Maastikuarhitektuuri üliõpilased tehnogeensete maastike kursuse välitöödel

Maastikuarhitektuuri eriala

Rahvusvaheliselt akrediteeritud bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe.

Maastikuarhitekti kutseks vajalik õpe toimub 3+2 aastat, mille käigus saadakse:

       Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse bakalaureusekraad (õpe 3 aastat)

       Maastikuarhitektuuri magistrikraad (õpe 2 aastat)

 

Akadeemilise karjääri tegemiseks on võimalik jätkata õpinguid maastikuarhitektuuri eriala doktoriõppes.

 

Nii Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse bakalaureuse kui Maastikuarhitektuuri magistritaseme õpet korraldab Maastikuarhitektuuri osakond, mis on vanim ja rahvusvahelisim õppekoht Eestis, kus kokku 5 aastase sidusa õppeprogrammi läbimisel saab omandada Maastikuarhitekt 7 kutseks vajalikku kõrgharidust.

 

Mis on maastikuarhitektuur?

Maastikuarhitektuur hõlmab planeerimist, väliruumi kujundamist ja korraldamist alates aedadest lõpetades linnaparkide ja terve linna rohevõrgustikuni, käsitledes ka mõisaparkide rekonstrueerimist, metsa ja loodusmaastiku puhkealasid, maastiku visuaalset hindamist, elamualade planeerimist ja tööstusmaastike taastamist. 

 

Programm

Maastikuarhitektiks saamise eelduseks on rahvusvaheliste kokkulepete järgi nelja-või viie-aastase õppe läbimine. Maaülikooli programm koosneb kahest omavahel tihedalt seotud osast. Maastikuarhitekti õppe algab bakalaureuse õppekaval Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus, mis annab põhioskused ja teadmised, milleta maastikuarhitekt hakkama ei saa. Kuna õppima asutakse Maaülikooli, saame õppetöös käsitleda põhjalikumalt looduslikke süsteeme ja protsesse nagu ökoloogia, mets ja niidud, muld ja taimed. Loomulikult sisaldab maastikuarhitekti põhiõpe tehnilisi oskusi, joonistamist ja kompositsiooni. Väga põhjalikult käsitletakse õppetöös linlikku keskkonda. Kujundamisel kui töömeetodil ja graafilisel eneseväljendamisel (käsitsi või arvutil töötades) on suur osatähtsus paljudes stuudioprojektides, sest maastikuarhitektuur on valdkond, milles loovusel ja visuaalsel kommunikatsioonil on keskne roll igapäevases töös.

 

Keda me õppima ootame?

Kui Sind huvitavad loodus, ökoloogia, kestlikkus, taimed, aiad, arvutigraafika, ajaloolised ja kaasaegsed pargid, urbanistlik keskkond ja tehnilised lahendused, siis maastikuarhitektuur on Sinu jaoks! Maastikuarhitektuur on nõudlik aga nähtavate tulemustega nauditav eriala, mis parendab inimeste elukeskkonda ja kujundab seda jätkusuutlikumaks. 

 

Rahvusvaheline ja mitmekesine õpikeskkond

Väljastpoolt Eestit pärit õppejõud ja kaasüliõpilased annavad programmile ka rahvusvahelise mõõtme, mis ühtlasi tagab hea koostöö teiste ülikoolidega Euroopas. Eriala trendid nii meil kui mujal jõuavad osakonda muuhulgas läbi järgmiste koostöövõrgustike ja organisatsioonide nagu: European Council of Landscape Architecture Schools (ECLAS), the Eastern Baltic Network of Landscape Architecture Schools (EBANELAS) ja European Landscape Architecture Students Association (ELASA), millede töödes-tegemistes nii õppejõud kui üliõpilased osalevad.

Kogu programmi vältel on üliõpilastel, tänu paljude Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolidega sõlmitud koostöölepete ja Erasmus stipendiumiprogrammile, võimalus ise Eestist väljaspool õppida, et saada osa teistest õppeprogrammidest, arendada oma kujundamise ning erialase uurimistöö alaseid oskusi ja saada teises kultuuriruumis töötamise kogemusi. Inglisekeelse magistriprogrammi kaudu lisandub Eesti üliõpilastele juurde samapalju välisüliõpilasi, mis rikastab osakonna rahvusvahelist õpikeskkonda ja õhustikku veelgi.

Eesti maastiku iseloomulikud kujundajad nagu põlevkivikaevandused, metsad, nõukogude-aegsed rajatised, kiire linnade areng ning mõisapargid on rikkalikud avastamis-, õppimis- ja uurimistöö allikad meie õppekavas. Paljusid stuudioprojekte teeme koostöös Eesti omavalitsuste, eraettevõtete või teiste organisatsioonidega nagu RMK, Eesti Energia. Sel viisil ei jää need vaid teoreetilisele tasandile, vaid baseeruvad reaalsetel probleemidel. Head töised kontaktid on meil ka Eesti Maastikuarhitektide Liiduga, mille mitmed liikmed osalevad õppetöö läbiviimisel lisaks meie korralistele õppejõududele ja teaduritele. Samuti saab erialapraktikat läbida mitmetes nii Eesti kui ka teiste maade maastikuarhitektuuri büroodes.

Õppetöö bakalaureuse astmes toimub kahel esimesel aastal valdavalt eesti keeles ja kolmandal aastal inglise ja eesti keeles. Magistri astmes toimub paljude õppeainete õppetöö eesti ja inglisekeelsel õppekaval koos inglise keeles, kuid samas on mitmeid võimalusi ka eesti keeles õppeaineid läbida, õppejõududega konsulteerida või magistritööd koostada. Peale kooli suudavad meie magistriprogrammi lõpetanud spetsialistid suhelda erialaselt vabalt ka inglise keeles, mis loob laiemad töötamise võimalused.

 

Pärast kooli

Maastikuarhitektiks olemine tähendab töötamist konsultandina, büroos või omavalitsuses. Pärast Maaülikooli edukat lõpetamist ja magistrikraadi omandamist on maastikuarhitektid oodatud töötama näiteks valdkondades nagu: avaliku ruumi kujundamine; ruumiline planeerimine; detailplaneerimine; aiakujundus, sh tervendavate aedade loomine; ajaloolistele maastike, näiteks mõisaparkidele taustauuringute tegemine ja nende restaureerimine; loodusmaastike ja metsade puhkealade kujundamine; väliruumide kujundamine erivajadustega inimestele; laste mängualade kujundamine; kultuurmaastike kirjeldamine ja hindamine; endiste tööstusmaastike, nt kaevanduste, planeerimine ja kujundamine; metsamaastikele minimaalse visuaalse mõjuga tegevuste planeerimine ja kujundamine; suurte taristuüksuste, nagu tuulegeneraatorite visuaalse ja maastikumõju hindamine; parkide ja teiste rohealade hooldamine ja korraldamine. On ka võimalus spetsialiseeruda mõnele teisele erialaselt huvipakkuvale suunale.

Magistrikraadi omandanud lõpetajatel on võimalus saada Eesti Maastikuarhitektide Liidu toetajaliikmeks ja pärast kaheaastast töökogemust liidu tegevliikmeks.