Maastikukaitse ja -hoolduse, Maastikuarhitektuuri, Keskkonnakaitse ning Linna- ja tööstusmaastike korralduse erialade lõputööde valdkonnad ja teemad

Uuendatud: 17.04.2019 (Lisatud M. Suškevičsi 2018/19 teemad)

Kui tudengil on endal konkreetne lõputöö teema, millega ta tegeleda tahaks, tuleks vastava sooviga pöörduda vastava valdkonnaga tegeleva töötaja poole (töötajate tegevusvaldkondade märksõnad leiate õppetoolide töötajate lehtedelt: MAPKKK). Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul on nõutav kaasjuhendamine meie ülikooli töötaja poolt. Lisaks siin lehel  välja pakutud 2018/19. õppeaasta teemadele võite ideid lõputööde teemade osas leida vaadates varasematel õppeaastatel välja pakutud teemasid või sirvides eelmistel aastatel kaitstud lõputööde nimekirju (Linna- ja tööstusmaastike korraldus, Maastikukaitse ja -hooldus, Maastikuarhitektuur)

NB! Juhendamine on protsess, mis eeldab juhendatava suhtlust juhendajaga. Aktsepteeritav pole olukord, kus juhendaja annab oma nõusoleku juhendada aga saab tööst aimu alles eelkaitsmisel.
Kui olete õppejõult saanud nõusoleku lõputöö juhendamiseks, aga olete siirdumas akadeemilisele puhkusele või olete akadeemiliselt puhkuselt naasmas, siis palun suhelge edaspidiste arusaamatuste vältimiseks oma juhendajaga lõputöö teema jätkuva aktuaalsuse ja saadaval olemise osas ning kas juhendamise nõusolek on jätkuvalt kehtiv.


Teemad ja valdkonnad 2018/19. õppeaastal:

Jekaterina Balicka, Simon Bell, Jaak Kliimask, Friedrich Kuhlman, Anne Kull, Valdo Kuusemets, Mart Külvik, Kadri Maikov, Toomas Muru, Steffen M. Noe, Mari Nõmmela, Kaja Orupõld, Maaria SemmMonika Suškevičs, Eva-Liis Tuvi, Peeter Vassiljev, Anna Wilczyńska
 

 Jekaterina Balicka - nooremteadur
Topics for master thesis:
1. Post-intervention use of abandoned blue space: on-site and go-along interview

This thesis is looking at the changes of use patterns of the abandoned place in Tallinn from the user perspective. In-depth on-site and do-along interviews are used as a method to explore how the ways of informal public space use and perception changed after small-scale objects installation.
2. Use of brownfields as informal green/blue space. Behavior observation
This work is looking at the patterns of use of the informal blue/green spaces in Tallinn or/and Riga using the behaviour observation tools.

 

  Simon Bell - professor
Topics for master thesis:
1. BlueHealth: impact of designed interventions on local people.
This theme is concerned with obtaining qualitative data on the way local people see the interventions in tallinn and Tartu undertaken as part of the BlueHealth project. It would be based on carrying out interviews on site with a range of people over the summer. Knowledge of Estonian and possible Russian needed for this.
2. BlueHealth: assessment of design intervention proposals using virtual reality
This theme is all about testing different solutions for creating access to different blue spaces and using VR to test them on a range of professionals. Some design and use of Sketchup would be involved as well as using the landscape theatre to demonstrate the interventions as if experienced in reality.
3. Assessing the well-being and environmental benefits associated with the most popular blue spaces in Estonia
This work would use an international survey dataset already obtained as well as an existing master work and carry out some site visits to key places which emerged from the dataset to evaluate them together with some of the results from the international survey
4. What kind of clear cuts do Estonians prefer in the forests? (co-supervisor Toomas Muru)
This project would take some alternative designs for forest clear cuts and, using a VR model, test them on members of the public using a survey instrument

 

  Jaak Kliimask - lektor
1. Endiste kolhooside ja sovhooside keskasulate sotsiaal-majanduslik ha demograafiline restruktureerumine Kagu-Eestis
2. Paljukorterilised elamud Kagu-Eesti maapiirkondades: kinnisvara hindade seosed sotsiaal-majandusliku ja demograafilise arenguga.
3. Tööstushoonete ehitus Eestis ja regionaalne areng.
4. Põllumajandushoonete ehitus Eestis ja regionaalne areng.
5.
 Heakord erinevat tüüpi maa-asulates. Valitud piirkonna näitel.

 

Friedrich Kuhlman - nooremteadur
Topics for master thesis:

1. MODSCAPES: Exploring rural soviet family ties and place attachment as a potential for developing post-soviet cultural landscapes.
This work is grounded on biographical data collection by stationary qualitative interviews with maps and video-filming. The interviews would be carried out at former Kolkhoz and Sovkhoz centres with local people over the summer to understand their lifelong connection to the places as a basis for future community development. Knowledge of Estonian language as well as communication skills would be good.
2. MODSCAPES: Ruins are all around us, but do we really need these in the landscape?
This work asks for an aesthetical approach towards the remains of post-soviet rural landscapes, by testing out different techniques of mapping, photographing, filming and assessing buildings, landscape elements and transport connections in Estonia (and Latvia). Having been part of the Soviet Union for more than a generation there is a need to create an awareness towards these modernist landscapes and recognize elements of regional importance. Mapping and GPS skills and archive research knowledge are needed.
3. MODSCAPES: “Culturescape” - exploring the potentials of moving with interviewees in the landscape.
This work builds on a multi-step method developed in the MODSCAPES project to carry out so-called Go-along interviews to search for a post-soviet identity in modernist and contemporary rural landscapes in Estonia. This moving interview technique links space and person during its implementation to understand the connection of locals in their landscape. Filming skills and willingness to communicate are essential.

 

Anne Kull - lektor
1. Ülevaade Eesti avalikest ruumiandmetest (Maa-ameti andmed, EELIS, Statistikaameti andmed jne) 
(TEEMA VÕETUD!)
2. Mullaliigi ja nõlva orientatsiooni mõju saagikuse kujunemisele täppismaaviljeluse andmetel (TEEMA VÕETUD!)
3. Soo reljeefi analüüs erinevate kaartide põhjal (TEEMA VÕETUD!)
4. Tehnoparkide ja tööstusalade asukoha analüüs (TEEMA VÕETUD!)
5. Interpoleerimismeetodi mõju erinevat tüüpi reljeefiga alade modelleerimisele (TEEMA VÕETUD!)
6. GISi põhised teenused Tartu linnas (magistritöö) (TEEMA VÕETUD!)
7. Geoinformaatika õpetamine Eesti kutse- ja kõrgkoolides

Selle töö raames tuleb kõigepealt eeltööde (nt internetiotsingutega) käigus välja uurida, millistes kutse- ja kõrgkoolides õpetatakse GISi. Seejärel tuleb peamiselt süvaintervjuude teel selgitada välja, kuidas GISi õpetatakse – millised GISi kursused milliste erialade (üli)õpilastele kohustuslikud on ja millised GISi kursused on vabalt valitavad, kui palju on teooria ja praktikumi tunde, milliseid teemasid käsitletakse teooria tundides ja milliseid ülesandeid ja mis programmidega lahendatakse praktikumides – ja millised on GISi õppimise / õpetamise tulemused (õppejõudude ja (üli)õpilaste hinnangul) ning millised on peamised GISi õpetamise ja õppimisega seotud probleemid. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
8. GISi kasutamine riigiametites
Selle töö raames tuleb kõigepealt eeltööde (nt internetiotsingutega) käigus välja uurida, millistes riigiametites kasutatakse GISi. Seejärel tuleb peamiselt süvaintervjuude teel selgitada välja milliste ülesannete täitmiseks GISi kasutatakse, milliseid GISi ülesandeid sooritatakse ning milliseid GIS programme kasutatakse, milliseid ruumiandmeid kasutakse, kas ja kuidas toimib GISi alane koostöö erinevate riigiametite vahel, millised on peamised GISiga seotud probleemid ja millised on GISi kasutamisega seotud tulevikuplaanid. Töö tegemine eeldab kursis olemist nii GISi ülesannetega (GISi operatsioonidega, mida sooritatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks) kui ka ruumiandmete olemuse kui ka peamiste olemasolevate ruumiandmetega. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
9. GISi kasutamine kohalikes omavalitsustes.
Selle töö raames tuleb nii ankeetküsitluse kui ka süvaintervjuude teel selgitada välja, millistes kohalikes omavalitsustes ja milliste ülesannete sooritamiseks kasutatakse GISi, milliseid GIS programme kasutatakse, milliseid ruumiandmeid kasutakse, kas ja kuidas toimib GISi alane koostöö teiste kohalike omavalitsuste jt asutustega (nt riigiametitega), millised on peamised GISiga seotud probleemid ja millised on GISi kasutamisega seotud tulevikuplaanid. Töö tegemine eeldab kursis olemist nii GISi ülesannetega (GISi operatsioonidega, mida sooritatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks) kui ka ruumiandmete olemuse kui ka peamiste olemasolevate ruumiandmetega. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.

 

Valdo Kuusemets - professor
Magistritöö teemad:
1. Süsiniku bilansi arvutamine ühe administratiivüksuse näitel

Süsiniku bilansi koostamise metoodika välja töötamine ja rakendamine ühe valitud administratiivüksuse näitel. Eeldab ingliskeelse kirjanduse läbitöötamist.
2. Ringmajanduse põhimõtete kasutamine prügilasse ladestatud materjali ümbertöötlemisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Prügilasse ladestatud materjalist tehakse rahvusvahelise magistrantide nädalase kursuse raames 2018 märtsis-aprillis proovikaevamised ja sorteeritakse sinna ladestatud materjal, leitakse nende kogused, omadused ja püütakse leida kõige optimaalsemad lahendused jäätmete uuesti kasutamiseks.
3. Energiakultuuride kasvatamine jääksoode taastamisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Endise turba kaevandamise alal (Pärnu lähedal) erinevate energiakultuuirde kasvatamise katsed ja efektiivsuse analüüs.
4. Metaanlagunduskatte efektiivsuse uuring Uikala prügilas (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Eeldab välitöid Uikala prügilas (Jõhvi läheduses) ja labori töid Tartus.

Maanteeameti poolt välja pakutud teemad (soovituslikult LM tudengitele, kontaktisikuks on Valdo Kuusemets):
1. Paikkonna tasandil erinevate liiklusohutuse aspektide uurimine
- Jalgrattaga liikumise võimalikkusest Viljandi linna näitel (või x linna näitel).
Lahenduste pakkumine omavalitsusele (jr liikluse võrgustiku loomine või liiklusmudel).
- Jalgrattaliikluse edendamise võimalused Viljandi linnas (või x linnas).
- Jalakäijate ja jalgratturite liikluskäitumine Viljandi linnas.
- Ühistranspordi kasutatavus Viljandi linnas (või x linnas).
Linnaliini bussiliikluse planeerimine ja parendamise võimalused. Ühistranspordi tõhususe ja toimivuse analüüs Viljandi linnas (või x linnas).
- Ühistranspordi infrastruktuur Viljandi linnas (või x linnas).
2. Piirkiiruse tõstmisega kaasnev suurenev kütusekulu ja CO2 heide
Sõidukite piirkiirused on olnud aktuaalne teema, mida on lahatud eelkõige läbi liiklusohutuse. Kaasaegsed sõidukid on suhteliselt stabiilsed ja juhitavad ka suurematel kiirustel, mis soodustab kiiremat aga samas ohutut sõitu. Liiklusohutus ei ole aga ainuke hindamise aspekt, vaid suuremate kiirustega kaasneb ka ökoloogiline jalajälg. Näiteks Eesti on kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest üks Euroopa kehvemate näitajatega riike. Seega millist mõju omab kütusekulule ja CO2 heitele suurem liiklemiskiirus?

 

Mart Külvik - professor
1. Kaitsealade kaitsetõhususe hindamine. (TEEMA VÕETUD!)
2. Kohalik poliitiline ja institutsionaalne kontekst ning ökosüsteemiteenuste osa rohelise võrgustiku planeeringutes Harjumaal​ (kaasjuhendaja Monika Suškevičs) (TEEMA VÕETUD!)
3. Maanteede planeerimine: avalikkuse kaasamine, teadlikkus ning hoiakud (kaasjuh. Monika Suškevičs) (TEEMA VÕETUD!)
4. Ökosüsteemi korralduseks ja kaitseks toimuv seire ja hindamine: teooria ja praktikad Eestis
Sobib MH ja LM magistriastmele. Töö eesmärgiks on saada ülevaade rahvusvahelistest ja riiklikest kohustustest tulenevatest seire- ja hinnangutegevustest ning võrrelda seda kirjandusest ja poliitikadokumentatsioonist leitavate soovitustega. Eelduseks on valmisolek suhelda (intervjuud!) keskkonnaametnikega ning lugeda-analüüsida nii teaduslikke kui ametkondlikke ja poliitikatekste eesti ja inglise keeles.

 

Kadri Maikov - lektor

Magistritööde teemad:
1. 
Haigla haljasala roheruumide inventeerimine tervendavate maastike valikmeetodite järgi vabalt valitud maakonnas.
2. Kogemusliku tasakaalu mudeli kasutus erinevates aiateraapiates.
3. Inimese heaoluga seonduvate inimmudelite kasutus keskkonna psühholoogias.
4. Aiateraapia vormid erinevatele kasutaja gruppidele.​

 

Toomas Muru - nooremteadur
Teemavaldkonnad / thematic areas:

Metsamaastike (raiesmike) kujundamine / Forest landscape (clear cut area) design; Tiheasula rohestruktuuri planeerimine / Planning urban green structure; Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtete rakendamine kohaliku tasandi planeeringutes / Implementing ELC principles into local level spatial planning

Magistritööde teemad/ Topics for master thesis:
1. Eesti inimeste eelistused kujundatud raiesmike osas / What kind of clear cuts do Estonians prefer in the forests?
(kaasjuhendaja / co-supervisor prof Simon Bell)
Uurimistöös kasutatakse metsamaastike kujundamise alternatiive, millest lähtuvalt luuakse raiesmike mudelid maastikuteatris (VLT) ning selgitatakse välja inimeste eelistused loodud kujundusvariantide osas küsitluse teel / This project would take some alternative designs for forest clear cuts and, using a VLT model, test them on members of the public using a survey instrument.
2. Rohestruktuuri planeerimine x tiheasulas/ Planning green structure of X tense settlement (kaasjuhendaja / co-supervisor Himansu Mishra)
X tiheasula rohestruktuuri planeerimise eesmärkide püstitamine ja strateegia väljatöötamine / Setting objectives and creating strategy for green structure planning for a tense settlement.
3. X valla maastikukarakteri hindamise metoodika väljatöötamine ja testimine / Working out and testing a methodology for landscape character assessment for a rural municipality
Töötada välja ja testida maastikukarakteri hindamise metoodikat ühe Eesti valla kontekstis / Working out and testing a methodology for landscape character assessment in a context of Estonian rural municipality.
4. Maastiku visuaalsed kvaliteet Eesti valdade üldplaneeringutes / Visual qualities of the landscape in Estonian rural comprehensive plans
Kuidas Eesti maaomavalitsuste üldplaneeringutes (valik mingi piirkonna kehtestatud üldplaneeringuid) on käsitletud maastiku visuaalset kvaliteeti? Milliseid määratlusi ja maakasutusE põhimõtteid on planeeringuga seatud maastiku visuaalsetest kvaliteedist lähtuvalt? Võrdlusi teiste maade käsitlustega ja soovitused maastiku visuaalsete väärtuste käsitlemise  täiendamiseks Eestis.
5. Maastiku karakteri hindamine Eestis – hetkeolukorra hindamine / Landscape character assessment in Estonia – current perspective
Milline on maastikukarakteri hindamise praktika Eestis ja naabermaades (Soome, Rootsi, Läti)? Milliseid metoodilisi lähenemisi kasutatakse? Millise erialase taustaga on karakteri hindamise teenust pakkuvad konsultandid?
6. Maastiku kvaliteedi eesmärk Eesti üldplaneeringutes / Landscape quality objectives in Estonian comprehensive plans (TEEMA VÕETUD! TOPIC TAKEN!)
Kuidas kajastub Euroopa maastikukonventsioonis kirjeldatud maastiku kvaliteedi eesmärk kui maastikuplaneerimislik meede kehtivates üldplaneeringutes? Milliseid planeeringutes sisalduvaid ruumikasutuse kokkuleppeid saab tõlgendada maastiku kvaliteedi eesmärkidena ja kuivõrd nende eesmärkide seadmine on strateegilise planeerimise tulemus?

 

Steffen M. Noe - vanemteadur (Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool, steffen.noe@emu.ee)
1. Andmeanalüüs: kasvuhoonegaaside taustkontsentratsioonid metsa ökosüsteemis
Magistritöö praktiliseks osaks on Järvseljal kogutud kasvuhoone- ja jälggaaside andmete analüüs, päeva- ja hooajalise dünaamika hindamine. See töö on osa komplekssest uuringust, milles analüüsitakse ainevahetust metsa ökosüsteemi ja atmosfääri vahel. / Practical part of the Master thesis is to analyse data collected at the SMEAR Estonia station and to determine the daily and seasonal dynamics. The work is part of complex research on biogeochemical cycles of forest ecosystems
2. Mullahingamine ja seda mõjutavad tegurid metsamuldades / Assessing soil respiration and driving forces in forest soils
Magistritöö praktiliseks osaks on metsamuldade ja atmosfääri vahelise gaaside liikumise uurimine. Teemaga kaasnevad mõõtetööd Järvselja SMEAR jaamas ning andmeanalüüs. / Practical part of the Master thesis are the assessment of the exchange and dynamics of gases between forest soils and the atmosphere. This includes measurements at the SMEAR Estonia station in Järvselja and data analysis. 
3. Lehtede/okaste varise teke ja selle dünaamika / Assesing leaf/needle litter production and dynamics
Magistritöö praktiliseks osaks on okaste/lehtede varise tekke hindamine ning biomassi voogude ja lehepinna pindala hindamine. Teemaga kaasnevad mõõtetööd Järvselja SMEAR jaamas ning andmeanalüüs / Practical part of the Master thesis are the assesement of the leaf/needle litter production, data analysis, estimation of biomass flux and leaf area. This includes measurements at the SMEAR Estonia station in Järvselja and data analysis.
4. Metaanivoogude uurimine SMEAR Eesti mõõtejaamas Järvseljal / Methane flux studies at SMEAR Estonia station in Järvselja
Magistritöö praktiliseks osaks on erinevate puistute iganädalased metaanivoogude mõõtmised Järvselja SMEAR jaamas ning seejärel lõpuks andmeanalüüs. /  Practical part of the Master thesis includes weekly chamber measurements of methane flux in different forest stands at the SMEAR station in Järvselja and followed by data analysis. 

 

Mari Nõmmela - dotsent
1. Raudteepargid
Lõputöös analüüsitakse raudteejaamadele koostatud erinevaid planeeringuid ja haljastusprojekte. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas ning milliste tegurite mõjul on raudteehaljastuse  kujunduspõhimõtted muutunud? Sobib nii bakalaureuse kui magistritööks.
2. Tartu tööstuspärand
Lõputöö koosneb kahest osast. Süsteemse ülevaate koostamine lähiajaloos toiminud tööstusettevõtetest ja tööstuspärandi funktsiooni muutumise põhjuste väljaselgitamine ning analüüs  koha-paiga kontekstis. Sobib magistritööks.
3. Eesti mälumaastikud: mõisakalmistud (kaasjuhendaja Siiri Külm).
4. Muinsuskaitselise mõtte arengust maastikukaitses Lahemaa rahvuspargi näitel (kaasjuhendaja Maaria Semm)

 

Kaja Orupõld - dotsent

1. Kompostide stabiilsuse uurimine.
Teema raames uuritakse erinevate parameetrite sobivust kompostide stabiilsuse hindamiseks. Laboris määratakse eksperimentaalselt kompostide bioloogilist aktiivsust ja teisi kvaliteeti iseloomustavaid näitajaid. (TEEMA VÕETUD!)
2. Toidujäätmetest ja toiduainetööstuse tootmisjääkidest biogaasi tootmise potentsiaali hindamine.
Töö käigus uuritakse toidujäätmete käitlemist, nende väärindamise võimalusi, eeskätt hindamaks nendest biogaasi tootmise potentsiaali. Töö praktilises osas viiakse läbi laboratoorsed katsed jäätmete biogaasitootlikkuse määramiseks. (TEEMA VÕETUD!)
3. Biolagunevate nõude komposteerumise uurimine.
Erinevate biolagunevate nõude komposteerumist uuritakse nii välitingimustes kui ka laborkatsetes. (TEEMA VÕETUD!)
4. Erinevate materjalide biolagunemise uurimine.
Töö praktilises osas viiakse läbi katsed biolagunevateks peetavate materjalide lagunemise väljaselgitamiseks erinevates tingimustes.  

 

Maaria Semm - peaspetsialist
1. Postitee maastikuhooldusplaani/Mooste mõisa hoolduskava tulemuslikkuse analüüs (TEEMA VÕETUD!)
Esimeste maastikuhoolduskavade koostamisest on möödas peaaegu 15 aastat, kuid teadaolevalt ei ole analüüsitud kavade tulemuslikkust - mis ulatuses on kavandatud tegevused ellu viidud, mis vahenditest, kes on olnud teostajad, kas on olnud tõhus ja asjakohane vahend maastiku hoolduse korraldamisel?

 

Monika Suškevičs - lektor
1. Keskkonnateemaliste harrastusteaduse projektide tõhususe hindamine (võimalik kaasjuhendaja Veljo Runnel)
Teemavaldkond – tööd jagub tõenäoliselt mitmele tudengile – sobib nii bakalaureuse- kui magistritöö(de)ks. Harrastusteadus kui vabatahtlike osalus teadusuuringutes on keskkonnavaldkonnas järjest enam oluline mitmel põhjusel, nt kuluefektiivsem andmete kogumine, keskkonnahariduse edendamine, avatud teaduse kontseptsioon, jms. Eestis on mitmeid harrastusteaduse projekte, mis taotlevad lisaks teaduslikule aspektile ka laiemaid eesmärke, nt Eesti Ornitoloogiaühingu juhitavad linnuvaatluspäevad, ELFi aktsioonid (nt „Konnad teel(t)“, „Eesti otsib nurmenukke“), Loodusvaatluste andmebaas. Nende projektide laiem ühiskondlik ja poliitiline mõju pole teada. Magistritöö(de) eesmärk on uurida valitud harrastusteaduse algatuste olemust ja hinnata nende tõhusust ning laiemat mõju erinevate kriteeriumide alusel. Töö täpsema fookuse leiame koos tudengiga teda huvitavas suunas. Töö sisuks on kirjanduse analüüs (teaduskirjandus, poliitikadokumendid, jm), intervjuude, workshoppide ja/või küsitluste läbiviimine harrastusteaduse projektidega seotud inimestega ja harrastusteaduse andmestike võimalike kasutajatega (poliitikakujundajad jt). Teema on seotud EL projekti COST Action CA15212 „Citizen Science to promote creativity, scientific literacy, and innovation throughout Europe“ 2016-2020 ja ettevalmistatava stardigrandiga.
2. Kaasamise eesmärkide analüüs Eesti keskkonnakorralduses (nt looduskaitse, KMH/KSH või ruumilise planeerimise kontekstis)
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Avalikkuse kaasamine ja osalus on demokraatliku ühiskonnakorralduse lahutamatu osa. Samas on kaasamise praktikas sageli puudujääke seetõttu, et kõigile osapooltele pole selge, mida otsusetegijad kaasatavailt ja kogu protsessilt ootavad. See viib praktikas osapoolte-vaheliste arusaamatusteni, mis omakorda põhjustab viivitusi ning muid probleeme otsustusprotsessis, sh kohtulahendid. Milliseid eesmärke seavad kaasamisele Eestis eri valdkondade poliitikadokumendid ja -õigusaktid? Millised on kaasamise eesmärgid ja osalejate ootused protsessile valitud juhtumite põhjal? Kuivõrd aitab eesmärkide ja ootuste selge sõnastamine ennetada konflikte osapoolte vahel ja tõhustada keskkonnaotsuste tegemist? Bakalaureuse-või magistritöös valitakse välja üks keskkonnakorralduse valdkond (nt looduskaitse) ja analüüsitakse juhtumipõhiselt kaasamise eesmärke ning osalejate ootusi. Töö metoodiline alus on dokumendianalüüs, intervjuude läbiviimine ning nende kvalitatiivne analüüs. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
3. Takistused tõhusale osalusele: „mitteosaleja“ perspektiiv
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse-kui magistritööks. Eesti keskkonnakorralduse praktika pakub järjest enam võimalusi avalikkuse ja erinevate osapoolte osalemiseks. Kuivõrd neid võimalusi Eesti praktikas kasutatakse? Mis takistab osalemist? Kuidas mõjutab see keskkonnaotsuste tõhusust? Bakalaureuse-või magistritöös analüüsitakse valitud juhtumite alusel põhjusi, mis takistavad erinevaid asjalisi nt ruumilise planeerimise või looduskaitseotsuste tegemisel osalemast. Töö metoodika on kvalitatiivne: töö eeldab suhtlemist erinevate osapooltega (intervjuud) ning kogutud materjali kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
4. Maanteede planeerimine: avalikkuse kaasamine, teadlikkus ning hoiakud (kaasjuh. Mart Külvik) (TEEMA VÕETUD!)
5. Rohevõrgustiku käsitlus, seosed ökosüsteemiteenustega ja rakendusinstrumendid valdkondlikes arengudokumentides ning õigusaktides: Harku valla juhtumianalüüs (kaasjuh. Mart Külvik) (TEEMA VÕETUD!)
6. Projekti "Kaitse end ja aita teist" tõhusus Eestis (kaasjuh. Kadri Kask) (TEEMA VÕETUD!)


Eva-Liis Tuvi 
- lektor

Bakalaureusetööde teemad:
1. Jäätmete kogumise ja sorteerimise ümberkorraldamine liitunud omavalitsuses (TEEMA VÕETUD!)
2. Tartu ja Pärnu linna kortermajade elanike valmisolek olmejäätmete liigiti kogumiseks  ​(TEEMA VÕETUD!)

 

Peeter Vassiljev- lektor
Magistritööde teemad:
1. Haljasalade külastajate tegevuse seos maastikuelementidega BlueHealth projekt BBAT käitumuskaardistuse andmete põhjal.

Teema sobib ka mitmele tudengile, kuna andmeid on mitme ala kohta.
2. Optimaalse vaatlusgraafiku väljatöötamine käitumuskaardistuse metoodikale 3 haljasala testvaatluste põhjal.

 

Anna Wilczyńska- nooremteadur
Magistritöö teema:
1. Urban agriculture and community gardening as a tool for urban landscape revitalisation. Estonian perspective.

The thesis would focus on the current situation and development perspectives for community ​gardens in the Estonian urban landscape. It would take under consideration current problems as well as ​future ​perspectives. Besides analytical and research aspects, the part of the topic could be a master plan in different scales: urban or local scale.

 


Eelmistel õppeaastatel välja pakutud teemad.

Valdavalt on need vanad teemad juba kellegi poolt võetud ja tehtud.
Varasemate aastate teemad on siin ära toodud
vaid näitlikustamise eesmärgil 

 Teemad ja Valdkonnad 2017/2018

 Teemad ja Valdkonnad 2016/2017

 Teemad ja Valdkonnad 2015/2016

 Teemad ja Valdkonnad 2014/2015

 Teemad ja Valdkonnad 2013/2014

 Teemad ja Valdkonnad 2012/2013

 Teemad ja Valdkonnad 2011/2012

 Teemad ja Valdkonnad 2010/2011

 Teemad ja Valdkonnad 2009/2010

Tagasi lehe algusesse