Käimasolevad Projektid

Antropogeensed mõjud biotoopidele ja maastikele: biootilised ja abiootilised markerid

Sihtfinantseeritav projekt SF1090050s07; kestvus: 01.01.2007-31.12.2012
projekti juht: prof. Valdo Kuusemets

Antropogeenne tegevus (põllumajandus, tööstus, sotsiaalne) mõjutab keskkonda, elusorganisme, nende populatsioone ja biodiversiteeti kas maakasutusmuutuste, mulla, vee või õhu saaste kaudu. Need viivad elupaikade ja üldise maastiku struktuuri muutusteni ning pöördumatute floora ja fauna muutusteni. Uuringu peamine hüpotees on: indikaatorliikide (integreerivad võimalikud kahjulikud antropogeensed mõjud liikidele ja populatsioonidele) esinemine ja ohtrus kombineerituna saaste mustriga ning elupaiga ja maastiku struktuuriga iseloomustab ökosüsteemi üldist seisundit. Seetõttu kasutades spetsiifilisi biootilisi markereid kombineerituna abiootiliste teguritega on võimalik analüüsida kompleksseid antropogeenseid mõjusid ja hinnata inimtegevusega seotud tegevuste ökoloogilisi tagajärgi.

 

EBONE - European Biodiversity Observation Network: a project to design and test a biodiversity observing system integrated in space and time

EL 7. raamprogrammi projekt 8-2/T8043PKPK; kestvus: 01.04.2008 - 31.03.2012
Eesti projekti juht: prof. Kalev Sepp

EBONE is an EU FP7 project. The key challenge of the EBONE project is the development of a cost effective system of biodiversity data collection at regional, national and European levels. The need for the project is to develop a system for a coherent system for data collection that can be used for international comparable assessments. The official objective of the project is: 1. The provision of a sound scientific basis for the production of statistical estimates of stock and change of key indicators that can then be interpreted by policy makers responding to EU Directives regarding threatened ecosystems and species; 2. The development of a system for estimating past change but also for forecasting and testing policy options and designing mitigating management strategies for threatened ecosystems and species. The end product should therefore be „a biodiversity observation network that is spatially and topically prioritized and a structure for an institutional framework allowing European and monitoring and a possible extension world wide including projections on trends based on reliable data and indicators”.

 

Agroökosüsteemide mitmekesisus, terviklikkus ja jätkusuutlikkus

Sihtfinantseeritav projekt  SF0170052s08 ; kestvus: 01.01.2008-31.12.2013
projekti juht: prof. Tiiu Kull

Agroökosüsteem on ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel. Selle erinevad komponendid, pool-looduslikud ja kultuurrohumaad, põllumaad ja tootmisest väljajäänud alad, ning uuema komponendina bioenergia viljelemisalad, eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist. Uuritakse maakasutusmuutuste pikaajalist mõju liigirikkusele ja üksikute liikide dünaamikale, seost naturalisatsiooni ja võõrliikide levimisega ning kultiveeritavate liikide mõju lähedastele pärismaistele liikidele, energiakultuuride jätkusuutliku kasvatamise võimalikkust, aineringet ja seoseid taimestikuga orgaanilise aine lagunemisel erinevate majandamisviiside puhul ning agroökosüsteemide jätkusuutlikkuse seire indikaatoreid. Projekti oluliseks tulemuseks on agronoomiliste ja taimestiku-uuringute sisuline ühendamine jätkusuutlike agroökosüsteemide kujundamiseks. Töö teaduslikuks tulemuseks on agroökosüsteemides aineringe ja taimestiku dünaamika seoste seaduspärade selgitamine.

 

Lõppenud Projektid

Atmosfääriprotsesside dünaamiline ja statistiline modelleerimine

Sihtfinantseeritav projekt SF0182133s02; kestvus: 01.01.2002 - 31.12.2006
projekti juht: prof. Rein Rõõm

Töö eesmärk on uurida ja modelleerida atmosfääriprotsesse pidades silmas rakendusi keskkonnakaitses, meteoroloogias ja klimatoloogias. Täiustatakse atmosfääri hüdrodünaamilist teooriat ja sellele rajanevaid kõrglahutusega mittehüdrostaatilisi teoreetilisi mudeleid ning nendele tuginedes numbrilise ilmaennustuse meetodeid ja tarkvara. Luuakse eestikeskne uue põlvkonna ilmaennustusmudel ja arendatakse saastelevimudeleid. Tehakse eksperimentaalseid ja teoreetilisi alusuuringuid atmosfääriaerosooli arengumehhanismide selgitamiseks eritähelepanuga gaas-osakesed transformatsiooni ning klastrite ja nanomeeterosakeste mõõtmespektri dünaamika probleemidele. Eksperimentaaluuringute tagamiseks jätkatakse Tartu Ülikoolis loodud aerosoolimõõtmismeetodite ja -tehnika arendamist. Korraldatakse atmosfääriaerosooli ja klasterioonide mõõtmisi alusuuringute tarvis ja õhukvaliteedi hindamiseks. Uuritakse Eesti kiirguskliimat, pöörates tähelepanu päikese otsekiirguse ajalis-ruumilisele dünaamikale ning ultraviolettkiirguse osale aerosoolitekkes ja seostades kiirguskliima mudeli atmosfääriaerosooli ning atmosfääri dünaamika mudelitega.

 

Jõgede vääriselupaigad maastiku ökovõrgustiku kujundajana ja liigilise mitmekesisuse suurendajana

ETF projekt ETF5794; kestvus: 01.01.2004 - 31.12.2006
projekti juht: prof. Valdo Kuusemets

Jõgede väärtuslikkuse määrab nende sängi looduslikkus, kaldataimestiku seisund, inimmõju ja maakasutus kaldavööndis, puhvertsoonide olemasolu jõgede kallastel. Kultuurmaastikus on eriti oluline tagada selliste jõelõikude olemasolu piisavas ulatuses ja piisava tihedusega, mis võivad olla elupaikadeks paljudele haruldastele liikidele.Projekti eesmärgiks on selgitada:

1. Kuidas sõltub bioloogiline mitmekesisus väärtuslike jõelõikude kaldataimestiku iseloomust ja maakasutusest. Eesmärgiks on leida seoseid, kuidas taimede ja putukate mitmekesisus on sõltuvuses maastikulisest mitmekesisusest, jõgedeäärsete koosluste iseloomust ja nende kasutusest ning pakkuda välja võimalikke lahendusi kaldakoosluste kujundamiseks ja hooldamiseks, et tagada elupaiku võimalikult paljudele liikidele.
2. Milline on jõgedeäärsete puhvervööndite kui võimalike ühenduskoridoride osa teatud liikide migreerumisel ühelt tuumalalt või elupaigalt teisele. Projekti eesmärgiks on välja selgitada erinevate putukaliikide migreerumisulatus ja selle võimalik seos kaldataimestikuga.
3. Kuidas sõltub jõgedeäärsete elupaigatüüpidega seotud haruldaste liikide mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) esinemine väärtuslikest jõelõikudest ja jõgedeäärsete elupaikade seisundist, iseloomust (taimeliikide esinemisest), maakasutusest ja paiknemisest. Eesmärgiks on uurida nende putukaliikide vajadusi elupaiga suhtes.
4. Missugused on tolmeldajate kui ökosüsteemi ühe lüli seosed niidu ja metsa/põõsastiku kooslustega ja maastikulise struktuuriga. Projekti eesmärgiks on välja selgitada tolmeldajatele vajalike elutingimuste ja maastiku struktuuri vahelisi seoseid Uurimistöö tulemusena on võimalik välja selgitada taimkatte ja erinevate putukarühmade esinemise seosed ja liigirikkus erinevates kaldaäärsetes taimekooslustes sõltuvalt maakasutusest ja inimmõjust. Otsitakse seoseid liigirikkuse, maakasutuse ja erinevate maastikuliste indeksite vahel, jõgede kui ökoloogiliste koridoride rolli liikide migreerumisel ja maakasutuse mõju liikide populatsioonide fragmenteerumisele.

 

Irregulaarsus püsikute populatsioonidünaamikas kui intermodulaarsete interaktsioonide tulem

ETF projekt ETF6044; kestvus: 01.01.2005 - 31.12.2008
projekti juht: prof. Tiiu Kull

Projekti eesmärgiks on võrdlusuuring irregulaarse õitsemis- ja puhkusedünaamika erinevuste kindlakstegemiseks liigirühmadel, millel järjestikustel aastatel moodustuvate moodulite side on erinevat tüüpi. Kontrollitakse järgmiste tööhüpoteeside paikapidavust: (1) võsude moodustumise ja õitsemise irregulaarsus pole tüüpiline üksnes käpalistele; (2) irregulaarsuse muster on oluliselt erinev liigirühmades, millel tütarrametite side emarametitega on erinevat tüüpi (nt risoomsed, juuremugulate või mugulsibulatega, ja varremugulate ehk pseudobulbidega liigid); (3) invasiivide ja umbrohtudena käituvatel liikidel on võsude moodustumise ja õitsemise irregulaarsus suhteliselt haruldane, võrreldes haruldaste ja kahaneva arvukusega liikidega. Peamise uurimismeetodina kasutatakse võrdlevat võsude moodustumise analüüsi ühtaegu suurel hulgal märgitud isenditel perekondadest Botrychium, Carex, Cephalanthera, Corydalis, Cypripedium, Liparis, Malaxis, Neotinea, Orchis, ja Solidago. Kasutades uurimisgrupi suuri kogemusi käpaliste ja klonaalsete taimede ökoloogia vallas, ning kohaliku taimestiku poolt pakutavat võimalust haarata võrdlevasse uuringusse ühtaegu suur hulk haruldasi ja olulisi liike, võetakse projektis ette testida originaalset hüpoteesi mõnedel püsikutel esineva kaootilise puhkuse ja õitsemise päritolu kohta. Uuritav efekt on niisugune, mida tavalised populatsioonidünaamika mudelid pole arvestanud. Lisaks sellele üldbioloogilisele tähendusele, on atraktiivne, eelkõige haruldastel taimedel esile tulev fenomen huvipakkuv ka looduskaitse seisukohast, ning samuti täiustamaks taimepopulatsioonide seire metoodikaid.

 

Ranna- ja luhaniitude kurvitsaliste arvukuse ja leviku seos mullaelustiku komponentidega

ETF projekt ETF6005; kestvus: 01.01.2004 - 31.12.2007
projekti juht: Aivar Leito

Pesitsevate kurvitsaliikide ja kureliste liikide koguarv Matsalu ranna- ja luhaniitude uurimisaladel oli positiivselt seotud taimeliikide arvuga uurimisala analüüsiruudul kokku (R=0,61, P< 0,05) ja pinnaselgrootute ohtrusega püünises (R=0,75, P< 0,01), ning negatiivselt seotud Ellenbergi indeks 2-ga (R=-0,78, P< 0,001) ja Ellenbergi indeks 6-ga (R=-0,71, P< 0,05), samuti vihmaussliikide koguarvuga (R=-0,64, P< 0,05) ja isendite arvuga (R=-0,68, P< 0,05) proovis (is./m2). Pesitsevate kurvitsaliste ja kureliste paaride koguarv uurimisalal oli negatiivselt seotud vihmaussiliikide koguarvu ja vihmausside keskmise arvuga proovis samal alal. Üksikutest liikidest oli kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja punajalg-tildri (Tringa totanus) arvukus uurimisalal negatiivselt seotud vihmausside keskmise koguarvuga proovis (R=-0,65...0,70, P< 0,05). Suurkoovitaja (Numenius arquata) arvukus (paari/km) oli oli negatiivselt seotud taimeliikide arvuga uurimisala analüüsiruutudel (R=-0,79, P< 0,05). Noka pikkuse järgi (lühi- ja pikanokalised) kurvitsate esinemise ja arvukuse vahel selget seost vihmaussi- ega pinnaselgrootute liigispektri ning ohtruse vahel ei leitud. Pikaajalise trendina (1960-2003) on Matsalu lõunakalda rannaniitudel kiivitaja, tutka (Philomahus pygnax) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) arvukus tugevasti langenud (Mann-Kendall test (MK) ja usaldusnivoo vastavalt -3,75, P< 0,001; -2,82, P<0,01; -2,55, P<0,05), tikutaja (Gallinago gallinago), kivirullija (Arenaria interpres) ja suurkoovitaja arvukus aga tõusnud (MK vastavalt 4,34, P<0,001; 2,89, P<0,05; 2,39, P<0,05). Matsalu lõunakalda luhaniitudel on perioodil 1983-2003 tutka ja niidurüdi arvukus oluliselt langenud (MK vastavalt -4,19, P<0,001; -4,09, P<0,001). Kiivitaja, rohunepi (Gallinago gallinago) ja tikutaja osas on langustrend kestnud 1991. aastani, sealt alates on aga arvukus suurenenud. Rannakurvitsate arvukus on selgelt seotud elupaiga muutustega, eeskätt läbi erineva maakasutuse (karjatamine, niitmine) ja selle intensiivsuse.