Aianduse osakonna käimasolevad projektid


Mustikasortide aretus
EV Põllumajandusministeerium 2009...2019.

Vastutav täitja: prof. Kadri Karp

Eestis on soovitatud sortide nimekirjas ainult 4 mustikasorti ja seega on tootjatel valik väga väike. Soovitatud sorte pole aga freesturbaväljadel kasvatamiseks. Pikendamaks marjade korjeperioodi ja seega ka realiseerimisaega, on vajalik leida lisaks veel erineva valmimisajaga sorte. Praegu on puudu augusti lõpus ja septembris valmivatest sortidest. Kuna tarbijate eelistused mustikate puhul on seotud seni propageeritud tervislikkusega, siis on väga oluline ka toodangule lisaväärtuse andmine saagi kvaliteedi näol. Seni on marjade biokeemiline koostis aastati olnud väga erinev, kuid vajalik on leida stabiilselt kõrge fenoolide sisaldusega kloone. Mustikakasvatus on käesoleval ajal levinud mineraalmullal, kuid suuremad istandikud on rajatud ka freesturbaväljadele. Seetõttu on katsetööde läbiviimiseks valitud mitu kohta erinevate muldadega.

Mahekasvatustehnoloogiate mõju mustika ja viinamarja viljade bioaktiivsete ühendite sisaldusele

Sihtasutus Eesti Teadusfond 2012...2015.
Vastutav täitja: dots. Ele Vool

Kemikaalideta kasvatatud marjad on tervislikumad ja seetõttu väärtuslikuks tooraineks toiduainetetööstusele. Maheviljeluses on oluline valida kultuurid, millel ei ole Põhjamaade tingimustes probleeme kahjustajatega. Sellisteks kultuurideks võib lugeda kultuurmustikat ja viinapuud. Marjade väärtuslikkus inimese seisukohalt seisneb aga nende biokeemilises koostises ja eriti bioaktiivsetes ühendites. Samas on aga bioaktiivsete ühendite sisaldus oluliselt mõjutatud nii keskkonnatingimustest kui ka kasvatustehnoloogiast. 

Orgaanilistes materjalidest valmistatud väetised ja biostimulandid mõjutavad marjakultuuride kasvu erinevalt. Väetusrežiim ja selle kaudu ka taimede toitumine mõjutab oluliselt nende elujõudu ja seega ka talvekindlust ning produktiivsust. Kevadine glütsiinbetaiiniga pritsimine tõstab taimede vastupanu kevadistele hiliskülmadele, soodustades taimede varajast õitsemist ning viljumist sügisel. Samas puuduvad aga eelteadmised, kuidas mõjutavad orgaanilised väetised ja biostimulandid marjade keemilist koostist ning kas seetõttu on võimalik saada bioaktiivsete ühendite poolest rikkamaid vilju.


Jätkusuutlik ja produktiivne mahepõllumajanduslik katmikaiandus Euroopa Liidus - COST Action no. FA1105

(Towards a sustainable and productive EU organic greenhouse horticulture)

Akronüüm: Biogreenhouse
Projekti kestus: 2012-2016

Ametlik kodulehekülg: http://www.biogreenhouse.org/

Organic greenhouse horticulture (OGH)(i.e the production in greenhouses or polytunnels) in the EU should improve its sustainability, production and productivity. Emissions of nutrients and its footprint should be reduced. Production and productivity are too low to meet the demand of the society.

The scientific challenges are - 

  • to design sustainable irrigation and fertilization strategies
  • to reveal the mechanisms of resilience, robustness and suppressiveness for the management of pests and diseases
  • to integrate crop management, energy saving, renewable energy sources and new techniques and combinations with other activities
  • business to realize climate neutral production.

This COST Action coordinates, strengthens and focuses the activities of the partners. It improves the communication, offers a common agenda, more and better knowledge for less money, sharing new techniques, an improved dissemination to OGH, basis for further collaboration in joint research proposals and support in the development of EU standards for OGH.