenaariumite kohta koostatakse visuaalsed mudelid ja kaardid.

 

Ranna- ja luhaniitude kurvitsaliste arvukuse ja leviku seos mullaelustiku komponentidega

ETF projekt ETF6005; kestvus: 01.01.2004 - 31.12.2007
projekti juht:  Aivar Leito

Pesitsevate kurvitsaliikide ja kureliste liikide koguarv Matsalu ranna- ja luhaniitude uurimisaladel oli positiivselt seotud taimeliikide arvuga uurimisala analüüsiruudul kokku (R=0,61, P< 0,05) ja pinnaselgrootute ohtrusega püünises (R=0,75, P< 0,01), ning negatiivselt seotud Ellenbergi indeks 2-ga (R=-0,78, P< 0,001) ja Ellenbergi indeks 6-ga (R=-0,71, P< 0,05), samuti vihmaussliikide koguarvuga (R=-0,64, P< 0,05) ja isendite arvuga (R=-0,68, P< 0,05) proovis (is./m2). Pesitsevate kurvitsaliste ja kureliste paaride koguarv uurimisalal oli negatiivselt seotud vihmaussiliikide koguarvu ja vihmausside keskmise arvuga proovis samal alal. Üksikutest liikidest oli kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja punajalg-tildri (Tringa totanus) arvukus uurimisalal negatiivselt seotud vihmausside keskmise koguarvuga proovis (R=-0,65...0,70, P< 0,05). Suurkoovitaja (Numenius arquata) arvukus (paari/km) oli oli negatiivselt seotud taimeliikide arvuga uurimisala analüüsiruutudel (R=-0,79, P< 0,05). Noka pikkuse järgi (lühi- ja pikanokalised) kurvitsate esinemise ja arvukuse vahel selget seost vihmaussi- ega pinnaselgrootute liigispektri ning ohtruse vahel ei leitud. Pikaajalise trendina (1960-2003) on Matsalu lõunakalda rannaniitudel kiivitaja, tutka (Philomahus pygnax) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) arvukus tugevasti langenud (Mann-Kendall test (MK) ja usaldusnivoo vastavalt -3,75, P< 0,001; -2,82, P<0,01; -2,55, P<0,05), tikutaja (Gallinago gallinago), kivirullija (Arenaria interpres) ja suurkoovitaja arvukus aga tõusnud (MK vastavalt 4,34, P<0,001; 2,89, P<0,05; 2,39, P<0,05). Matsalu lõunakalda luhaniitudel on perioodil 1983-2003 tutka ja niidurüdi arvukus oluliselt langenud (MK vastavalt -4,19, P<0,001; -4,09, P<0,001). Kiivitaja, rohunepi (Gallinago gallinago) ja tikutaja osas on langustrend kestnud 1991. aastani, sealt alates on aga arvukus suurenenud. Rannakurvitsate arvukus on selgelt seotud elupaiga muutustega, eeskätt läbi erineva maakasutuse (karjatamine, niitmine) ja selle intensiivsuse.

 

Loomade ökoloogia, füsioloogia ja süstemaatika

Sihtfinantseeritav projekt SF0362479s03; kestvus: 01.01.2003 - 31.12.2007
projekti juht: prof. Urmas Tartes

Lahendame elukäiguevolutsiooni teooria keskseid küsimusi, kasutades mudelorganismidena putukaid ja linde. Selgitame kehasuurust limiteerivaid tegureid, homöostaasi tagamise mehhanisme erinevate elundkondade koostöös, struktuuri ja funktsiooni dünaamilisi seoseid putukatel. Kogume, analüüsime ja üldistame andmeid väheuuritud putukarühmade süstemaatika, leviku ja arvukuse kohta nii Eestis kui ka teistes regioonides. Uurime vanuselistest muutustest tulenevate protsesside mõju populatsiooni taastootmisele pikaealistel linnuliikidel, märgalade linnustikus toimuvaid muutusi eesmärgiga kindlaks teha asurkondade taastootmise ja ellujäämise strateegiaid labiilsetes tingimustes. Töötame välja linnustiku kaitse aluseid.

 

Haruldaste, ohustatud ja probleemsete liikide ning koosluste, elupaikade ja maastike struktuur, seisund ja dünaamika ning looduskaitselised valikud

Sihtfinantseeritav projekt SF0411767s01; kestvus: 01.01.2001 - 31.12.2005
projekti juht: Aivar Leito

Teema raames uuriti haruldaste, ohustatud ja probleemsete liikide bioloogiat ja ökoloogiat ning erinevate koosluste, elupaikade ja maastike struktuuri, seisundit ja dünaamikat. Mullaelustiku mitmekesisus ja ohtrus on suurim puis- ja aruniitudel ning väikseim lammi- ja rannaniitudel. Mullaselgrootute arvukus ja mitmekesisus väheneb soolsuse ning üleujutusperioodi kestuse pikenemise suunas. Niitude mulla mikroobikoosluse aktiivsus on kõrge, mis viitab aktiivsele kooslusele ja kiiresti kulgevatele lagunemisprotsessidele. Niitude bioloogilises mitmekesisuses on suur osa selgrootutel. Haruldastest taimeliikidest on uurimisperioodil halvenenud mitmete madalsoodel ja soostunud niitudel ning nõmme- ja palumetsakooslustes kasvavate liikide populatsioonide seisund. Andmeid haruldaste taimeliikide leviku ja seisundi kohta on kasutatud raamatu "Eesti taimede levikuatlas" (Kukk, Kull, 2005) koostamisel ning rahvusvahelise tähtsusega taimealade (IPA) programmi täitmisel. Olulised muutused on toimunud laidude, Käina lahe ja Endla järve haudelinnustikus. Saartel on suurenenud linnuliikide arv ning tõusnud värvuliste osakaal. Endla järvel on liikide üldarv suurenenud, mitmete liikide ja üldarvukus aga vähenenud. Eestis pesitsevate ja sügisrändel peatuvate hallhanede arvukus on viimase viie aasta jooksul langenud, ehki pikaajaline trend seda veel ei näita. Valgepõsk-laglede arvukuse ja levila varajasem kasv Eestis on viimastel aastatel lakanud. Sookure pesitsusasurkond on järjest kasvanud, rändeasurkond aga püsinud samal tasemel. Sookure produktiivsus Eestis ei ole viimasel kümnendil oluliselt muutunud. Eestis pesitsevad sookured kasutavad kõiki Euroopa tähtasmaid sookurgede rändeteid. Sookure uurimistulemused avaldati monograafias "Sookurg" (Leito jt., 2005). Ökoloogilise võrgustiku rakenduste osas selgus, et Eesti ökovõrgustiku rakendamisel territoriaalses planeerimises ja looduskaitsealade väljaarendamisel ei ole piisavalt arvestanud vooluvete elustikuga.

 

Põllumajandusliku tegevuse mõju mullaelustiku mitmekesisusele Eesti põllumajandusmaade muldades

ETF projekt G5571; kestvus: 01.01.2003 - 31.12.2005
projekti juht: prof. Mari Ivask

Looduslikus, terves mullas elab rikkalik mullaelustik, mille bioloogiline aktiivsus on otseselt seotud mulla struktuuri ja viljakusega. Mitmekesine ja aktiivne mullaelustik vahendab lagunemisprotsesse, huumuseteket, taimede toitainetega varustamist, mineraalväetiste immobilisatsiooni. Mulla kvaliteedi hindamise näitajatest tõstab OECD esile mulla bioloogilise kvaliteedi, mis on otseselt seotud mulla bioloogilise mitmekesisusega. Viimasele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Käesoleva projekti eesmärkideks on.:
1.  anda ülevaade mullaelustikukooslustest Eesti erinevat tüüpi muldadel;
2.  leida, milline on põllumajandustegevuse moju mullaelustiku komponentidele;
3.  esitata mulla bioloogilise kvaliteedi kriteeriumid ja selle seos maaviljelusviisiga ja maakasutusega;
4. hinnata põllumuldade bioloogilist kvaliteeti ja selle alusel töötada välja soovitused mullaomaduste parandamiseks mitmesuguste võtetega.

Uuritakse kolme enamlevinud mullatüübi alusel valitud proovialade mulla mikroobikoosluse, vihmausside, valgeliimuklaste, jooksiklaste ja ämblike koosluste parameetreid. Töös osaleb 4 kraadiõppurit. Töö oodatavaks tulemuseks on:
1. saaada uusi teadmisi mullaelustikukoosluste kohta;
2. leida mullakoosluste parameetrid ning põllumajandustegevuse mõju kooslustele;
3. hinnata Eesti enamlevinud muldade bioloogilist kvaliteeti ja töötada välja vastavad kriteeriumid seoses maakasutuse ja maaviljelusviisiga.