Teemad MAASTIKUKAITSE- JA HOOLDUSE eriala magistriõppesse sisseastujatele erialatestiks ettevalmistamisel

 

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS

Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste. Looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine.

 

Keskkonnaprobleemid maailmas. Keskkonnakoormuse allikad. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne). (Näiteks: ülerahvastumine; atmosfääri saaste; bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; taastuvate ja taastumatute loodusvarade raiskav tarbimine; veereostus; kõrbestumine jne).

 

Keskkonnaprobleemid Eestis

Kirde-Eesti ja Tallinna tööstuspiirkondade halb keskkonnaseisund; veekogude ja põhjavee kohatine halb seisund; maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; välisõhu ja siseõhu saastatus, müra ja vibratsioon peamiselt linnades;  ühistranspordi ja vähemsaastavate transpordiliikide kasutamise ebapiisav soodustamine ja autode arvu kasv; kasutatavate kütuste halb kvaliteet; taastuvate energiaallikate ebapiisav kasutamine arvestades olemasolevaid ressursse; energiasäästu ning elektri ja soojuse koostootmise võimaluste ebapiisav kasutamine;  osaliselt raiskav ja juhitamatu maakasutus; ehitatud keskkonna tasakaalustamatus ja kohatine halb kvaliteet; tööstus-, põllumajandus- ja sõjaliste objektide jääkreostus; kalavarude vähenemine ülepüügi ja veekogude seisundi halvenemise tõttu; vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades; saasteennetusliku tegevuse, ohtlike ainete kasutamise kontrolli ja keskkonnakatastroofide ennetamistöö ebapiisavus ning nõrk valmisolek keskkonnaõnnetuste likvideerimiseks.

 

Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Loodus- ja keskkonnakaitse areng Eestis ja maailmas. Olulisemad sündmused ja isikud. Looduskaitse ideede arenguetapid. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Keskkonnakaitse  arenemine. 1960. aastate “ärkamine”, rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö kujunemine. Keskkonnakaitse Euroopa Liidus.

 

Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi institutsioonid, mis tegelevad keskkonnakorraldusega

 

Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon. Euroopa Liidu Parlament, Nõukogu ja Komisjonid; Eesti Vabariigi Riigikogu ja Vabariigi Valitsus, s.h keskkonnaministeerium ja tema valitsemisalas olevad ametiasutused ja maakondade keskkonnateenistused. Loodus- ja keskkonnakaitse  valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis (ELF, LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine jne). Iseloomusta ühte VVOd. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid. KIKi rahalised allikad.

Keskkonnaõiguse alused

Keskkonnaõiguse üldiseloomustus ja ajalooline areng; keskkonnaõiguse allikad ja printsiibid.

 

Keskkonnajuhtimine

Keskkonnajuhtimissüsteemid EMAS, ISO14000, ISO 14001 protsessid; keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaauditeerimine; toodete elutsükli analüüs; keskkonnariski analüüs;

 

keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamine: BAT, BATNEEC; alternatiivtehnoloogiad; keskkonnakorralduse erainitsiatiivid.

 

Regulatsioonivahendid

Keskkonnakasutusload ja keskkonnaalased kitsendused, keskkonnastandardid ja –normatiivid, keskkonnakorralduse majandushoovad, keskkonnaseire.

 

Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine

Keskkonnaregistrid ja –näitajad; keskkonnainformatsioon, keskkonnateadlikkus ja avalikkuse kaasamine. Åhrusi konventsioon: eesmärk ja vajadus.

 

Keskkonnajärelvalve ja sanktsioonid

Keskkonnajärelvalve olemus ja teostajad; järelvalvetoimingud; keskkonnavastased süüteod ja sanktsioonid.

 

Keskkonnaökonoomika

Klassikaline majandusmudel ja selle areng; tootjate eesmärk – kasum; turgude olulisus ja turu efektiivsus; majanduskaup ja selle tunnused; ühiskondlik kaup ja selle tunnused; keskkonnaressursside kasutus turumajanduse tingimustes; välismõju: välistulu ja väliskulu; ühiskondliku kauba “tragöödia”; toodang, saaste ja sotsiaalselt optimaalne tootmistase; keskkonnakaupade väärtustamine, väärtustamismeetodid; välismõjude käsitlemine: käsu-kontrolli meetmed, omandiõiguse kehtestamine, tulu-kulu analüüs, majandusmeetmed; optimaalne saastemaks, keskkonnakasutuse maksustamine, saastemaksu ja standardi efektiivsuse võrdlus; probleemid maksu kehtestamisega; kes maksavad saastemakse.

 

ÜRO keskkonna ja arengukonverentsid, Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk. Looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid). Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala). Nimeta kaitsealasid. Kaitseala vööndid (loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd). Lubatud keelatud tegevused kaitseala vööndites. Hoiuala. Kaitsealune liik. Näited I kategooria liikidest. Kaitstav looduse üksikobjekt (näited). Püsielupaik. Elupaiga ja liigi soodne seisund. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil. Kaitse alla võtmise õigusaktide tasandid. Kaitse-eeskiri. Kaitstava loodusobjekti valitseja. Liikumine kaitstaval loodusobjektil. Kaitsekorralduskava. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik. Kaitsekohustuse teatis. Liikide kaitsekategooriad. Liikide soodsa seisundi tagamine. Liigi kaitse või ohjamise tegevuskava. Püsielupaikade kaitse. Võõrliigid. Abitusse olukorda sattunud loom. Natura 2000 ala kaitse eesmärk. Rand ja kallas. Ranna või kalda kasutamise kitsendused. Veekaitsevöönd. Ranna või kalda piiranguvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd.

 

Liigikaitse. Liigikaitse kategooriad, kaitsealused liigid, näited. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Kaitsekategooriate määratlused. Liikide soodsa seisundi tagamine. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted.

 

Taimestikku ohustavad peamised tegurid. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused. Kaitsealuste taimeliikide näited. Punane raamat. Eesmärk ja ülesanded. Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Punase Raamatu ohukategooriad. Elupaigad ja ohutegurid.

 

Geneetiliselt modifitseeritud organismid (GMO). Eesti GMO seadus. Probleemid GMOdega.

 

Keskkonnapoliitika Eestis. Keskkonnastrateegia ja tegevuskava. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused Eesti keskkonnastrateegias. Säästev areng. Mõiste “Säästev areng”. Säästva arengu põhimõte. Agenda 21 eesmärgid. Säästev arengu maailma foorumid. Eesti – ja säästev areng. Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid Eestis. ettekanne “Our Common Future”,

 

Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte lähemalt.

 

Rahvusvahelised konventsioonid. Washingtoni konventsioon (CITES): vajalikkus, lisad I-III. Eesti ja Washingtoni konventsioon. Ramsari konventsioon: eesmärk ja vajadus, märgala mõiste, Eesti  ja Ramsari konventsioon. Berni konventsioon: eesmärk ja vajadus, lisad I-IV, Eesti ja Berni konventsioon. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: eesmärk ja vajadus, mitmekesisuse mõiste ja tasandid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid, Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon: eesmärk ja vajadus, objektid ja nimekirja kandidaadid. Järgmiste keskkonnakonventsiooni eesmärgid: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992), Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992), Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987), Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973), Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis, (Espoo 1991).

 

Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng. Ühenduse keskkonnaprogrammid. I ja VI keskkonnaprogramm. Keskkonnakaitse printsiibid ELs. EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused).Natura 2000. Mõiste “Natura 2000”. Linnudirektiiv 79/409 EMÜ. (eesmärk, ülesanne, õigused kohutused). Linnudirektiivi lisad. Linnuala. Eesti ja linnudirektiiv. Loodusdirektiiv, 1992. Eesmärk. Loodusdirektiivi lisad. EÜ jaoks olulised elupaigatüübid. Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. Natura 2000 realiseerimine Eestis.

 

Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas ja Eestis.

 

ÖKOLOOGIA JA ELUKOOSLUSED.

Ökoloogia mõiste ja tähendus. Aut-, dem-, ja sünökoloogia, geo- ja globaalökoloogia. Üldökoloogia. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär (ökosfäär).

 

Energia ökosüsteemides. Termodünaamika seadused, nende seos ökosüsteemidega. Kiirgusbilanss, soojusbilanss. Produktiivsus: primaarproduktsioon, neto- ja brutoproduktsioon, sekundaarproduktsioon.

 

Toiduahelad, toiduvõrk, troofilised tasemed. Toiduahel, laguahel. Toiduvõrgustik. Troofilise struktuuri kujunemine ja ökoloogilised püramiidid (arvukuse, energia, biomassi).

 

Biokeemilised aineringed. Aineringe mõiste. C-ringe ja selle seosed energiavoogudega. N-ringe, P-ringe, S-ringe. Veeringe.

 

Ökoloogilised tegurid (abiootilised/biootilised). Tolerantsus, taluvus, ökoloogiline amplituud. Ökonišš.

 

Kohanemine ja kohastumine, organismide vastused keskkonna muutustele (käitumuslikud, morfoloogilised, füsioloogilised). Aklimatisatsioon, naturalisatsioon. Olulisemate limiteerivate tingimuste iseloomustus (temperatuur, niiskus, valgus).

 

Populatsioonide omadused: tihedus, arvukus, sündimus ja suremus, ellujäämus, vanuseline struktuur, sooline struktuur. Populatsiooni arvukuse dünaamika: kasvukiirus, kasvukõver, eksponentsiaalne ja logistiline kasvumudeli. Tsüklilised populatsioonid, tihedusest sõltuvad ja sõltumatud arvukuse regulatsioonimehhanismid. Populatsioonide ruumiline struktuur, isolatsioon ja territoriaalsus. Ellujäämise strateegiad: r- ja K-valik.

 

Liikidevahelised suhted koosluses: konkurents, kisklus (herbivoorlus), neutralism, amensalism, parasitism, kommensalism, protokooperatsioon, mutualism (sümbioos). Koosluste liigiline, struktuurne ja geneetiline mitmekesisus. Kontiinum, ökoton, servaefekt.

 

Erineval tasemel toimuvad ajalised muutused koosluses ja kogu ökosüsteemis. Suktsessioon (primaarne/sekundaarne).

 

Elupaiga ökoloogia.

 

Eesti peamised elupaigad ja kasvukohad: mets, niit, soo ja raba, rannikualad, veekogud, poollooduslikud kooslused, kultuurkooslused. Ülevaade aladele iseloomulikest keskkonnatingimustest ja nendega kohastunud taime- ja loomaliikidest.

 

EESTI LOODUS

Asend, piirid ja suurus. Geoloogiline ehitus. Aluskord, selle ehitus ja liigestus. Aluskord, selle ehitus ja liigestus. Kvaternaari ladestu. Maavarad. Pinnakate. Pinnamood ja selle kujunemine. Kliima. Kliima hilisjääajal ja Holotseenis. Nüüdiskliima. Läänemeri ja tema arengulu.  Nüüdismeri. Rannavöönd. Mullastik. Muldade kujunemine. Muldade jaotumus ja omadused. Siseveed ja põhjavesi. Suurjärved. Väikejärved. Jõed. Veerezhiim. Jõgedevõrgu kujunemine. Põhjavesi ja allikad. Veekogude majandamine ja kaitse. Sood ja nende areng. Soode rajoneerimine. Soode kasutamine ja kaitse. Taimestik ja taimkate. Eesti asend floristilises, geobotaanilistes ja botaanilis-geograafilistes liigestustes ning rajoneering. Eesti taimkatte tüpoloogiline ülevaade.Loomastik. Selgrootud. Selgroogsed: kalad. Kahepaiksed ja roomajad. Linnud. Imetajad.

 

Eesti maastikukulise mitmekesisuse allikad. Maakasutuse struktuuri mõjutavad tegurid:  looduslikud, poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud. Maastikumuutuste olemus, põhjused ja nende ennustamine. Eesti maastike muutused. Maastike muutused maailmas ja Eestis. Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis. Maastikulise mitmekesisuse trendid lähiaastatel.

 

KESKKONNAKEEMIA

Üldise, anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhialused: keemilise reaktsiooni kiirus, keemiline tasakaal, elektrolüütiline dissotsiatsioon, soolade hüdrolüüs, pH, puhverlahused, keemilise sideme tüübid. Tähtsamate ühendite klassid.

 

Biosfäär, selle koostisosad: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, elusaine e. biomass. Atmosfäär biosfääri osana. Atmosfääri koostis ja ehitus. Atmosfääri peamised saasteallikad.  Saasteainete iseloom, tähtsamad saasteained: väävli- ja lämmastikuühendid, süsinikoksiidid ( CO, CO2 ), naftasaadused, aerosoolid, osoon. Sudu ja happevihmad kui saastuse resultaat. Atmosfääri saaste mõju keskkonnale. Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonid. Heitgaaside puhastamise meetodid. Hüdrosfäär biosfääri osana. Vee varud ja tarbimine Maal. Heitvee mõiste, tema mõju looduslikele veekogudele. Veekogude peamised isepuhastumisprotsessid. Veekogude saasteallikad, saasteainete üldine iseloomustus. Heitvete puhastamine, tähtsamad puhastamismeetodid: heitvete mehaaniline, füsiko-keemiline ja keemiline puhastamine, biopuhastus.

 

Litosfäär. Muld ja mulla teke. Mulla viljakust määravad tegurid. Muldade hävinemist põhjustavad protsessid. Muldade saastumine, põhilised saasteained (väetised, pestitsiidid). Jäätmed.

 

Maastikuanalüüs ja planeerimine

Maastik. Maastiku mõiste  areng. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. Kultuurgeograafia lähenemine. Maastikud ajas: ajajärgud maastikus. Erinevate ajajärkude maastikuelemendid. Maastikumuutused. Mida kaitsta maastikus? Maastikuline lähenemine  keskkonna-korralduses – Milleks? Maastikuhooldus ja selle vajadus. Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas. Maastik praegusaja Eesti loodushoius ja poliitikas. Maastik lähimineviku keskkonna-korralduses. Ruumilised (maastikulised) keskkonnakorralduse meetmed. Euroopa maastike konventsioon: mõisted: “maastik”, “maastikupoliitika”, maastikukorraldus”, “maastikuplaneerimine”, “Maastiku kvaliteedi eesmärk”. Maastiku konventsiooni üld- ja erimeetmed.  Maastiku konventsiooni rakendamine. Maastiku konventsioon ja Eesti. Põllumajanduse-keskkonna programm: eesmärgid ja struktuur (meetmed). Maastikuhoiuga seotud meetmed.

 

Maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. Milleks maastiku struktuuri analüüs. Maastikulise liigestatuse indikaatorid. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). Maastike väärtused. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused. Maastike hindamine. Maastiku hindamise olemus ja probleemid. Hindamise tõlgendused. Hindamise kvaliteedi kontrollimine. Hinnangute mõõtmine. Väärtuste määratlemine maastikul.

 

Maastikuanalüüsi eesmärgid, ülesanded ja otstarve. Maastikuplaneerimise sisu. Maastikuanalüüsi tekstilise ja kartograafilise osa struktuur. Maastikuanalüüsi erinevad metoodilised lähenemised (suuremad piirkonnad, linnalik asula, elamukeskkond, paik; ajalooline analüüs, ruumilis-struktuuriline analüüs, väärtusanalüüs, piirkonnaanalüüs, lokaliseerimisfaktorite analüüs, looduslike komponentide analüüs). Maastikuanalüüsil kasutatavad lähteandmed. Eesti alade kohta kasutatavad kaasaegsed ja ajaloolised kaardid. Temaatilised kaardid ja andmebaasid. Algandmete interpreteerimine. Aerofotod olemus ja liigitus. Aerofotode interpreteerimine. Erinevate aerofotode võrdlus. CIR-aerofotod. Satelliitpildid ja nende kasutamine maastikuanalüüsil.

 

Ruumilise planeerimise alused (põhimõisted ja –printsiibid). Füüsilise planeerimise ajalugu: utopism, reformism, urbanism, aedlinna idee, modernismi ideede mõju kaasaegsele elukeskkonnale nii linnas kui maal. Eesti ruumilise planeerimise süsteem (planeeringute liigid ja nende iseärasused). Ruumilise planeerimisega seonduvad peamised õigusaktid.  Avalikkuse kaasamine ruumilise planeerimise protsessi. Igaüheõigus ja selle seosed ruumilise planeerimisega. Paiga vaimu (Genius loci) olemus. Analüüsi kasutamine ruumilise planeerimise protsessis. Mälukaardi koostamise ja ruumi struktuuri analüüsi metoodika (Lynchi metoodika). Puhke- ja virgestuskeskkonna käsitlemine ruumilises planeerimises. Elukeskkonna detailplaneerimise alused (protsessi etapid, planeeringu programmi ja lähteülesande koostamine, kontekstianalüüs, hoonetevahelise ruumi arhitektuursed tingimused, juriidilised määrangud detailplaneeringus, planeerimisettepaneku vormistamine). Jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamine kohaliku tasandi ruumilises planeerimises. Loodusliku taimkatte käsitlemine elukeskkonna detailplaneerimisel. Tänavate ja teede käsitlemine detailplaneeringutes. Tehnoloogilise infrastruktuuri (liinide) käsitlemine detailplaneeringus. Linna avaliku ruumi (sh haljasalade) haldamise ja hooldamise seotus ruumilise planeerimisega.

 

Planeeringute ja projektide peamised vormistamise ja esitlemise põhimõtted.

 

Funktsionaalse tsoneerimise põhimõtted. Funktsionaalsed tsoonid ja nende liigendamine. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärk. Roheline võrgustik. Rohelise võrgustiku struktuurielemendid: tuumalad, koridorid, puhveralad -  ja nende määratlemise kriteeriumid. Teemaplaneeringuga seatavad kasutustingimused. Tiheasulate rohestruktuuri funktsioonid ja planeerimise alused.