Interkalibreerimine

Järve- ja jõetüüpide ökoloogilise seisundi klassipiiride rahvusvaheline interkalibreerimine


Projekt algas 2003.a. ning jätkub tänaseni.

Projekti tellija EV Keskkonnaministeerium.

Vastutav täitja: Prof. Ingmar Ott

Peamiseks eesmärgiks on EL maade Veepoliitika Raamdirektiivi täitmisele kaasaaitamine. Nimetatud direktiivi järgi peavad kõik siseveekogud saavutama 2015. aastaks vähemalt hea ökoloogilise seisundi. Selleks on jagatud töö mitmesse etappi. Esimesed neist on järve- ja jõetüüpide selgitamine. Järgneb ökoloogilise seisundi hindamise raamistiku loomine. Kõige tähtsam antud projektis on aga seisundi hindamise klassifikatsiooni loomine ühistöös Euroopa riikidega. Püütakse luua teaduslikult põhjendatud ökoloogilise kvaliteedi hindamise skaala.
 Kaasatud eksperdid esitavad, võtavad osa aruteludest ja kaitsevad klassifikatsiooni loomisel Eesti seisukohti. Euroopa on jagatud mitmesse ökoregiooni. Eesti kuulus algselt koos Läti ja Leeduga Balti ökoregiooni, kuid praeguseks on see ühendatud Keskregiooniga, kus aktiivselt osaleb 12 riiki (peale nimetatute veel Poola, Taani, Saksamaa, Tšehhi, Ungari, Holland, Prantsusmaa, Ühendatud Kuningriik, Belgia).
 Iga osalev riik on praeguseks loonud siseveekogude tüpoloogia, millest kolm järvetüüpi ja neli jõetüüpi on valitud interkalibreerimiseks. Järvede tüübid on keskmise veekaredusega madalad, keskmise veekaredusega väga madalad ja pehme, heleda veega järved (nn. vesilobeelia järved). Jõetüübid arvestavad jõe suurust ja geoloogilisi iseärasusi. Vee kvaliteedi skaala on jaotatud viide klassi, väga heast väga halvani. Klassifikatsiooni loomisel kasutatakse senini järvedes fütoplanktoni ja suurtaimede näitajaid, ning abiootilistest faktoritest toitesoolade koguseid, vee läbipaistvust ja hüdromorfoloogilisi parameetreid. Jõgedes kasutatakse fütobentose, makroselgrootute ja abiootiliste näitajate andmeid.
 Projekti käigus on katsetatud erinevaid mooduseid leidmaks ökoloogilisi põhjendusi klassipiiride kehtestamisele. Näiteks on arvestatud erinevate bioloogiliste näitajate omavahelisi seoseid, mis eraldivõetuna on ühesuguse, kuid koosvõetuna teistsuguse informatsiooniga vastuseks reostuskoormusele. Otsitakse toitesoolade suurenemisele üheselt ja selgelt reageerivaid indikaatorliike ja –kooslusi. Samuti töötatakse välja elustiku andmetel põhinevaid ühiseid ökoloogilise seisundi indekseid.
 Interkalibreerimistulemuste järgi luuakse ühtsete põhimõtete alusel hinnatav veekogude hindamise klassifikatsioon. Järgmise etapina tegeldakse parandamist vajava seisundiga veekogudele vastavate meetmekavade väljatöötamisega.
Koostööpartnerid projekti läbiviimisel ja erinevate osapoolte ülesande projekti läbiviimisel on nimetatud riikide ekspertorganisatsioonid, mis alluvad või on vastavas lepingulises töösuhtes liikmesriikide keskkonnaministeeriumitega. Eestist osaleb veel TTÜ Ehitusteaduskonna Keskkonnatehnika Instituut, kes vastutab projektis jõgede abiootiliste andmete analüüsi eest.