Õppetöö

Bakalaureuse- ja magistriõpe

Ajavahemikul 2003 kuni 2013 oli limnoloogiakeskuse vastutada bakalaureuse ja magistrikava nimetusega „Rakendushüdrobioloogia“. Alates 2013. a. on see muudetud ja nimeks on „Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia“.

Bakalaureusekava leiad SIIT.

Magistrikava leiad SIIT.

Muudatuste käigus kohendati senist hüdrobioloogia õpet (uus peaeriala nimi on vee ökosüsteemide rakendusbioloogia) ja juurde moodustati maismaa ökosüsteemidega tegelev eriala suund (maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia). Kui eelmises õppekavas toimus erialaline ettevalmistus peamiselt limnoloogiakeskuse teadlaste tööna, siis nüüd lisandusid zooloogia, botaanika ja mükoloogia osakondade kolleegide jõupingutused.

Doktoriõpe

Õppekavas „Keskkonnateadus ja rakendusbioloogia“ saab õppida ka hüdrobioloogia erialal.

 

Mis on hüdrobioloogia? Mis on rakendushüdrobioloogia? Mis on vee ökosüsteemide rakendusbioloogia?

Hüdrobioloogia on veeloomade ja taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru. Rakendushüdrobioloogia (vee ökosüsteemide rakendusbioloogia) tegeleb aga selle teaduse praktilise kasutamisega: veekogude majandamise ja tervendamisega, veekogude seisundi jälgimisega, veemajanduse korraldamisega laiemas mõttes jne.

Kuidas hüdrobioloogiks saada?

Hüdrobioloogia erialal õpetatakse nii teadlasi kui ka spetsialiste-praktikuid. Teadlased uurivad süvitsi teaduse tulipunktis olevaid küsimusi, kuid üha enam kasvab ka nõudmine praktilise hüdrobioloogiaga tegelevate spetsialistide järele. Kõrgelt haritud hüdrobiolooge on järjest rohkem vaja Euroopa tegevusprogrammide ja EL keskkonna- ja looduskaitse direktiivide rakendamiseks.

 

Hüdrobioloogia õppekava põhiliseks tegevuskohaks Tartu kõrval on Limnoloogiakeskus, mis on linnakärast eemal, otse Võrtsjärve kaldal paiknev omaette uurimisasutus. Siinses Eesti sisevete uurimise keskuses on parimad ja vahetud tingimused praktilise hüdrobioloogia õppimiseks. Üliõpilased osalevad koos teadlastest ja kraadiõppuritest juhendajatega välitöödel, analüüside tegemisel, teaduslike katsete läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel. Õpiaja jooksul puututakse kokku suure valiku uurimisvaldkondadega: klassikalised ülevaateuurimused veetaimedest ja -loomadest, Peipsi, Võrtsjärve, väikejärvede ja vooluvete ökoloogia, looduskaitse, toksikoloogia, veekogude majandamine, kalandus jmt.

 

Kontakt:

Limnoloogiakeskuses
61117 Rannu vald
Tartumaa
Tel. 7313575
GSM 51 42 304

või Tartus
Kreutzwaldi 5 „Taastuvate Loodusvarade Teaduskeskus“ D 142
Tel. 7313525

Professor Ingmar Ott , e-post: ingmar.ott@emu.ee

Õppekorralduse spetsialist Maire Vatsar, e-post: maire.vatsar@emu.ee

 

NB! Sisseastumisalast informatsiooni ja teavet vajalike dokumentide esitamise kohta leiate Eesti Maaülikooli kodulehelt: http://www.emu.ee/sisseastujale/


Alates 2007. a.  toimib EMÜ õppeinfosüsteem  aadressil https://ois.emu.ee. Seal on õppekavad, -ained, tudengite andmed, õpitulemused, materjalid jmt.

Pilte meie tegemistest: