Maastikukaitse ja -hoolduse, Maastikuarhitektuuri, Keskkonnakaitse ning Linna- ja tööstusmaastike korralduse erialade lõputööde valdkonnad ja teemad

Uuendatud: 09.10.2018 
(Lisatud M.Külviku 2018/19 teemad)

Kui tudengil on endal konkreetne lõputöö teema, millega ta tegeleda tahaks, tuleks vastava sooviga pöörduda vastava valdkonnaga tegeleva töötaja poole (töötajate tegevusvaldkondade märksõnad leiate õppetoolide töötajate lehtedelt: MAPKKK). Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul on nõutav kaasjuhendamine meie ülikooli töötaja poolt. Lisaks siin lehel  välja pakutud 2017/18. õppeaasta teemadele võite ideid lõputööde teemade osas leida vaadates varasematel õppeaastatel välja pakutud teemasid või sirvides eelmistel aastatel kaitstud lõputööde nimekirju (Linna- ja tööstusmaastike korraldus, Maastikukaitse ja -hooldus, Maastikuarhitektuur)

NB! Juhendamine on protsess, mis eeldab juhendatava suhtlust juhendajaga. Aktsepteeritav pole olukord, kus juhendaja annab oma nõusoleku juhendada aga saab tööst aimu alles eelkaitsmisel.
Kui olete õppejõult saanud nõusoleku lõputöö juhendamiseks, aga olete siirdumas akadeemilisele puhkusele või olete akadeemiliselt puhkuselt naasmas, siis palun suhelge edaspidiste arusaamatuste vältimiseks oma juhendajaga lõputöö teema jätkuva aktuaalsuse ja saadaval olemise osas ning kas juhendamise nõusolek on jätkuvalt kehtiv.


Teemad ja valdkonnad 2018/19. õppeaastal:

 

  Jaak Kliimask - lektor
1. Endiste kolhooside ja sovhooside keskasulate sotsiaal-majanduslik ha demograafiline restruktureerumine Kagu-Eestis
2. Paljukorterilised elamud Kagu-Eesti maapiirkondades: kinnisvara hindade seosed sotsiaal-majandusliku ja demograafilise arenguga.
3. Tööstushoonete ehitus Eestis ja regionaalne areng.
4. Põllumajandushoonete ehitus Eestis ja regionaalne areng.
5.
 Heakord erinevat tüüpi maa-asulates. Valitud piirkonna näitel.

 

Anne Kull - lektor
1. Ülevaade Eesti avalikest ruumiandmetest (Maa-ameti andmed, EELIS, Statistikaameti andmed jne) 
(TEEMA VÕETUD!)
2. Mullaliigi ja nõlva orientatsiooni mõju saagikuse kujunemisele täppismaaviljeluse andmetel (TEEMA VÕETUD!)
3. Soo reljeefi analüüs erinevate kaartide põhjal (TEEMA VÕETUD!)
4. Tehnoparkide ja tööstusalade asukoha analüüs (TEEMA VÕETUD!)
5. Interpoleerimismeetodi mõju erinevat tüüpi reljeefiga alade modelleerimisele (TEEMA VÕETUD!)
6. GISi põhised teenused Tartu linnas (magistritöö) (TEEMA VÕETUD!)
7. Geoinformaatika õpetamine Eesti kutse- ja kõrgkoolides

Selle töö raames tuleb kõigepealt eeltööde (nt internetiotsingutega) käigus välja uurida, millistes kutse- ja kõrgkoolides õpetatakse GISi. Seejärel tuleb peamiselt süvaintervjuude teel selgitada välja, kuidas GISi õpetatakse – millised GISi kursused milliste erialade (üli)õpilastele kohustuslikud on ja millised GISi kursused on vabalt valitavad, kui palju on teooria ja praktikumi tunde, milliseid teemasid käsitletakse teooria tundides ja milliseid ülesandeid ja mis programmidega lahendatakse praktikumides – ja millised on GISi õppimise / õpetamise tulemused (õppejõudude ja (üli)õpilaste hinnangul) ning millised on peamised GISi õpetamise ja õppimisega seotud probleemid. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
8. GISi kasutamine riigiametites
Selle töö raames tuleb kõigepealt eeltööde (nt internetiotsingutega) käigus välja uurida, millistes riigiametites kasutatakse GISi. Seejärel tuleb peamiselt süvaintervjuude teel selgitada välja milliste ülesannete täitmiseks GISi kasutatakse, milliseid GISi ülesandeid sooritatakse ning milliseid GIS programme kasutatakse, milliseid ruumiandmeid kasutakse, kas ja kuidas toimib GISi alane koostöö erinevate riigiametite vahel, millised on peamised GISiga seotud probleemid ja millised on GISi kasutamisega seotud tulevikuplaanid. Töö tegemine eeldab kursis olemist nii GISi ülesannetega (GISi operatsioonidega, mida sooritatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks) kui ka ruumiandmete olemuse kui ka peamiste olemasolevate ruumiandmetega. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
9. GISi kasutamine kohalikes omavalitsustes.
Selle töö raames tuleb nii ankeetküsitluse kui ka süvaintervjuude teel selgitada välja, millistes kohalikes omavalitsustes ja milliste ülesannete sooritamiseks kasutatakse GISi, milliseid GIS programme kasutatakse, milliseid ruumiandmeid kasutakse, kas ja kuidas toimib GISi alane koostöö teiste kohalike omavalitsuste jt asutustega (nt riigiametitega), millised on peamised GISiga seotud probleemid ja millised on GISi kasutamisega seotud tulevikuplaanid. Töö tegemine eeldab kursis olemist nii GISi ülesannetega (GISi operatsioonidega, mida sooritatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks) kui ka ruumiandmete olemuse kui ka peamiste olemasolevate ruumiandmetega. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.

 

Mart Külvik - professor
1. Kaitsealade kaitsetõhususe hindamine. (TEEMA VÕETUD!)
2. Kohalik poliitiline ja institutsionaalne kontekst ning ökosüsteemiteenuste osa rohelise võrgustiku planeeringutes Harjumaal​ (kaasjuhendaja Monika Suškevičs) (TEEMA VÕETUD!)
3. Maanteede planeerimine: avalikkuse kaasamine, teadlikkus ning hoiakud (kaasjuh. Monika Suškevičs) (TEEMA VÕETUD!)
4. Ökosüsteemi korralduseks ja kaitseks toimuv seire ja hindamine: teooria ja praktikad Eestis
Sobib MH ja LM magistriastmele. Töö eesmärgiks on saada ülevaade rahvusvahelistest ja riiklikest kohustustest tulenevatest seire- ja hinnangutegevustest ning võrrelda seda kirjandusest ja poliitikadokumentatsioonist leitavate soovitustega. Eelduseks on valmisolek suhelda (intervjuud!) keskkonnaametnikega ning lugeda-analüüsida nii teaduslikke kui ametkondlikke ja poliitikatekste eesti ja inglise keeles.

 

Maaria Semm - peaspetsialist
1. Postitee maastikuhooldusplaani/Mooste mõisa hoolduskava tulemuslikkuse analüüs (TEEMA VÕETUD!)
Esimeste maastikuhoolduskavade koostamisest on möödas peaaegu 15 aastat, kuid teadaolevalt ei ole analüüsitud kavade tulemuslikkust - mis ulatuses on kavandatud tegevused ellu viidud, mis vahenditest, kes on olnud teostajad, kas on olnud tõhus ja asjakohane vahend maastiku hoolduse korraldamisel?

 

 

 



Teemad ja valdkonnad 2017/18. õppeaastal (eelmise õppeaasta teemad!):


Simon Bell 
- professor

1. Collective farm landscapes in Estonia: assessment, evaluation, documentation (related to the MODSCAPES project)
2. Water and health - two possible ones related to the BlueHealth project:
a) assessing the impact of projects giving access to water bodies 
b) assessing the relationship between people and blue spaces

3. Urban tree management: evaluating approaches and techniques for improving tree management in Estonian towns
4. Tourism and well-being: How the landscape contributes to well-being of tourists in Estonia, could be linked with tourism offers and facilities
5. Aesthetics of forestry: the visual impact and possibilities of design of logging operations as seen frok public roads
(cosupervisor Toomas Muru)
6. Use of small-scale temporary interventions in reactivating dormant sites (cosupervisor Jekaterina Balicka)


Kadri Kask 
- lektor

Teemavaldkonnad:
1. Erinevate päevaliblikate liikide või liigirühmade levikumuutused Eestis.
2. Kaas- või põhijuhendajana liigi- ja liigikaitse teemad.
3. Keskkonnaprobleemide ja säästva arenguga seotud teemad.
4. Erinevate Eesti soode putukate analüüsid.
5. Maalamba genofondi säilitamine Eestis
6. Alvarite taastamisedukus Eestis projekti Life to Alvars raames

Lõputöö lõplik teemavalik ja täpne pealkiri kujuneb vestluse käigus vastavalt tudengi huvile.


Jaak Kliimask 
- lektor

1. Maa-asustuse kujunemine Viljandi maakonnas 20 sajandi II poolel
2. Endiste kolhooside ja sovhooside keskasulate sotsiaal-majanduslik ha demograafiline restruktureerumine Kagu-Eestis
3. Paljukorterilised elamud Kagu-Eesti maapiirkondades: kinnisvara hindade seosed sotsiaal-majandusliku ja demograafilise arenguga.


Friedrich Kuhlmann 
- peaspetsialist

Teemad magistritöödeks (kaasjuhendajateks on Peeter Vassiljev, Gloria Niin, Jekaterina Balicka ja Adrian Rybchynski)
A masters thesis should reflect state-of-the-art developments inside the profession theoretically and through a methodological work of design. Four different issues are on the agenda or gaining relevance in the future in Estonia concerning contemporary landscape architecture and urban open space planning:
Performance: Landscape serves as a user interface staging the needs and games of a postindustrial, urban or sub-urban society. In this field, it will get more important to question this approach critically and to invent own typologies of “performative” spaces, places, situations as well as to bridge the gap to other design disciplines by using their theoretical equipment, key literature and soft skills.
Temporality: As Landscape architecture is represented by contexts from big-scale master-plan to punctual objects, it does not build and last forever! In this connection the task of temporality evolves by creating a design, which aims at short-term events or artificial interventions confronting the commercial urban space with alienation and hyper-interpretation of the given context as well as this task should take slow development and decay into account.
Escapism: While the market-orientated, inclusive society develops its own residential and commercial surrounding, people seem to yearn for an outside – an escape from their everyday work-life. A private garden or a recreation area can fulfill a desire for stepping over the threshold into another place. This calls for a critical review of such concepts and for strong design of escapable places as well.
Convenience: Estonia had a tremendous boom in developing and building private real estate in the last few years. Between cool-down and acceleration there is the need for creating identity in these dwelling areas, because otherwise these new-born landscapes of the in-between suffer from incoherence and “nonplaceness” - after the expansion there is a need for arrival! Landscape architecture has the challenge and the legitimacy to create place and home beyond one’s own fences, if concepts of spatial continuity are used critically.

Each issue creates the following different master theses:
1. “Faces and places”
The contemporary Estonian city as an incubator of public life and the challenge for landscape architecture under the condition of seasons.
2. “Homo Ludens”
The playing human as a concept and a challenge for landscape architecture in small urban open spaces, such as play grounds or squares.
3. “Stitches”
Punctual interventions are teasing the immobile society as Landscape architecture is dealing with short-term attentions and events.
4. “The Baltic University city”
Does Tartu cope with its special characteristics or does it leave them behind? (as seen from a landscape approach)
5. “Is there something out there?”
Research on the approach to turn former agricultural areas of soviet times into contemporary recreation areas with different demands.
6. “After the Gold-rush”
Research on the problem that parts of Estonia have been turning into a suburban dwellers paradise at the cost of landscape and homestead.
7. “Finally free?”
The advantages of private gardens compared to the advantages of future public space in Estonia.
8. “Looking out”
Case study in Estonia on visual mapping techniques in a developing peri-urban area.
9. “Modscapes”
Mapping visual changes in post-soviet cultural landscapes in relation to Common Agricultural Policy (CAP) and real-estate development.
Of course there are more theses to give out or to invent by the students in these contexts...


Anne Kull 
- lektor

1. Ülevaade Eesti avalikest ruumiandmetest (Maa-ameti andmed, EELIS, Statistikaameti andmed jne) 
(TEEMA VÕETUD!)
2. Mullaliigi ja nõlva orientatsiooni mõju saagikuse kujunemisele täppismaaviljeluse andmetel (TEEMA VÕETUD!)
3. Soo reljeefi analüüs erinevate kaartide põhjal (TEEMA VÕETUD!)
4. Tehnoparkide ja tööstusalade asukoha analüüs (TEEMA VÕETUD!)
5. Interpoleerimismeetodi mõju erinevat tüüpi reljeefiga alade modelleerimisele (TEEMA VÕETUD!)
6. GISi põhised teenused Tartu linnas (magistritöö) (TEEMA VÕETUD!)
7. Geoinformaatika õpetamine Eesti kutse- ja kõrgkoolides

Selle töö raames tuleb kõigepealt eeltööde (nt internetiotsingutega) käigus välja uurida, millistes kutse- ja kõrgkoolides õpetatakse GISi. Seejärel tuleb peamiselt süvaintervjuude teel selgitada välja, kuidas GISi õpetatakse – millised GISi kursused milliste erialade (üli)õpilastele kohustuslikud on ja millised GISi kursused on vabalt valitavad, kui palju on teooria ja praktikumi tunde, milliseid teemasid käsitletakse teooria tundides ja milliseid ülesandeid ja mis programmidega lahendatakse praktikumides – ja millised on GISi õppimise / õpetamise tulemused (õppejõudude ja (üli)õpilaste hinnangul) ning millised on peamised GISi õpetamise ja õppimisega seotud probleemid. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
8. GISi kasutamine riigiametites
Selle töö raames tuleb kõigepealt eeltööde (nt internetiotsingutega) käigus välja uurida, millistes riigiametites kasutatakse GISi. Seejärel tuleb peamiselt süvaintervjuude teel selgitada välja milliste ülesannete täitmiseks GISi kasutatakse, milliseid GISi ülesandeid sooritatakse ning milliseid GIS programme kasutatakse, milliseid ruumiandmeid kasutakse, kas ja kuidas toimib GISi alane koostöö erinevate riigiametite vahel, millised on peamised GISiga seotud probleemid ja millised on GISi kasutamisega seotud tulevikuplaanid. Töö tegemine eeldab kursis olemist nii GISi ülesannetega (GISi operatsioonidega, mida sooritatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks) kui ka ruumiandmete olemuse kui ka peamiste olemasolevate ruumiandmetega. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
9. GISi kasutamine kohalikes omavalitsustes.
Selle töö raames tuleb nii ankeetküsitluse kui ka süvaintervjuude teel selgitada välja, millistes kohalikes omavalitsustes ja milliste ülesannete sooritamiseks kasutatakse GISi, milliseid GIS programme kasutatakse, milliseid ruumiandmeid kasutakse, kas ja kuidas toimib GISi alane koostöö teiste kohalike omavalitsuste jt asutustega (nt riigiametitega), millised on peamised GISiga seotud probleemid ja millised on GISi kasutamisega seotud tulevikuplaanid. Töö tegemine eeldab kursis olemist nii GISi ülesannetega (GISi operatsioonidega, mida sooritatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks) kui ka ruumiandmete olemuse kui ka peamiste olemasolevate ruumiandmetega. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
 

Valdo Kuusemets - professor
Magistritöö teemad:
1. Süsiniku bilansi arvutamine ühe administratiivüksuse näitel

Süsiniku bilansi koostamise metoodika välja töötamine ja rakendamine ühe valitud administratiivüksuse näitel. Eeldab ingliskeelse kirjanduse läbitöötamist.
2. Pruunkaru leviku muutused Eestis
Karude leviku andmete kogumine, leviku muutuste analüüs. Soovitav lihtsamad GIS töötluse oskused.
3. Droonide kasutamine prügilate seires (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Ca 4-6 prügila kaardistamine droonide ülelennuga (erinevad spektrid, termokaamera, LiDAR), andmete analüüs. Eeldatavalt võiks olla huvi droonide ja GIS töötluse vastu.
4. Ringmajanduse põhimõtete kasutamine prügilasse ladestatud materjali ümbertöötlemisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Prügilasse ladestatud materjalist tehakse rahvusvahelise magistrantide nädalase kursuse raames 2018 märtsis-aprillis proovikaevamised ja sorteeritakse sinna ladestatud materjal, leitakse nende kogused, omadused ja püütakse leida kõige optimaalsemad lahendused jäätmete uuesti kasutamiseks.
5. Energiakultuuride kasvatamine jääksoode taastamisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Endise turba kaevandamise alal (Pärnu lähedal) erinevate energiakultuuirde kasvatamise katsed ja efektiivsuse analüüs.

 

Siiri Külm - lektor
1. 
Urnimatmisalade rajamine Eesti kalmistutele

Milline on olnud senine praktika urnimatmisalade planeerimisel ja rajamisel erinevatele Eesti kalmistutele? Töö põhineb suures osas planeeringute ja kujunduslahenduste analüüsil. Sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks.

 

Mart Külvik - professor
1. Kaitsealade kaitsetõhususe hindamine. (TEEMA VÕETUD!)
Sobiv magistritööks. Eestile kohandatud METT metoodika põhjal võrreldakse omavahel sarnast tüüpi kaitsealasid ning iga hinnatava kaitsetõhususe elemendi (konteksti, planeerimise, ressursi, protsessi, väljundi, tulemuse) juures ka kõigi vaadeldud kaitsealakategooriate hindeid antud elemendile. Kaitsealade kaitsetõhususe hindamisel järgitakse Eestile kohandatud ja varem kasutusel olevat metoodikat.
2. Ökosüsteemi korralduseks ja kaitseks toimuv seire ja hindamine: teooria ja praktikad Eestis
Sobib MH ja LM magistriastmele. Töö eesmärgiks on saada ülevaade rahvusvahelistest ja riiklikest kohustustest tulenevatest seire- ja hinnangutegevustest ning võrrelda seda kirjandusest ja poliitikadokumentatsioonist leitavate soovitustega. Eelduseks on valmisolek suhelda (intervjuud!) keskkonnaametnikega ning lugeda-analüüsida nii teaduslikke kui ametkondlikke ja poliitikatekste eesti ja inglise keeles.
3. Kaasamine keskkonnaprojekteerimises: osapooled, kaasamise vormid ja osalejate mõju lõppotsustes (kaasjuhendaja Monika Suškevičs) (TEEMA VÕETUD!)
4. Maanteede planeerimine: avalikkuse kaasamine, teadlikkus ning hoiakud (kaasjuh. Monika Suškevičs) (TEEMA VÕETUD!)

 

Aivar Leito - juhtivteadur
1. Lindude kaitse korraldamine lokaalsel/rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil kogu levila ulatuses (Bakalaureusetöö)
2. Lindude rändsus ja erinevad rändestrateegiad sookure näitel (Magistritöö) 
 

Kadri Maikov - lektor

Magistritööde teemad:
1.
Teraapiliste vaadete konstrueerimine ja analüüs erinevates maastikes
Vaated aknast ja roheruumis, roheruumist ja ruumist ruumi on paelunud teema olnud kaua aega. Kuidas neid luua läbi kujundusvõtete ja analüüsida erinevates maastikes ühe kultuuriruumi piires?
2. Haigla haljasala roheruumide inventeerimine tervendavate maastike valikmeetodite järgi vabalt valitud maakonnas
3. Aiateraapia tegevusplaani välja töötamine eesti kultuuriruumis eraaia ja haigla alade näidetel
4. Rohealade hindamine erinevate keskkonna psühholoogiliste mõõdikutega

 

Toomas Muru - lektor
Teemavaldkonnad: Üldplaneeringu planeerimistasand ja pehmed (turuvälised) väärtused; Majandatavate metsamaastike kujundamine, Maastiku kvaliteedi eesmärk
1. Maastiku visuaalsed väärtused valdade ülplaneeringutes / Visual qualities of the landscape in rural comprehencive plans
Kuidas Eesti maaomavalitsuste üldplaneeringutes (valik mingi piirkonna kehtestatud üldplaneeringuid) on käsitletud maastiku visuaalseid väärtusi? Milliseid määratlusi ja maakasutuspõhimõtteid on planeeringuga seatud maastiku visuaalsetest väärtustest lähtuvalt? Võrdlusi teiste maade käsitlustega ja soovitused maastiku visuaalsete väärtuste käsitlemise  täiendamiseks Eestis.
2. Maastiku karakteri hindamine Eestis ja naabermaades / Landscape character assessment in Estonia and neighbouring countries
Milline on maastikukarakteri hindamise praktika Eestis ja naabermaades? Milliseid metoodilisi lähenemisi kasutatakse? Millise erialase taustaga on karakteri hindamise teenust pakkuvad konsultandid?
3. Maastiku kvaliteedi eesmärk valdade üldplaneeringutes / Landscape quality objectives in rural comprehencive plans
Uuring kuidas kajastub Euroopa maastikukonventsioonis kirjeldatud maastiku kvaliteedi eesmärk kui maastikuplaneerimislik meede valdade kehtivates üldplaneeringutes. Milliseid planeeringutes sisalduvaid ruumikasutuse kokkuleppeid saab tõlgendada maastiku kvaliteedi eesmärkidena ja kuidas neid eesmärke teadlikult seada strateegilise planeerimise osana.


Steffen M. Noe 
- vanemteadur
 
(Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool, steffen.noe@emu.ee)
1. Andmeanalüüs: kasvuhoonegaaside taustkontsentratsioonid metsa ökosüsteemis
Magistritöö praktiliseks osaks on Järvseljal kogutud kasvuhoone- ja jälggaaside andmete analüüs, päeva- ja hooajalise dünaamika hindamine. See töö on osa komplekssest uuringust, milles analüüsitakse ainevahetust metsa ökosüsteemi ja atmosfääri vahel. / Practical part of the Master thesis is to analyse data collected at the SMEAR Estonia station and to determine the daily and seasonal dynamics. The work is part of complex research on biogeochemical cycles of forest ecosystems
2. Mullahingamine ja seda mõjutavad tegurid metsamuldades / Assessing soil respiration and driving forces in forest soils
Magistritöö praktiliseks osaks on metsamuldade ja atmosfääri vahelise gaaside liikumise uurimine. Teemaga kaasnevad mõõtetööd Järvselja SMEAR jaamas ning andmeanalüüs. / Practical part of the Master thesis are the assessment of the exchange and dynamics of gases between forest soils and the atmosphere. This includes measurements at the SMEAR Estonia station in Järvselja and data analysis. 
3. Lehtede/okaste varise teke ja selle dünaamika / Assesing leaf/needle litter production and dynamics
Magistritöö praktiliseks osaks on okaste/lehtede varise tekke hindamine ning biomassi voogude ja lehepinna pindala hindamine. Teemaga kaasnevad mõõtetööd Järvselja SMEAR jaamas ning andmeanalüüs / Practical part of the Master thesis are the assesement of the leaf/needle litter production, data analysis, estimation of biomass flux and leaf area. This includes measurements at the SMEAR Estonia station in Järvselja and data analysis.
4. Metaanivoogude uurimine SMEAR Eesti mõõtejaamas Järvseljal / Methane flux studies at SMEAR Estonia station in Järvselja
Magistritöö praktiliseks osaks on erinevate puistute iganädalased metaanivoogude mõõtmised Järvselja SMEAR jaamas ning seejärel lõpuks andmeanalüüs. /  Practical part of the Master thesis includes weekly chamber measurements of methane flux in different forest stands at the SMEAR station in Järvselja and followed by data analysis. 


Mari Nõmmela 
- dotsent

1. Raudteejaamade ümbruse haljastus (E. Brafmann)
2. Tartu tööstuspärand
3. Eesti mälumaastikud: kiriku- ja mõisakalmistud


Kaja Orupõld 
- dotsent

1. Kompostide stabiilsuse uurimine
Teema raames uuritakse erinevate parameetrite sobivust kompostide stabiilsuse hindamiseks. Töö käigus määratakse laboris eksperimentaalselt kompostide bioloogilist aktiivsust ja teisi kvaliteeti iseloomustavaid näitajaid.
2. Kalajäätmete kompostimine.
Lõputöö teema on seotud kalajäätmetest komposti valmistamisel proovide võtmise ja analüüsiga laboris. Uuringud tehakse kompostimise käigu iseloomustamiseks ning valmiskomposti peamiste näitajate määramiseks (magistritöö teema, kaasjuhendaja prof. Mait Kriipsalu, Metsandus- ja maaehitusinstituut).
3. Toidujäätmetest ja toiduainetööstuse tootmisjääkidest biogaasi tootmise potentsiaali hindamine
Töö käigus uuritakse toidujäätmete käitlemist, nende väärindamise võimalusi, eeskätt hindamaks nendest biogaasi tootmise potentsiaali. Töö praktilises osas viiakse läbi laboratoorsed katsed jäätmete biogaasitootlikkuse määramiseks. 


Diana Pungar 
- nooremteadur
1. Kliimamuutuste mõju Eesti taimestikule


Maaria Semm 
- peaspetsialist
1. Postitee maastikuhooldusplaani/Mooste mõisa hoolduskava tulemuslikkuse analüüs
Esimeste maastikuhoolduskavade koostamisest on möödas peaaegu 15 aastat, kuid teadaolevalt ei ole analüüsitud kavade tulemuslikkust - mis ulatuses on kavandatud tegevused ellu viidud, mis vahenditest, kes on olnud teostajad, kas on olnud tõhus ja asjakohane vahend maastiku hoolduse korraldamisel?


Kalev Sepp 
- professor

1. Kultuurmaastiku kaitsekorraldus kaitsealadel (kaitseala elujõulisus, kohaliku kogukonna  kaasamine jne) (TEEMA VÕETUD!)
2. Maastikuseire tulemuste analüüs Eestis (seireandmed 1997-2015) (TEEMA VÕETUD!)
3. Maastikuseire metoodikad (TEEMA VÕETUD!)
4. Keskkonnaindikaatorid
5. Valitud öküsteemiteenuste  kaardistamine ja hindamine
6. Planeeringud ja keskkonnamõjuhindamine (TEEMA VÕETUD!)
7. Maakonna (või) üldplaneeringute rohelise võrgustiku toimimise analüüs

Kas ja kuidas peaks analüüsima ka praeguste ÜP-desse kantud kehtivate RV-dega seatud nõuete toimivust? Et kellele/millele toimib ja kellele/millele mitte. Kas ja kuidas tänane RV on seostatav ökosüsteemide teenustega ning kas ja kuidas saaks määratleda RV jaoks ökosüsteemide teenuste kaardistamise metoodika? Kas ja kuidas on RV seostatav kliimamuutusega ja on seda seost üldse võimalik planeerimisprotsessis. Mis ja kuidas peaks sisalduma RV ÜP-desse üle kandmise juhendis, et oleks tagatud ÖST ja kliimamuutusega arvestamine?


Monika Suškevičs
- lektor
1. Harrastusteadus Eestis (TEEMA VÕETUD!)
Sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Kuidas panustavad tavakodanikud teadusuuringute valmimisse? Millist kasu saavad sellest kodanikud, teadlased ja ühiskond laiemalt? Töö eeldab inglise keele oskust, töö fookuse leiame koos tudengiga teda huvitavas suunas. Töö sisuks on kirjanduse analüüs (teaduskirjandus, poliitikadokumendid, jm), võimalikud intervjuud ja/või küsimustike koostamine ja läbiviimine harrastusteaduse asjalistega (stakeholders) Eesti looduskaitses. Teema on seotud EL projekti COST Action CA15212 - „Citizen Science to promote creativity, scientific literacy, and innovation throughout Europe“ 2016-2020.
2. Kaasamise eesmärkide analüüs Eesti keskkonnakorralduses (nt looduskaitse, KMH/KSH või ruumilise planeerimise kontekstis)
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Avalikkuse kaasamine ja osalus on demokraatliku ühiskonnakorralduse lahutamatu osa. Samas on kaasamise praktikas sageli puudujääke seetõttu, et kõigile osapooltele pole selge, mida otsusetegijad kaasatavailt ja kogu protsessilt ootavad. See viib praktikas osapoolte-vaheliste arusaamatusteni, mis omakorda põhjustab viivitusi ning muid probleeme otsustusprotsessis, sh kohtulahendid.
Milliseid eesmärke seavad kaasamisele Eestis eri valdkondade poliitikadokumendid ja -õigusaktid? Millised on kaasamise eesmärgid ja osalejate ootused protsessile valitud juhtumite põhjal? Kuivõrd aitab eesmärkide ja ootuste selge sõnastamine ennetada konflikte osapoolte vahel ja tõhustada keskkonnaotsuste tegemist?
Bakalaureuse- või magistritöös valitakse välja üks keskkonnakorralduse valdkond (nt looduskaitse) ja analüüsitakse juhtumipõhiselt kaasamise eesmärke ning osalejate ootusi. Töö metoodiline alus on dokumendianalüüs, intervjuude läbiviimine ning nende kvalitatiivne analüüs. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab kindlasti tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
3. Takistused tõhusale osalusele: „mitteosaleja“ perspektiiv
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Eesti keskkonnakorralduse praktika pakub järjest enam võimalusi avalikkuse ja erinevate osapoolte – asjaliste – osalemiseks. Kuivõrd neid võimalusi Eesti praktikas kasutatakse? Mis takistab osalemist? Kuidas mõjutab see keskkonnaotsuste tõhusust? 
Bakalaureuse- või magistritöös analüüsitakse valitud juhtumite alusel põhjusi, mis takistavad erinevaid asjalisi nt ruumilise planeerimise või looduskaitseotsuste tegemisel osalemast. Töö metoodika on kvalitatiivne: töö eeldab suhtlemist erinevate osapooltega -- intervjuud valitavas juhtumis -- ning nende kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab kindlasti tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
4. Kaasamine keskkonnaprojekteerimises: osapooled, kaasamise vormid ja osalejate mõju lõppotsustes (kaasjuhendamisel Mart Külvikuga) (TEEMA VÕETUD!)
5. Maanteede planeerimine: avalikkuse kaasamine, teadlikkus ning hoiakud (kaasjuh. Mart Külvik) (TEEMA VÕETUD!)
6. Projekti "Kaitse end ja aita teist" tõhusus Eestis (kaasjuh. Kadri Kask) (TEEMA VÕETUD!)


Pille Tomson 
- lektor

1. Maastikukajastusi  rahvalauludes
2. II maailmasõja mõju maastikele metsakorralduse andmetel ühe kaitseala näitel
3. Poollooduslike koosluste levik ja seisund 1939. Aasta põllumajandusloenduse andmetel kahes piirkonnas

Teema on sobiv alustada bakatasemel ja teha edasi magistriastmes.
4. Kahe kaitseala ajaloolise maakasutuse võrdlus arhiiviandmetel ja kaardianalüüsi tulemusel.
Valitakse kaks kaitseala (või selle osa) üks Lääne- Eestis ja teine Kagu-Eestis Analüüsil vaadeldakse Riigiarhiivi 1939. põllumajandusloenduse andmeid talundite kaupa ning  sama piirkonna 20. sajandi kaarte. Töö eesmärgiks on võrrelda omavaheli eri piirkondi aga ka hinnata erinevate maakasutusviiside kajastamist erinevate maakatte tüüpidena.


Eva-Liis Tuvi 
- lektor

Bakalaureusetööde teemad:
1. Jäätmete sorteerimine Tartu ja Pärnu elanike hulgas (TEEMA VÕETUD!)
2. Keskkonnahariduslik teema (täpsustub) (Huviline olemas)
3. Kaitsealade teema (täpsustub(Huviline olemas)

Magistritööde teemad:
1. Keskkonnaharidus Lõuna-Eesti gümnaasiumites (TEEMA VÕETUD!)
2. Veeseaduse nõuded ja saavutatud eesmärgid (TEEMA VÕETUD!)

 

 


Eelmistel õppeaastatel välja pakutud teemad.

Valdavalt on need vanad teemad juba kellegi poolt võetud ja tehtud.
Varasemate aastate teemad on siin ära toodud
vaid näitlikustamise eesmärgil 

 Teemad ja Valdkonnad 2016/2017

 Teemad ja Valdkonnad 2015/2016

 Teemad ja Valdkonnad 2014/2015

 Teemad ja Valdkonnad 2013/2014

 Teemad ja Valdkonnad 2012/2013

 Teemad ja Valdkonnad 2011/2012

 Teemad ja Valdkonnad 2010/2011

 Teemad ja Valdkonnad 2009/2010

Tagasi lehe algusesse