Õppetöö

Maastikuarhitektuur on eriala, mis oma igapäevases praktikas seob omavahel komponente loodusteadustest, sotsiaalteadustest ja kaunitest kunstidest ehk loovusest. See tähendab, et maastikuarhitekt on kaasaegne insener, kes hoolib ühiskonna ja looduse vajadustest ning inimesele esteetilise kogemuse pakkumisest, luues tähenduslikke ja esteetiliselt nauditavaid paiku ehk elukeskkonda inimestele.

Maastikuarhitektuur kui kujundamine (disain) ei piirdu mingi kindla konteksti või mõõtkavaga. See hõlmab nii maa- kui linnaruumi, nii universaalseid kui erifunktsiooniga alasid, nii avalikku- kui privaatset ruumi. Erialaste probleemide suurest erinevusest tulenevalt tuleb olla võimeline kriitiliselt analüüsima nii konteksti kui ka püstitatud ülesandeid.

Vastutus ühiskonna ja looduse ees sunnib maastikuarhitekti asetama end kõrgemale munitsipaalse planeerimise vajadustest, investori huvidest või soovist täita aegruum asjadega asjade eneste pärast – Maaülikoolis õppinud maastikuarhitekt on akadeemilise ettevalmistusega loov mõtleja, mitte pelgalt tehnilisi teadmisi täispumbatud pliiats.

Maaülikooli maastikuarhitektuuri uuendatud õppekava koostamisel on lähtutud Euroopa maastikuarhitektuuri föderatsiooni (EFLA; www.efla.org) poolt koostatud erialaõppe valdkondade kirjeldustest ning nende valdkondade osakaalust Euroopa tunnustatud maastikuarhitektuuri õpetavate ülikoolide õppekavades. Samuti on arvestatud Eesti tööturu eripärasid nii kaasajal kui lähitulevikus. Tulemuseks on erialane õpekava, mis jälgib Euroopas heaks tavaks kujunenud universaalse maastikuarhitektuuri erialaõppe põhimõtteid, kuid on samas “eluteaduste” (life sciences) ülikoolile omase maiguga ja Eesti olusid arvestav.

Maaülikooli eripärast tulenevalt oleme saanud korraldada maastikuarhitektuuri kui väga inter­distsiplinaarne eriala õpetamist nii, et mitmete vajalike toetavate teadmiste, oskuste ja erialase arusaamise õpetajateks on valdkonna tippspetsialistid. Maastikuarhitektuuri osakonna enda töötajaskond on rahvusvaheline, noor ja erinevate praktiliste ja pedagoogiliste kogemustega. Lisaks oma õppejõududele on mitmete erialas­petsiifiliste teemade käsitlemisel kaasatud ka teiste ülikoolide spetsialiste ja praktikud nii Eestist kui piiri tagant. Üle kümne aastase tegevuse kestel on tekkinud mitmekesine rahvusvaheline koostöövõrgustik, mille kaudu on paljud üli­õpilased käinud õppimas välisülikoolides ja külalisõppejõud-praktikud osalenud õppetöös.

Kolmeaastase bakalaureuseõppe läbinu on sisuliselt võimeline töötama alluva spetsialistina projekteerimis- või ehitusettevõttes. Bakalaureuseõppele järgneva kaheaastase magistriõppe läbinu on aga võimeline töötama vastutava spetsialistina planeerimis-, projekteerimis- ja keskkonnamõjude hindamise valdkonnas nii era- kui ka avalik-õiguslikus sektoris ning osalema erialases teadustöös.

Õppetöö on korraldatud kogu viieaastase stuudiumi kestel projektainete keskselt. Igal semestril on vähemalt üks projektaine, mida toetavad kõrvalained. Töö projektidega käib stuudios.